Brief History on JazzFlute Markus Eermann Jazz flute, on a jazzscale is quite a new phenomenon. There are early ragtime arrangement where flute and piccolo was used but due to having low volume, it didnt emerge as a solo instrument before the fifties after the electronic amplification was invented. Nowadays, thanks to the microphones, arrangers and composers have started to use flute on a regular basis(f.e saxophone players in big bands are required to play 2 instruments(double), most cases(Clarinet and Flute).Before 50s though, it had little use because of the low volume, Dancing halls and jazz clubs in 20s to 40s required a loud solo instrument to fill a big hall (Trumper, Saxo...
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise
Kolm korda naine kirjutas) naine kirjutas) Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. vastuvõtlik. 70
klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid.
· Karjaselaulud · Hällilaulud Aleksander Thomson (1845-1917) Lõpetas Cimze seminari. Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist ,,Kannel", tuntud veel ,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism). Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat. Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas. Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi. Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid.
Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M
Ta sündis 1882. aastal Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus talle said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma
2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai. 1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb
3 Sergei Vassiljevits Rahmaninov (vaata lisa 1) sündis 1. aprillil 1873 Novgorodi lähedal. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta pärines vanast aadliperekonnast, kus jõukus aasta-aastalt vähenes. Nelja-aastasena mängis Rahmaninov Beethoveni sonaate. Muusikalised võimed pärinesid vanaisalt ja isalt, mis viisid Rahmaninovi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Aleksander Ziloti (vaata lisa 2) hindas kaheteistkümneaastase muusiku võimeid ja suunas ta Moskva konservatooriumi N. Zverevi klassi. Zverev võttis enda peale poisi kasvatusega seotud kulud. Aastad, mil Rahmaninov veetis Zverevi kodus ja klassis, olid täidetud lakkamatute, täpselt reglementeeritud õpingutega. Zverevi klassis pandi alus Rahmaninovi pianismile. Kompositsiooniõpinguid juhendasid Tanejev (vaata lisa 3) ja Arensky (vaata lisa 4).
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud
Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis. Järgnesid triumfaalsed esinemised paljudes Euroopa linnades
piirdus Cimze seminaris omandatuga K.A.Hermann-Lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse, töötas TÜ õppejõuna. Andis välja laulu ja mängu lehte. Tutvustas muusikalisi teadmisi eesti rahvale. Kogus rahvaviise ja oli helilooja ,,Kungla rahvas". Kutselised heliloojad- J.Kappel- esimene kutseline helikunstnik. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Jäi Peterburi elama ja puutus Eestiga kokku vaid laulupidudel. Seetõttu eesti muusikat eriti ei mõjutanud. M.Härma-Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Tõstis eesti muusika kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Oli helilooja ja koorijuht. Asutas segakoori."Pühendan kõik kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2
Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970-- 1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele"
1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama Tartusse. Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud
aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist
Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Heliotroopi a koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Erila külas. Urnesaksade peres armastati laulmist, Pustavail oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Arter Kapi klassis). Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest
Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust.1983. aasta kevadel liitus Alo ansambliga In Spe, kuna Erkki-Sven Tüür lahkus bändist. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala
teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula
laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd
Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917
K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. 1883. aastal astus 19- aastane neiu Peterburi konservatooriumi. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis omanimelise laulukoori asutamiseni. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin,
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950
Ta on öelnud, et filmimuusika looja peab oskama end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni
võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool)
· Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta · Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse Pariisis · 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori ukse taga · Liszt jäi konservatooriumi ukse taha, sest kehtis seadus, mis keelas välismaalastel õppida selles õppeasutuses · 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis Jäänud ilma haridusest ... · asus noor virtuoos pingelisele enesetäiendamisele · harjutamisele · kirjanduse lugemisele · loomingule · Alalised reisid, esinemised, lugemiskirg, tõid endaga kaasa närvide ülepinge, väsimuse, apaatia · 1827
Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi
Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne
"Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Miina Härma on olnud laulupidude üldjuhtVahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M
Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan:
· Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996 · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud toes oli lail ,,Ei ole üksi ükski maa" K · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988) ,,Kaunimad laulud"(F
juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. Jaroslavli koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu
Gustav Ernesaks Elu algus Click to edit Master text styles · Gustav Ernesaks sündis 12. Second level Third level detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level vallas Perila külas. Fifth level · Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta 15- aastasel. · Ta õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. · 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina
rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'') Türnpu vastasutas Tallinna Meestelaulu Seltsi, oli dirigent ja muusikajuht seal. Eesti esimene professionaalne kontsertkoor kujunes sellest. T oli ka üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest. Vokaalmuusika, isamaaline temaatika. (,,Kevade tunne'', ,,Lauluke, sõua”) Miina Härma Eluaastad: 1864 - 1941 Õpingud: esimesed muusikatunnid sai Tartu saksakeelsest tütarlastekoolist Hermannilt; 1890 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi, kus õppis organistiks. Tööaastad: käis kontsert ringreisidel Saksamaal, Peterburis ja Londonis; muusikaõpetaja Kroonlinnas; juhatas Tartu Miina Hermanni Seltsi koori; õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat ning aitas Tartu Kõrgemal Muusikakoolil tegutseda Looming žanrite kaupa: kirjutas koorilaule ligi 150 tükki, mis jagunesid temaatiliselt kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa
Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. Uno Naissoo Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil
reisikirjad, kriminaalid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.1983. aastal läks Alo ansamblisse ``In Spega´´ Erkki-Sven Tüür koha asemel. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita. Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesi Karl August Hermann ( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased ). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miia Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke
teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu." Gluck´ilt saadud muljete mõjul jättis Berlioz meditsiinilised õpingud, mille tagajärjeks oli konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M. von Weber, tema vastaseks aga jäi konservatooriumi direktor L. Cherubini. Päeval jooksis ta majast majasse, et kitarri-, flöödi- ja solfedzo tundidega sissetulekuid hankida, siis ruttas ta konservatooriumi professori Le Seur'i juurde kompositsiooniõpetust saama. Õhtuti istus ta ooperiteatris käes partituur, öösiti kirjutas noote. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. 1830.a. valmis
I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides
Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia saateklassis. 2)Kandideeris Rooma preemiale: 1833 kantaat "Gladiaator" II koht
koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
