Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS
suhted (+ keskkond) ·Kingi (1981) eesmärgi saavutamise teooria Kokkuvõtte (1) On aeg õenduse keskseid mõisteid ja teemasid ametlikult aktsepteerida õenduse metaparadigmana Kokkuvõtte (2) · on aeg suunata jõupingutused edasiseks metaparadigma täpsustesteks · töötada välja selleks spetsiifilised juhised empiirilisteks tööde teostamiseks, mis on vajalikud õendusteooriate genereerimiseks ja kontrollimiseks lähtudes kontseptuaalsete mudelite sisust Kasutatud kirjandus J.Fawcett.1984.The metaparadigm of nursing: Present status and further refinemens.The Journal of Nursing Scholarship, 16(3): 84-87.
Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei pea olema tegelikult eksisteeriv asi. - SEMIOOTIKA JA STRUKTURALISM Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - KOMMUNIKATSIOON Semiootika leiab, et igasugune kommunikatsioon on alati märgiline ehk semiootiline. Märgid ja nende tähendused omakorda tekivad kommunikatsioonis. Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub teate arusaadavus.
koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4) Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5) Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3
2. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus.
metakeeleline Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuriga (ja maailma organiseerumise printsiipidega). STRUKTURALISM uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968): · Terviklikkus (totalité): elemendid on allutatud sõltumatule tervikule. · Transformatiivsus ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. · Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda.
parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud. Mis tüüpi seos peab olema Kassa süsteemi domeenimudelis kontseptuaalsete klasside Müük ja Kassa vahel? Näidake õige (s.t. pakutud variantidest Kassa konteksti kõige paremini sobiv) vastusevariant. Müügi ja Kassa vahel on: üks-ühele seos mitu-mitmele seos mitu-ühele seos 7. Domeenimudelis tähistavad objektide vahelised seosed: Andmebaasi välisvõtmeid. Objektide loomise ja väärtustamise järjekorda. Infovoogusid objektide vahel Teadmise talletamist. 8. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude
paradigma rakendusalale ulatust ja täpsust. Niisiis sõltub teadlaste tegevus suuresti sellest, mis nende eesmärgiks on, kuid Kuhn leiab, et see siiski ei seleta seda entusiasmi ja pühendumust, mida teadlased ilmutavad normaalteaduse probleemide vastu( lk56). Eesmärk peaks olema normaaluurimise probleemi lõpuleviimine, kuid selleni jõuavad vähesed, sest see on tunduvalt keerulisem kui lihtsalt probleemi leidmine, sest see nõuab keeruliste instrumentaalsete, kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad
Inimesel on seesmine väärtus, kuid mitte ainult temal. 54. Mida mõistab Naess ökosoofia all? Süvaökoloogia ehk ökosoofia – ökoloogilise harmoonia või võrdsuse filosoofia 55. Milles näevad ökofeministid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Seotud on seksism, looduse valitsemise soov, rassism ja muud sotsiaalse ebavõrdsuse vormid. Naised teevad koostööd loodusega. Teaduse peavool kujutab endast mehelikkust. 56. Mida peab K.J. Warren silmas rõhuvate kontseptuaalsete raamistike all (oppressive conceptual frameworks)? Millised on selle tunnused? Seletada, säilitada ja õigustada mitteõigustatud domineerivaid praktikaid. Väärtuse-hierarhiline, väärtustavad dualismi(vastanduv, üksteist välistav), võim, privileeg, domineerimisloogika. 57. Iseloomusta domineerimisloogika mõttemustrit. Moraalne eeldus, et paremus õigustab alluvat. Pakub moraalse õigustuse hoida Alluvaid all. Paremusel on mingi omadus, mis Alluval puudub. 58
* mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi Strukturalism semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. 14. Kommunikatsioon Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke. Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru. Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala) Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess
kus käsitletakse parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud. Mis tüüpi seos peab olema Kassa süsteemi domeenimudelis kontseptuaalsete klasside Müük ja Kassa vahel? Näidake õige (s.t. pakutud variantidest Kassa konteksti kõige paremini sobiv) vastusevariant. Müügi ja Kassa vahel on: mitu-mitmele seos mitu-ühele seos *üks-ühele seos 9. Unifitseeritud tarkvaraarendusprotsessi UP faasid (arendustüskli etapid) on järgmised: * Inception (algfaas, visioon) * Elaboration (täpsustamine/viimistlemine, arhitektuur) * Construction (konstrueerimine, valmistegemine) * Transition (Siire, üleviimine, rakendamine)
kus käsitletakse parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud. Mis tüüpi seos peab olema Kassa süsteemi domeenimudelis kontseptuaalsete klasside Müük ja Kassa vahel? Näidake õige (s.t. pakutud variantidest Kassa konteksti kõige paremini sobiv) vastusevariant. Müügi ja Kassa vahel on: mitu-mitmele seos mitu-ühele seos *üks-ühele seos 9. Unifitseeritud tarkvaraarendusprotsessi UP faasid (arendustüskli etapid) on järgmised: * Inception (algfaas, visioon) * Elaboration (täpsustamine/viimistlemine, arhitektuur) * Construction (konstrueerimine, valmistegemine) * Transition (Siire, üleviimine, rakendamine)
lahutamatu osa. Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. On süsteemi see osa, mis muudab süsteemi seaduspäraseks ja loogiliseks. Struktuur on süsteemi seaduspärane siseehitus (by E. Suursaar). Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Idee, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega, laiendati lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet 5 erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni
ideega, on täiesti valmis mõistma abstraktset nimisõna "tõenäosus" kuid ei ole siiski valmis vastama abstraktsele mõistelisele küsimusele "Mis on tõenäosus?" või "Kas tõenäosus on juhtumite omadus, toimugu need pealegi kunagi tulevikus, või on ta mõnede meie poolt nende juhtumite kohta mõeldud mõtete omadus?". Need abstraktsed küsimused Aja ja Juhuse kohta, mis ajasid segadusse Augustinuse ja tõid kaotuse Hume'ile, võib klassifitseerida kontseptuaalsete küsimustena. Need on küsimused Mõistete kohta. Aga selline küsimus nagu "Kui kaua kestis lahing?" või "Kas sõbrad kohtusid juhuslikult või ettekavatsetult?" on küsimus lahingu või kohtumise kohta. Siin opereeritakse aja ning juhuslikkuse mõistetega [operate with], ei opereerita aga nende kallal [operate upon]. Mingil määral on siin samasust skulptori tegevusega, kes tegutseb peitliga, kuid see, mille kallal ta töötab, on kivi. Peitli enda kallal opereerimine on pigem
Edukal juhil on töö- ja juhtimise kogemus ja ta arvab, et täna ei ole ta veel oma karjääri tipus. Ta on isiklikult tõhus, suudab planeerida ja organiseerida oma aega. Edukas juht on seltsiv, ta leiab kontakti töötajatega, seisab meeskonna huvide eest. Edukale juhile on väga oluline mõjukus, mida ta käsutab organisatsiooni eesmärkide teostamisel, keeruliste olukordade lahendamisel, läbirääkimiste pidamisel ja lepingute sõlmimisel. Kontseptuaalsete oskustega edukas juht on analüütiliste kalduvustega, ta eelistab loogilisust ja mõistlikkust. Tema järeldused ei tugine emotsioonidele, vaid analüüsile. Edukas juht on poliitiliselt teadlik, ta tunneb vastutust organisatsiooni tulemusliku tegevuse, jätkusuutlikkuse ja personali ees. Edukas juht on enesekindel ja suudab tagada organisatsiooni hea käekäigu ja peab oluliseks isiklikku arengut ja heaolu. Edukas juht on valdavalt kõrgharidusega, selle tunnuse esinemise
a. I poolaastal. Eesti oli taastanud iseseisvuse, mis oli oma rahale ülemineku üks tähtsamaid eeldusi. Rahareformi kiire teostamise vajadust mõjutasid ka Venemaa keskpanga tekitatud sularahadefitsiit ja aina kiirenev hüperinflatsioon. [4] Rahareformikava väljatöötamiseks ja reformi ettevalmistamiseks moodustati Eesti Pangas uus töörühm, kellel polnud muutunud olude tõttu eelmistest kontseptsioonidest suurt midagi üle võtta. Eesti Pangas töötatigi välja rahareformi kõikide kontseptuaalsete, strateegiliste, taktikaliste ja tehniliste küsimuste lahendused ning tehti ka emissiooniarvutused. [4] Samal ajal tuli Eesti Pangast hakata kiiresti kujundama pangandussektori tegelikku juhti Eestis, sest arveldused sooritati Moskva kaudu, ka kohalik arvelduskeskus oli Moskva alluvuses, mistõttu Eesti Pank polnud suutnud veel tegelikult hakata reglementeerima ning kontrollima kohalike kommertspankade tegevust. Keskpangast tuli moodustada
Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Baudrillard (1998) peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Tooted omandavad tarbija jaoks sümbolilise väärtuse ehk tähenduse, lähtudes sotsiaalsest keskkonnast. Tähenduste süsteemid ehk koodid on tarbija jaoks väliselt ette antud ning indiviidid alluvad koodi loogikale. Koodid määravadki
Laiemas tähenduses - kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele; probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine. Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside ja lahenduste pakkumine; tõlgenduse kvaliteet probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis). Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama). Erinevad tõlgendamismeetodid: nt
3. Spetsiifilise juhtumi analüüs juhtum ise ongi huviobjektiks (näiteks programmi mõju hindamine); 4. "Avastuslik" juhtumiuuring vähetuntud nähtuste uurimiseks; 5. Longituudne juhtumiuuring sama juhtumi juurde korduv tagasipöördumine, näiteks protsessi erinevates etappides. Mitmene juhtumiuuring ka võrdlev juhtumianalüüs, ekstensiivne juhtumianalüüs: · Eesmärk juhtumite-üleste mustrite ja variatiivsuse uurimine, teoreetiliste või kontseptuaalsete mudelite arendamiseks. · Juhtumite valik sisuliste kaalutluste põhjal, sarnasuse või kontrastsuse alusel (mitte juhuvalimi loogika). · Reeglina esmane analüüs terviklikult üksikute juhtumite kaupa, seejärel ühe juhtumi järeldusi teis(t)ega kõrvutades. Eritüübiliste primaarsete ja sekundaarsete andmete kombineerimine, lähtuvalt uuringu eesmärgist ja küsimustest triangulatsioon. Andmete analüüs algab koos andmete kogumisega.
(religiooni mõju vähene tähtsustamine) üldistatud ja abstraktne esitus, autonoomne, dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave;
Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism. Claude Levi-Strauss (1908). Pidas oma eelkäijateks Durkheimi -- individuaalne ja kollektiivne teadvus, de Saussure´i -- teadvustatud (kõne, mõte) ja teadvustamata (keel, kultuur) informatsiooni tasandid, Freudi -- teadvus ja alateadvus, vene formalist Proppi -- muinasjuttude tegelased ja nende funktsioonid.
valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad)
Valik võistlevate paradigmade vahel ei ole määratud üksnes hinnanguliste, normaalteadusele omaste meetoditega. Uus teooria – kas ilmtingimata vana ümberlükkaja, või hoopis täiendaja kõrgem aste), või täiesti uus teadmine, mis ei lähe vastuollu eelmistega. Sellisel juhul oleks teaduse areng kumulatiivne! Normaaluurimine, mis on kumulatiivne, võlgneb oma edu teadlaste võimele valida regulaarselt välja probleemid, mida saab lahendada juba olemasolevatele lähedaste kontseptuaalsete ja instrumentaalsete vahenditega. Uus avastus võib ilmsiks tulla vaid siis, kui uurija ootused looduse ja ima instrumentide suhtes osutuvad vääraks. 3 tüüpi nähtusi, mille puhul võiks arendada uut teooriat: 1) Nähtused, mida olemasoelvad teooriad on juba hästi seletanud, ei paku alust uueks teooria eristamiseks vanast 2) Nähtused, mille loomusele osutavad eksisteerivad paradigmad, kuid mille
ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös. 6 Juhtimise alused 2.7 Mis on juhtide rollid? Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Juhi rollid Mintzbergi järgi: o suhtlusrollid (esindaja, juhtija-eestvedaja, sidepidaja)
Einstein aga oli juba varasest lapsepõlvest mänginud viiulit.. Sarnaselt Witelsoni töörühmaga leidis ka Falk, et Einsteini kiirusagarad olid suuremad. Võrreldes Einsteini ajust tehtud fotosid 58 varem avaldatud aju ülesvõttega leidis Falk Einsteini aju mõlema poolkera kiirupiirkonnast rea iseäralikke vagusid ja laineid. Tema sõnul võib see viidata põhjusele, miks Einsteinil oli võime tegeleda väga kontseptuaalsete füüsikaküsimustega. Elu ajal oli Einstein korduvalt rääkinud, et ta mõtles kujundite ja aistingute vahendusel, mitte sõnade abil. Einsteini mõtlejaanne tulenes tema kiirusagarate iseäralikust anatoomiast, järeldab Falk oma artiklis, mis ilmub peagi ajakirjas Frontiers in Evolutionary Neuroscience. Kuid ta möönab, et see interpretatsiooni puhul on tegu siiski pelgalt hüpoteesiga. Saksamaal Max Plancki
erinevat?): 1) kultuuri nähakse kui teatud hulka eksisteerivaid teadmisi need teadmised akumuleeruvad ajas (olenemata sellest, kui paljud inimesed neist teadlikud on). Fookuses on kollektiivselt v sotsiaalselt jagatud teadmised ja kognitiivsed operatsioonid, milles neid teadmisi kasutatakse. Oluline on märkida, et mis tahes ühiskonnas või kogukonnas areneb teadmiste kasv vastavuses mitteteadmise kasvuga. 2) kultuuri nähakse kui teatud olemasolevate kontseptuaalsete struktuuride tuumikut, mis on aluseks indiviididevahelistele jagatud representatsioonidele maailmast, milles need indiviidid elavad. See perspektiiv ei rõhuta teadmiste (v info) kumuleerumist, vaid pigem teatud hulga reeglite olemasolu, mis teevad võimalikuks inimestevaheliste jagatud arusaamade olemasolu. Selle arusaama kohaselt räägitakse kollektiivsetest ja sotsiaalsetest representatsioonidest (J. Valsiner). Antropoloogid
vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna
selgitamine, keskendumine nt. zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama)
Gorgias Leontinoist Nn polümaadid (kr polys `palju' + manthanein `õppima, teada saama') Süstematiseeritud teadmised: astronoomia, meditsiin, matemaatika, etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks.
selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama)
väljenditeks on "me müüme kliendile kaupu ja teenuseid". Sellises olukorras tekibki kahtlus, kas avaliku sektori persoanli tulebki äride personalist mingil erineval viisil arendada. Siinkohal esitame ka teistsuguse mõttekäigu. Käsitleme võimalikke erinevusi eelkõige personali arendamise poliitika, kontseptsiooni ja strateegia seisukohalt. Siin esineb erinevusi, mida ei või tähelepanemata jätta. Kõige olulisem erinevus esineb personali arendamise poliitiliste seisukohtade ja kontseptuaalsete valikute osas. Kui avalikus sektoris 49 tuleb lähtuda etteantud suundadest ja valikutest, siis ärisektoris peab personali arendamise tee ise leidma. Avalikus sektoris esineb etteantu sagedane muutumine sõltuvalt poliitilisest olukorrast. Siis tekib oht, et personali motivatsioon väheneb või sootuks kaob. Levib suutmatuse ja käegalöömise "meist ei sõltu midagi" tunne
Niimoodi väljendus dadaistidele omane põlgus mineviku kunsti vastu. "Purskkaev"(1917) „Jalgratta ratas“ (1913) *Ehkki Duchamp üldiselt vältis kunstiringkondi ja pühendas enamiku oma ajast malemängule, hoidis ta 1950. aastate lõpuni kontakti sürrealistide liikumisega. Laiem tunnustus ja tähelepanu saabusid 1960. aasta paiku, kui uue põlvkonna Ameerika kunstnikud avastasid, et Duchamp oli juba peaaegu 40 aastat varem tegelenud samade kontseptuaalsete probleemidega, mis neid huvitasid. Järgnesid suured Duchampi retrospektiivid ning Duchampi loaga tehtud koopiad temaready-made objektidest jõudsid mitmetesse suurtesse moodsa kunsti muuseumidesse. Hiljem on Duchampi peetud lausa esimeseks postmodernistiks, seda eeskätt tema mängulise ja avatud suhtumise poolest kunsti. 3. Pablo Picasso Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse.
maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Lévi-Strauss "Suguluse elementaarstruktuurid" 1945 Nagu foneemid, nii ka sugulusterminid on väärtuselemendid; nagu esimesed, omandavad nad väärtuse vaid tänu sellele, et moodustavad süsteeme; LS "Suguluse elementaarstruktuurid "sugulussüsteemid" nagu ka "fonoloogilised süsteemid" olid inimvaimu poolt välja töötatud mitteteadvusliku mõtlemise tasandil.
..) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. N: strukturalism kirjandusteoorias (,,West Side Story" ja ,,Romeo ja Julia") filmianalüüsis (,,500 days of summer" ja ,,Forgetting Sarah Marshall") Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1
ja kontseptsiooniga. Kôige levinumad eetilised reeglid on järgmised: ole aus, aktsepteeri oma vastast nagu vôistkonnakaaslast, kindlusta vôrdsed tingimused, arvesta vastase kehalise ja vaimse ohutusega, kaitse nôrgemaid sportlasi, järgi 29 kindlaksmääratud reegleid. Reeglid, mis on seotud spordi kontseptuaalsete küsimustega on järgmised: reeeglid, mis käsitlevad tulenevate tagajärgede puudumist, kohtunike tegevust, tulemuste avalikustamist, vôistlust, vôistlusvalmidust ja kehalist sooritust. Reeglid määravad ühest küljest kindlaks sportliku tegevuse sooritamise viisi, mida vôib teha ja kuidas seda teha, teisest küljest aga reguleerivad nad spordi kontseptuaalseid , eetilisi ja moraalseid norme, millede järgimine ei ole kirjalikult
Karj??riotsuse 6. Juhtumi pilt tegemise interaktiivne mudel AKtiivne Kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab
annaabi.ee 
