Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Köögiviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viljad, giviljad, köögiviljad, kapsas, sibul, vilju, juur, kaun, porgand, peet, kaalikas, peakapsas, küüslauk, tomat, kurk, paprika, kartul, rabarber, seller, köögivili, rohttaimed, juurviljad, redis, naeris, mustjuur, mustrõigas, juurseller, lehtköögiviljad, varsi, nuikapsas, salat, spinat, petersell, till, maitsetaimed, kaunviljad, sisalduvaidKoos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad väga väikestes kogustes, erandiks pähklid 50-70%
Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad · köögiviljad, milledel toiduks kasutatakse juurt · sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides
Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd. Porgandi söömine aitab parandada nägemist, kui regulaarset seda tarbida, s.p. porgandid ongi odavamad prillid. 4. Millise kujuga võivad porgandid olla?
Kaaliumi - 460 mg Magneesiumi - 180 mg 44. Köögiviljade olulisus. - väärtuslike dieetiliste omadustega tervistav toit, - sisaldavad rohkesti vett, suhteliselt vähe valke ja rasvu, - energeetiline väärtus võrdlemisi madal, - tõstavad söögiisu, - parandavad valkude jt toiduainete omastamist. Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt). Lisaks põhilistele toidukomponentidele (valkudele, rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti: - vitamiine, - mineraalaineid, - orgaanilisi happeid, - ballastaineid jt koostisosi. Need omakorda: - normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni, - pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas,
7. Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitav on kiudaineterikas toit ja piisav vedeliku tarbimine. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Mg on vajalik rakus energia tootmiseks, närvide ja lihaskoe talitluseks ning südamelihase töö reguleerimiseks. Soovituslikud vitamiinid raseduse ajal: Folaadid: foolhappega rikastatud teravili, rohelised lehttaimed, spinat, lehtkapsas, lehtpeet, spargel, brokoli, kapsas, täisterad, kaunvili, till, oad, Foolhappe madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga. Tarbida foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöödeldud hävib enamus foolhappest. (NB! köögiviljade õige pesemine). Foolhappe vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite moodustamine/kasvamine – foolhape on vajalik rakkude jagunemiseks ning raku geneetilise materjali moodustamiseks ja parandamiseks.
seeme seda madalam protsent. (Secher, 2006:52) Optimaalne temperatuur on seemnete idanemiseks vajalik, mis kõige laiemas mõttes oleneb taimede geograafilisest kasvukohast. Mõne taimeliigi seemnete idanemiseks piisab vaid paarist plusskraadist, enamikule on vaja 6-8 soojakraadi ja mõnele nõudlikumale 13-15 kraadi. Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise idanemise ajaga päevades. Köögiviljad on tabelis järjestatud optimaalse idanemistemperatuuri alusel. Erinevate autorite hinnagul varieeruvad idanemiseks optimaalsed temperatuurivahemikud üsna laias ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad kõige soojemat temperatuuri idanemiseks kõrvits, kurk, melon ja paprika, alla 10ºC idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC
keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetaud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud, varane tervelt 166 20 133 25 100 keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas: keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas: keedetud 171 35 111 10 100 küpsetaud 192 35 125 20 100
viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas (võrsed), kurk, suvised kõrvitsalised, magus paprika, spargel, peet, küüslauk, kapsas, magus värske hernes, lehtkapsas, porgand, spinat, noored magusad (teravilja ivad) seemned, brokkoli, naeris, aedsalat, lutserni võrsed * - piimatooteid soovitatakse vältida 6
mõõdukalt Jahu, Täisteraleib, Makaronitooted Manna, lehttaignasaiakesed 15 jahutooted täisterakaerahelbed Värsked ja külmutatud Köögiviljad, Magus mais, keedetud Kartulikrõpsud, praetud- ja köögiviljad, värsked puuviljad, puuviljad kartul friikartulid suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega Kõik väheserasvasisaldusega Vähese taimeõliga praetud Loomse rasvaga praetud Kala
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
012 58 0.005 0.024 0.010 10 sidrun/ viilud kaunistamiseks kg 0.011 10 0.010 0.022 0.020 11 sool 0.000 0.000 12 till kaunistamiseks kg 0.001 26 0.001 0.003 0.002 13 salatileht kaunistamiseks kg 0.001 33 0.001 0.003 0.002 Kokku: 0.157 0.314 Mise en place: 1. Keeda muna 10 minutit, jahuta ja koori. 2. Pese köögiviljad. 3. Puhasta õunad seemnekodadest. 4. Koori kurk. Pressi sidrunist mahl. Valmistamine 1. Tükelda suitsukala, õunad, kurk, tomat ja muna kuubikuteks. 2. Sega salatiained kergelt omavahel. 3. Kastme valmistamiseks sega hapukoor, majonees ja sidrunist pressitud mahl. Vajadusel lisa veidi soola. 4. Sega kaste salatiga. 5. Kontrolli maitset. Serveerimine: 1. Temperatuuril 2-6 °C 2. Kaunistada salatilehtede, sidruniviilu ja tilliga. TOIDU NIMETUS Hele linnulihapuljong
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber
Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi
maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse rasvaines ning siis lisatakse see hautamisleeme, segatakse · Stroogonov - Veiseliha. Kangid, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse,
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab
terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad,
Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,
Vitamiin C puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad ja põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti verevalumid, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata - liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka vitamiin C puudus. Arvatakse, et vitamiin C aitab vähendada ka vähiohtu. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas,
tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
1) vihmaussikäikudest 2) eelnevalt kasvanud juurte käikudest Taimejuured ei suuda tungida tihenenud kihist läbi see põhjustab juurte kõverdumist. Mitu m2 jälgi teeme 1 ha viljelemisel, kasutades tavaharimist? Talinisu ja kartuli külvieelsel tavaharimisel tallatakse masinate poolt vastavalt 41% ja 104% põllupinnast, külvijärgselt ulatub see juba 104% ja 148%-ni. Kui kasutame minimeeritud mullaharimist, teeme oluliselt vähem jälgi põllule. Tihendamata mullas juur saab piisavalt O2 ja CO 2 kontsentratsioon on normis. Tihenenud mullas juurel O2 puudus ja CO2 kontsentratsioon on kõrge. Gaasivahetus häiritud. Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. - Fe taandunud kahevalentseks, mis on taimedele toksiline - Mn teatud mangaaniühendid, mis on mürgised
õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis.Imikutoitude kaubamärk PÕNN on turul 2004 aastast ja hõlmab umbes 10% kogu Salvesti sortimendist. Eesti imikutoitude turul on kaubamärk teisel kohal. ( http://www.ponn.ee/ettevottest/lastetoitude-ajalugu) Põnni põhiväärtused: - Kõrge kvaliteet, mille tagab pikaajaline kogemus -Kaasaegne tootmistehnoloogia -Tooraine, mis on rangelt kontrollitud -Eestis kasvatatud köögiviljad -Pikaajalised ja kindlad tarnijad -Kergesti valmistatavad ja maitsvad Alates novembrist, 2014 on kauplustes harjumuspäraste klaaspurkide Salvest Põnn beebitoitude kõrval ka pehmetes, 100-grammistes pakendites ökoloogiliselt puhtast toorainest valmistatud Salvest Põnn beebitoidud.Väikelastele mõeldud toidu puhul on väga olulised just koostisained. Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on sobilik
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
järelkultuuridele saagi moodustumiseks. 35. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37
Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep Leht:salat,spinat Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud. Saagiorganid: 1.Juur-peet,kaalikas,naeris,porgand,petersell,redis,pastinaak,mustjuur. 2.vars-kõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad- · Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris · Vars:nuikapsas,söödakapsas,kartul,lina,kanep · Leht:salat,spinat · Lehe osad:seller,tubakas,sibul 4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas,humal 5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3
annaabi.ee 
