Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahepaikne - Sinine mürk konn (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

(Dendrobates Azureus)


Sinine mürk konn
Kirjeldus
Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas.
Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada.
Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud.
Toit
Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt.
Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni .
Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on pulbristatud koos vitamiinide ja mineraalidega.. Selle tulemusena on konnad mitte toksilised.Siis nende nahal pole mürki.
Suurus
Täiskasvanud konn on umbes 5 cm pikk (2 tolli) ja kaalub umbes 8g (0,3 untsi ).
Elupaik
Neid konnasid on leitud üksikutel vihmametsa saartel Sipaliwini savannis Lõuna Surinamel.
Kahepaikne - Sinine mürk konn #1 Kahepaikne - Sinine mürk konn #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kilpkonn98 Õppematerjali autor
iseseisev töö

Sarnased õppematerjalid

Kahepaiksed
6
doc

Kahepaiksed

määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg). Väikseim kahepaikne on Kuubas elav 1,2 cm pikkune konn. Kus kahepaiksed elavad? Kahepaiksed, nagu nende nimigi ütleb, on seotud kahe elupaigaga - vee ja maismaaga. Ühed neist veedavad vees suurema osa ajast, teised siirduvad sinna vaid sigimisajaks. Seetõttu asustavad kahepaiksed eelkõige niiskemaid piirkondi - enamik liike asustab troopilisi piirkondi. Üksikud liigid on aga kohastunud eluks kuivadel aladel ning isegi kõrbes. Eesti kahepaiksed hoiduvad peamiselt veekogude lähedusse

Bioloogia
Kordamisküsimused zooloogias-lameussid-kahepaiksed
7
rtf

Kordamisküsimused zooloogias (lameussid-kahepaiksed)

Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn Selts: Sabakonnalised

Zooloogia
LINNUD JA LOOMAD
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. Mudakonna nahanäärmete eritis on küüslaugulõhnaline. Omapära, mis eristab mudakonna kõikidest teistest Eesti kahepaiksetest, on tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne.

Bioloogia
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

(http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja%20kallal.pdf) Pehmekoorlased Pehmekoorlaste (Cantharidae ) sale keha on pehmete katetega, nende kattetiivad on painduvad. Tundlad on pehmekoorlastel niitjad. Pehmekoorlasi kohtab sageli õitel ja taimedel. Nad on röövtoidulised mardikad, kes närivad lisatoiduna õite pehmeid osi. Pehmekoorlastel on hoiatusvärvus - punased või kollased laigud tumedal taustal. Nende kehas tekkiv mürk on kaitseks lindude ja putukate eest. Pehmekoorlaste rööveluviisiga vastsed elavad metsakõdus ja mullas. Teravate mõõkjate lõugade sees olevate kanalite kaudu süstib vastne ohvri kehasse mürki ja seedemahlu. Hiljem imeb vastne poolvedelat toidumassi. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/pehmekoorlased.htm) Poilased (Chrysomelidae)

Pärandkooslused
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70... 150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26...33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Rohukonn, 2011) Rabakonn (Rana arvalis) Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. 19 Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti

Pärandkooslused
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka

Loodus
EESTI SIILLASED
19
doc

EESTI SIILLASED

Tugeva löögi hoobis murdunud laud keskelt katki. Nõnda purustanud ta juba kolmsada lauda ära, aga põrgupoiss ei ole veelgi taganenud. Seda näinud veike siil põesast. See ütelnud: «vägimees, vägimees, löö ikka servi lauda, servi lauda!» Kui Kalevipoeg seda kuulnud, pöörnud ta laua käes servi ja hakanud siis vemmeldama. Ja vaat, laud oli hoopis tugevam vastu pidama. Nüüd põgenes põrgupoiss, et sinine tolm taga. Nüüd käskinud Kalevipoeg, et see, kes teda õpetanud, põesast välja tuleks. Aga siil vastanud: «Ma häbenen tulla, sest ma olen alasti!» Nüüd astunud Kalevipoeg siili juurde, lõiganud enese kuuehõlma ära ja annud siilile katteks selle eest, et ta teda oli õpetanud laudadega põrgupoissi vemmeldama. Nüüd, kui keegi siili näeb, see tuletagu seda meelde, et ta oma okkalise ülikonna Kalevipoja käest on saanud. Kuidas siil endale okkad sai?

Bioloogia
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun