sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamise. Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstuktivistlikes monumentides. Kõige kuulsamad konstruktivistid Vladimir Tatlin (1885- 1953), Aleksandr Rotsenko (1891-1956), El Lissitzky (1890-1941) ja vennad Antoine Pevsner (1886-1962) ning Naum Gabo (1890-1977) Venemaa kunstnikest lähemalt
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika.
Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera
TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid lähtuvad eeldusest, et katseisik kasutab ül lahendamisel oma omadusi. 1. Hinnangtestid: katseisikud peavad hindama nt värve. Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4. Assotsiatsioonimetoodika: inimene peab vastama mingile sõnale esimese meeldetuleva sõnaga, selle järgi uuritakse inimesel komplekse. Isiksuse küsimustikud on sellised testid, kus vastaja keskendub oma subjektiivsetele elamustele ja tunnetele või väljendab oma huvisid. 1
Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides. Vene Konstruktiviste: Vladimir Tatlin (II Internatsionaali monumendi makett); Aleksandr
Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans • 1930ndatel funktsionalistide tegevus vaibus • Euroopas tugevnesid traditsioonilised väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid Tuntuimad vene konstruktivistid: – Vladimir Tatlin – El Lissitzky Vene avangardi sümbol! http://www.dieselpunks.org/profiles/blogs/tatlins-tower-a V
" Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas." Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. ,,See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve väljastpoolt, et ülikool peab andma paleti praktilisi oskusi. See surve
· Õpetaja peab leidma õiged viisid õpilaste motiveerimiseks, arvestades sealjuures kõikide õpilaste võimeid ning teadmistepagasit. Keskne koht on rühmatööl ning kogemusel learning - by - doing (õppimine läbi tegevuse/kogemuse). · Õpetaja peab õppetunni vältel kaasama õpilasi jättes ennast tahaplaanile, kuid samas ka õpilase jaoks olemas olema. 1. Mis on konstruktivism? · Sõna "konstruktivism" seostub sõnaga "konstrueerima". Tuginedes sõnale "konstrueerima", saab lahti mõtestada ka konstruktivismi põhiidee - õpilane konstrueerib teadmised, tuginedes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivismi teooriast selgub, et õpilased omandavad teadmisi efektiivselt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega. Õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne osa, selle asemel, et oodata nagu tühi vaas, millal neid teadmistega täidetakse (Selden, 1996). Kui me usume,
suurusi. 5. Geomeetria õpetamine 1) Millised on põhitegevused geomeetria õpetamisel? Esialgu on põhitegevusteks kujundite kirjeldamine, kujundite nimetamine tunnuse järgi ja kujundite leidmine nime järgi. Hiljem täpsustatakse kujutlusi geomeetrilistest kujunditest, õppides tundma kujundite elemente (tippe, külgi, servi, tahke). Viimase etapina õpitakse mõningaid kujundeid konstrueerima. Kogu õpetus peaks olema näitlik ja tegevuslik. See eeldab, et tundides kasutatakse mitmesuguseid näitlikke vahendeid. Õpetus ei anna soovitud tulemusi, kui õpilased ainult jälgivad õpetaja või kaasõpilase tegevust. Õpilane peab saama iseseisvalt töötada, peab ise kõik läbi tegema. Põhimõtteks on see, et kogu geomeetrilise materjali omandamine peab “silmadest, kätest ja jalgadest läbi käima”. 2) Milliseid tasandilisi kujundeid õpetatakse I kooliastmes ?
Berg üritas Põllumajandust efektiivsemaks muuta. Tema elu punase niidina läbivateks põhimõteteks olid : ,,Kui üks tööriist on küllakt hea, siis tuleb leida, kuidas ta veel parem oleks või kui põllul kasvas enne üks kõrs, siis peab põllumees püüdma, et tulevikus kasvaks seal kaks kõrt. 2.Sangaste Rukis Rukki sordiaretuses kuulub talle ühe esmaalgataja au kogu maailma ulatuses. *Suurema osa teaduslikuks tööks vajalikust aparatuurist pidi Berg ise konstrueerima *Tööd rukkiaretuses alustas sellega, et püüdis teistest maadest muretseda head rukkiseemet. * Kõigepealt katsetas ta 'Vassa' rukkiga ja Helsingi lähedalt muretsetud 'Nylandi' rukkiga, kuid lumeta talve tõttu need sordid hukkusid. Siis proovis ta Saksamaalt toodud 'Probstei' ning viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta katsepõldudele ka mujalt sisse toodud sorte kui eesti karmile talvele need väga vastu ei pidanud
Integratsiooni lähetalused: *üldõp vaimen isa eestis oli JOHANNES KÄIS tema idee oli et õppeained oleks oma vahel seostatud ja koonduksid peaasjalikult koduloolise teema ümber. *ta pidas oluliseks et ained sulanduksid kokku ja õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Progressiivne haridusfilosoofia- esmane teoreetiline baas lapsest lähtuvale õpetamisele. Konstruktivism-hilisem teor baas õppekava integreerimisele )iga õppija peab oma tegelikkuse ise konstrueerima. MIKS integreeritakse ???-*seostada teadmisi, oskusi, väärtusi et nad üksteist vastastikku toetaksid *aidata mõista ja suhestada juba õpitut või õpitavat *jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni *organiseerida seoseid eriliigiliste teadmiste oskuste ja kogemuste vahel *teha võimal keeruliste süsteemide mõistmine, mis ületab üksikute õppeainete piirid *saada alternatiivseid võimal mõtlemise korrastamiseks ja strutureerimiseks
Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õigusteadlane ei käsitle kunagi konkreetseid üksikjuhtumeid. Õigusteadusega ei liitu rakendamiselemente. Teadusliku tõlegendamise sisuks on tüüpjuhtumite vaatlemine. Õigusteaduslikud otsustamispõhimõtted erinevad oma tüübilt empiiriliste teaduste meetodite põhimõtetest. Õigusteadus on õigusteadus erinevuste tõttu. Õigusteadus ei saa anda vajalikke tõlgenduslikke teadmisi. Õigusteadlane peab oma tõlgenduse konstrueerima sama moodi nagu kohtunik. Õigusteadlane on seotud samade õigusallikate ja järelduspõhimõtetega, kui kohtunik. Eraldatakse üksteisest süsteemisisene ja teadmuslikult sisene vaatenurk. Esimene puudutab seaduse rakendajat. Seaduse rakendaja peab pidama kinni normidest, mis on talle ette nähtud. Ta on sellega seotud enda kui otsustaja olemuse tõttu. Õigusteadlane on aga vaatleja seisundis. Tal pole sellist vastutust ja ta ei pea otsustama nagu kohtunik. Teadlane vaatab lahenduste
eesmärkideks: "2.8. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused. 2.9. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt: 1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes; 2) küsima ja uusi oskusi omandama; 3) tegutsema; 4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga; 7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust ning hindama resultaati; 8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid." Need eesmärgid saavutatakse järgmiste meetodite abil: "4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. 4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9
potensiaali, selline inimene marginaliseerus. Tänapäeval inimene ei realiseeri oma potentsiaali, ei leia sobivat identiteeti ühiskonnas. Industriaalühiskonnas oli häbiväärne kui seos ühiskonnaga oli kadunud. Tänapäeval on häbiväärne see, mis on seotud individuaalse elulooga. Kaasamine ja integratsioon tagab inimesele tarbimise raha aitab inimesel oma identiteeti looma. Tänapäeval peab pidevalt oma identiteeti ümber konstrueerima selleks peavad olema materiaalsed võimalused. Marginaliseerituksegi kuna pole raha. Tänapäeval on haridus kaasamisvahendiks. Tänapäeval defineeritakse normi ja hälbivust subjektiivselt, seoses individuaalsete valikutega, mis on konstrueeritud sotsiaalses kontekstis. Ühiskonna sees ja väljas olemine tänapäeval on defineeritud moraalsuse terminites antud momendil. Marginaalsuse defineerimine:
mini (minimus `vähim') mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik multi (multus `palju, mitu') multi/miljonär, multi/tsüklon plaan (plnum `pind') bi/plaan, delta/plaan post (post `pärast') post/modernism, post/skriptum pre (prae `enne, ette, esi, eel') pre/sident, pre/tsedent pro (pro `ees, eel, eest; abi, ase') pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor radio (radio `kiirgan') radio/aktiivne, radio/meeter re (re `taas, uuesti, tagasi') re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon retro (retro `tagasi, tagurpidi') retro/spektiivne, retro/film senti (centum `sada', märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter sub (sub `lähis; alam, all, ala') sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/kultuur, sub/tiiter super (super `üle, peal, ülem, üli') super/intendent, super/latiiv, super/staar trans (trans `üle, läbi, taga') trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/alpiinne
õige vale regular irregular reeglipärane ebareeglipärane to agree to disagree nõustuma mitte nõustuma to behave to misbehave käituma halvasti käituma to understand to misunderstand aru saama valesti mõistma to construct to reconstruct 8 konstrueerima rekonstrueerima to write to rewrite kirjutama ümber kirjutama Sufiksid ehk järelliited to combine combination ühendama ühendus, kombinatsioon to collect kollection koguma kogu to write writer kirjutama kirjutaja to invent inventor leiutama leiutaja to end ending
4. 26 p. 35 une récréation vaheaeg 5. 26 un puzzle pusle 6. 26 apprendre, 3 [j'apprends, õppima , 7. ...] 26 mémoriser, 1 meelde jätma 8. 26 une conjugaison konjugeerimine, pööramine 9. 27 construire, 3 [je construis, ehitama, konstrueerima; , ; 0. tu construis, il construit, elle moodustama construit, on construit, nous construisons, vous construisez, ils construisent, elles construisent] 27 un projet projekt 1. 27 préparer valmistama, ette valmistama , 2. 27 un séjour viibimine , 3. 27 noir, -e must , -, - 4.
õige vale regular irregular reeglipärane ebareeglipärane to agree to disagree nõustuma mitte nõustuma to behave to misbehave käituma halvasti käituma 9 to understand to misunderstand aru saama valesti mõistma to construct to reconstruct konstrueerima rekonstrueerima to write to rewrite kirjutama ümber kirjutama Sufiksid ehk järelliited to combine combination ühendama ühendus, kombinatsioon to collect kollection koguma kogu to write writer kirjutama kirjutaja to invent inventor leiutama leiutaja to end ending
male on inimese looming, aga reaalsus ja olemine on kellegi teise oma. Male puhul me teame reegleid, võimalusi, põhjusi ja tagajärgi, eristame partiisid ja mis kõige peamine, me teame, et see on mäng. Abstraktne reaalsus! Aga olemine on natuke suurem ,,male" ja inimese positsiooniks on olla vaid ,,üks nupp". Mitte pealtvaataja, kuhu näiteks spekuleeriv metafüüsika mõtleja asetab! Reegleid teame, põhjus-tagajärg seoseid samuti, ainult me ei tea mis see on. Ja siis hakkamegi reaalsust konstrueerima ja sümboliseerima." [Trinity, A. 2007] Sissejuhatus Juba referaadi pealkiri on intrigeeriv, eriti just selles mõttes intrigeeriv, et see viiks justkui kimbatusse. Teatud määral viibki, aga püüame sellest kimbatusest jagu saada. Selleks ongi see töö koostatud. Probleemid algavad juba raamatu pealkirja tõlkimisest, sest originaalpealkiri ,,Essee inimesest" tundub soblikum kui ,,Uurimus inimesest". Keegi on kunagi öelnud, et inimene
36. DEMAND - the desire of consumers, clients, employers, etc. for a particular commodity, service, or other item - nõue, vajadus, nõudlus (Oxford Dictionary) 37. DEPLOYMENT - the action of bringing resources into effective action - positsioonidele paigutamine (Oxford Dictionary) 38. DERIVE - obtain something from (a specified source) - pärinema, tulenema (Oxford Dictionary) 39. DEVELOP - to invent something or bring something into existence - välja töötama, looma, konstrueerima, projekteerima (Cambridge Dictionary) 40. DIFFERENTIATION - the action or process of differentiating or distinguishing between two or more things or people - diferentseerimine, eristamine, eristus (Oxford Dictionary) 41. DIFFER - be unlike or dissimilar - erinema, eristuma (Oxford Dictionary) 42. DIMENSION - a part or feature or way of considering something - mõõde, dimensioon (Cambridge Dictionary) 43. DISCRETIONARY - available for use at the discretion of the user - omal
Nõukogude ühiskonna jaoks oli ta põhiteoreetik. Nooruses vaimustus Hegeli filosoofiast., tema dialektikast, hiljem Feuerbachi materi alismist. Marx pidanuks olema tippeliit kuid eluajal oli ta tuntud väga kitsale ring ile, vast enam Saksamaal. Sotsiaalselt positsioonilt mitte eriti kõrgel kohal. Engels pida s tema perekonda praktiliselt ülal. Avastas: 1. Ühiskonna arengu seaduspärasused 2. Arengu staadiumid ja kommunismi paratamatuse. Siin ta nõrkus, selle tõestuseks hakkas valima ja konstrueerima fakte. Paraku ajaloo areng sikk-saki line, mitte lineaarne, kus ühe formatsiooni peale kasvab teine. Nii ei tekkinud feodaalkord, mitte klassikaliste orjandusriikide asemele vaid hoopis Euroopas, kus orjandus vähetuntud. 3. Klassivõitluse, kui inimkonna ajaloo aluse. Orjandus orjapidaja -ori Feodaalkord aadel- pärisori Kapitalism kodanlus-töölisklass Kommunism- klassideta ühiskond Marxi teooria on esmakordne, kus kogu inimühiskonna ajalugu on näidatud vastuolude resultaadina
Suurtükke valmistasid üksikud meistrid ,kes töötasid omaette ja seetõttu oli iga suurtükk omapärane. Palgaarmee ei olnud aga tugevnevale absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel .Valitsejad vajasid püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. 10 Valitsus loobus eraettevõtlikest vahendustest ja asus ise sõjaväge konstrueerima. Sõjavägi muutus riiklikuks institutsiooniks ja eksisteeris nii rahu kui ka sõja ajal. Selle viimine lahingukorda ei vajatud enam pikka aega. Sõjaväe teenistusse mindi aga mitmetel motiividel. Paljudel pakkus sõjavägi elatist mida tsiviilelu ei võimaldanud . Paljud läksid teenistusse ka selleks, et muuta oma elukorraldust või siis lihtsalt seiklushimust . Valdav osa mehi ikka sattus sinna majanduslikel põhjustel, kuna sõjavägi andis võimaluse äraelamiseks.
Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe Konstruktivism - Sai alguse Venemaal, kus enamus avangardiste liitus pärast revolutsiooni uue võimuga. Olid veendunud, et kunst ei pea looduses olemasolevat kujutama vaid looma uusi vorme ja konstrueerima uut elukeskkonda. Hiljem tähistab kõiki abstraktse kunsti objekte, mis on moodustatud geomeetrilistest kujunditest. Nõudsid elu ja kunsti piiri kustutamist, kunst pidi igapäevaelus aktiivselt osalema (plakatid, miitingud, monumendid). Kunstiteos ei tohtinud olla üksik näituse- või luksusese. Arhitektuuris eelistati ristahukakujulisi lihtsaid mahtusid. Stalini võimu tugevnedes konstruktivism Venemaal keelustati. Hollandis kujunes liikumine "De Stijl", kes
Alalävised aistilised assosatsioonid on universiaalsed. IMIDZ KUI KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. IMIDZI KUI KUJUTLUSE OMADUSED · Mälulisus(peab olema midagi mälus enne.. mingid mälupildid, mis hakkavad konstrueerima üha täiuslikusemaks kujundiks) · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus(a la hobune on mees, lehm on naine, sai on naine ja leib on mees. ehk, kas su hinnang on, et kas mingi toode on pigem mees või naine?) · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest.
Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6. Millised kuulsad maalijad töötasid ,,Bauhausis" õpetajatena? Theo van Doesburg 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama(konstrueerima) uut elukeskkonda. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"
pärit. Selle väljaselgitamiseks kasutasin ma kõige rohkem võõrsõnade leksikoni abi. Otsisin välja iga võõrsõna kohta tema päritolu keele ning jaotasin nad rühmadesse. Leidsin 7 erinevast lähtekeelest sõnu ja need jagunesid järgmiselt: 1. Ladina keelest 33 sõna diktor, kaamera, dokumentaal, efektid, protsess, publitsist, nomenklatuur, korrumpeeruma, populaarsus, eksisteerima, reaalne, kolleeg, kompleks, positsioon, reanimeerima, kontseptsioon, konstrueerima, 14 meditatiivsus, produktsioon, propageerima, apelleerima, refereerima, terrorist, representeerima, kulmineeruma, patsifistid, irriteerivad, manifest, retsidivistid, funktsionaalsus, adekvaatsus. 2. Kreeka keelest 25 sõna - episood, demokratiseerima, erootika, dramaatika, plastilisus, kategooria, patoloogia, filosoofia, kino, sümbol, probleem,
18. vesinikupomm, Vesinikupomm Tuumade lõhustumisel rajaneva pommi võimsust ei saa eriti suurendada, sest raske ja ka ohtlik on hoida pommis tuumamaterjali, mille üldkogus ületab kriitilise. Ka pommi lõhkejõud on väike, sest enne ahelreaktsiooni lõppemist paiskub selles olev tuumaaines laiali. Esimestel pommidel kulus plahvatuseks ainult alla kahe protsendi võimalikust koguenergiast. Seetõttu hakati kohe pärast esimeste taoliste lõhkekehade valmistamist konstrueerima tuumapomme, mis töötaksid kergete tuumade ühinemisel ja mis võimaldaksid plahvatusel vabanevat energiat oluliselt suurendada. Tuumade ühinemis ehk sünteesireaktsiooni saamiseks on aga vaja ülikõrgeid temperatuure kümme kuni sada miljonit kraadi, ning suurt aine kontsentratsiooni. Selle ülikõrge temperatuuri tõttu nimetatakse vastavaid tuumareaktsioone termotuumareaktsioonideks. Nagu teada, tekib ka Päikese ja teiste tähtede energia
arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6.Millised kuulsad maalijad töötasid „Bauhausis“ õpetajatena? Theo van Doesburg 7.Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse „konstruktivism“? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. 8.Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9.Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10.Nim. Kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse „De Stijl“. T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11.Milline sõna on aluseks mõistele „purism“
Mittetäidesaatvad tegevused nt jalg jala ette panek (kõndimine), liigutuste koordinatsioon. Täidesaatev tegevus on nt..... .................. Eneseregulatsioon (self- regulation)- psühholoogid kasutavad terminit kui rakendavad õppimisteooriaid inimese käitumise kohta, mis on endale suunatud ja tahteline. Mina ja regulatsioon on modernses maailmas muutunud... Tänapäeval pole nii tavaline see, et mina konstrueeritakse, on ta valmis ja teda ümber konstrueerima ei pea. Tänapäeval peab koguaeg rolle vahetama ja mina ümber konstrueerima. Miski pole valmis seoses oma minaga. Kõik on pidevas muutumises. Enesergulatsioon on tänapäeval tähtis, et kohaneda üha muutuvate oludega. Kodu funktsioon on muutunud nii palju, et kool peab täitma neid funktsioone, mida kodu 30 aastat tagasi. Eneseregulatsioon puudutab mina tegevust seoses sellega, et muuta oma reaktsioon vastavalt (teadvustatud või teadvustamata) eesmärgile, et saavutada soovitud tulemusi.
mida pole võimalik otseselt jälgida. Sotsiaalseid fakte saab uurida kaudselt analüüsides nende mõju või siis nende väljendumist seadustes, religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7
ühislugemisega seotud tegevusse ja selleks kulub iga päev ainult mõni minut. Praktika · Loovus ja juhendamine Õpilased vajavad aega ja palju harjutamisvõimalusi, et tugevdada oma kontrolli teise keele kasutamise üle. Harjutamise teel omandatakse oskusi, mida saab üha kergemini kasutada. Alguses tuleb õpilaste tegevust suunata ja õpetaja peab olema treeneri või hõlbustaja rollis, kes samm-sammult neid suunab. Alles pärast suunamist hakkavad õpilased iseseisvalt keelt konstrueerima ja kasutavad konkreetse eesmärgiga sobivaid vorme. Lastele tuleb pakkuda ka kuulajaid (klassikaaslased, vanemad ja nooremad koolikaaslased, õpetajad, lapsevanemad või teised täiskasvanud koolis jne), kellega jagada oma tööd, olgu see siis suuline ettekanne, nali, kirjalik tekst või mõni teatritükk. Suulise keeleoskuse arendamise käigus peab õpetaja pakkuma lastele uue keele
märgendi ning selle alla tema naabertipu märgendi ning kustutan antud lehe puust. c). Kordan rekursiivselt sammu b, kuni säilinud on vaid 1 tipp. d). Prüferi koodi moodustavadki alumise rea esimesed n-2 elementi. Puu taastamine Prüferi koodi järgi: a). Kirjutame puu Prüferi koodi üles nö. ,,alumise reana", koodi lõppu lisame tingimuse n-2 põhjal veel ühe elemendi, milleks on tippude arv n. b). Seejärel hakkame konstrueerima ülemist rida: esimese elemendina paneme kirja vähima arvu, mis ei esine alumises reas. c).Järgnevateks ülemise rea väärtusteks on alati need vähimad tippude märgendid, mis ei sisaldu juba ülemises reas vasakul ega alumises reas all või paremal. d). Kordan sammu c rekursiivselt, kuni täitunud on terve ülemine rida. e). Tulemuseks saan sisuliselt puu servade loendi, mille alusel on lihtne ka puu välja joonistada.
Probleemi defineerimine ja ulatus Kuidas konstrueerida head alust? Kasutada näiteid, et illustreerida ja üldistada mõisteid. Konstrueerides ekstreemseid näiteid tagajärgedest. Esitada nõue "õigel" ajal (eluline näide, moraalne sokk) Diagnostilised raamid (diagnostic frames) Vastates publiku küsimustele tingimuse olemuse ja põhjuste kohta konstrueerivad nõudlejad diagnostilised raamid (diagnostic frames) Nõudlejad peavad konstrueerima tingimusi nii, et selle tulemusena on konstrueeritavad ka "süü" ja "vastutus" peab looma sotsiaalsed põhjused (social causes), mida "süüdistada" Sotsiaalsed struktuurid (social structure) Sotsiaalsed tegurid (social forces) Indiviidi tasand Kuidas konstrueerida? Konstrueerida lihtsaid diagnostilisi raame Konstrueerida midagi tuttavat / sarnast Luua seoseid "uute" ja "vanade" probleemide vahel
Oluline oli nii dokumentaalzanr, aga ka meelelahutuslik film. Nagu fotodegi puhul muutus oluliseks tähendus, emotsioonid. Rezissööridele oli oluline publiku reaktsioon, publiku sisseelamine filmi. Oluline oli see emotsioon, mille publik sai. Filmilinal nähtu pidi panema kaasa mõtlema, samastuma, läbi elama. Oluline oli seega realistlikkus. nagu postmodernne foto, nii pidi ka 20. sajandi lõpu film konstrueerima vaataja jaoks reaalsust. Esitatav lugu pidi olema usutav. Pilet nr.7 1. Fotograafia leiutamine, selle môju kunstile jm. Eluvaldkondadele Fotograafiat oli vaja erinevatel valdkondadel: ekspeditsioonidel, hea mälukogumise vahend, illustreerimiseks. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused
Minos vallutas Ateena ja lubas linna maatasa teha, kui ateenlased igal üheksandal aastal ei saada talle andamina seitset neidu ja noormeest. Neid noori ootas jube saatus Kreetale jõudes heideti nad Minotaurusele õgida. Minotaurus oli pooleldi koletis, härg ja mees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud selleks, et viimane saaks koletise jumalale ohverdada, ent Minos ei raatsinud seda teha. Minos sundis Daidalost, suurt ehitusmeistrit, konstrueerima koletise jaoks vangla, kust oli võimatu välja pääseda. Daidalos rajas kurikuulsa labürindi, kust keegi välja ei pääsenud. Kui oli käes järjekordne ohverdamisaeg, tahtis Theseus üks ohvritest olla, et Minotaurus tappa. Theseus rääkis sellest ka isale ja lubas õnnestumise korral asendada musta purje valgega, et Aigeus võiks juba eemalt näha tervena kojusaabuvat poega. Noored ohvrid jõudsid Kreetale ja kõndisid labürindi poole.
Tingimuse 10 t˜ottu omab hulk ξ = { xn | n ∈ N } = {xn }n∈N piirpunkti. Olgu x hulga ξ piirpunkt ja B = { Ai | i ∈ N } punkti x u ¨mbruste baas. Moodustame u ¨hisosad Un = ∩ni=1 Ai , n ∈ N. Siis Ui ∈ U(x) ja U1 ⊃ U2 ⊃ . . . ⊃ Un ⊃ . . . . (7.6) Kuna x on jada ξ piirpunkt, siis igasse hulka Ui , i ∈ N, kuulub l˜opmata palju jada ξ elemente ning j¨argnev konstruktsioon on v˜oimalik. Asume konstrueerima koonduvat osajada ζ = {yn }n∈N jadale ξ. Jada ζ elemendid moodustame induktiivselt. Ele- mendiks y1 valime v¨ahima indeksiga elemendi jadast ξ, mis kuulub punkti x u ¨mbrusesse U1 , st y1 = xn(1) , kus n(1) = min{ m | m ∈ N, xm ∈ U1 }. Oletame, et elemendid y1 , . . . , yk on juba konstrueeritud. El- emendi yk+1 saamiseks leiame n(k + 1) = min{ m | m ∈ N, m > n(k), xm ∈ Uk+1 }. 74 7 KOMPAKTSUS Siis valime yk+1 = xn(k+1)
eest. Samas saavad võimalikud minad olla ainult muutuste lähtepunktiks ja lõppude lõpuks peame me ise endale selgelt defineeritud eesmärgid püstitama. Aga need eesmärgid peavad meie väärtustega kooskõlalised olema, vastasel juhul jäävad nad meil suure tõenäosusega saavutamata. On näidatud, et inimestel on raskusi enda poolt kõrgelt hinnatud käitumiste muutmisega. Kokkuvõtlikult öeldes on meil võimalik end motiveerida uusi võimalikke minasid konstrueerima asudes. Protsessile orienteeritud isikuks saamine Enamus kaasaegseid motivatsiooniteooriaid on seisukohal, et edu saavutamiseks peame keskenduma pigem protsessile kui eesmärgile. Kogu käesoleva teema materjal rõhutab protsessi tähtsust tulemuse asemel. Csikszntmihalyi (1990) väidab, et optimaalse kogemuse (vookogemuse) saame siis, kui võtame ette selgete eesmärkidega väljakutseid sisaldavad ülesanded, mis meile kohest tagasisidet annavad