Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valge toonekurg (0)

1 Hindamata
Punktid

Valge toonekurg
Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske , kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega . Nii isas - kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Noka vahel kantakse ainult pesamaterjali. Ka on konnade osatähtsus toonekure menüüs tunduvalt väiksem kui seda arvatakse. Võimaluse korral sööb ta hiiri , mutte, putukaid, vihmausse, sisalikke ja madusid, kuid mutist suuremate loomade allakugistamisega tekib tal juba raskusi. Harvad pole juhused, kui toonekurg nõrga ja viletsa, tavaliselt viimasena koorunud poja üle pesa ääre tõukab, kelle siis inimesed edukalt üles kasvatavad. Pojad lennuvõimestuvad umbes augusti alguses ja mõni nädal peale seda hakkavad ise toitu otsima. Augusti lõpuks tuleb aga valmis olla pikaks lennureisiks Lõuna-Aafrikasse. Huvitav on see, et valdav osa noorlindudest asub teele enne vanalinde. Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd , ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa .
Valge toonekurg #1 Valge toonekurg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hindrekpost Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Valge toonekurg
12
pptx

Valge toonekurg

Valge toonekurg Tarvi Langus 6.Klass Mõniste kool Sisukord Sissejuhatus Levik Pesitsemine Toitumine Veel pilte Sissejuhatus Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa aidata igaüks tugevate ja vastupidavate pesaaluste ülesseadmisega! Levik Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva

Loodus
Kullilised - kotkas kakk toonekurg
11
docx

Kullilised - kotkas,kakk,toonekurg

kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid

Bioloogia
Kassikakk
16
doc

Kassikakk

Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka

Loodus
Kevade värvid õpimapp
72
doc

Kevade värvid õpimapp

hullutab oma iluga. Võilillevartest saab teha pilli puhumiseks ja õiepärgi. Nurmenukk avab oma kollased või oranzikad õied, kui kevad on täies hoos ning puud ajavad juba lehti. Nurmenuku õitsemisega avatakse kevade väravad pärani, taim on nagu võti nende avamiseks. Nurmenuku õiekarikad lõhnavad tugevalt ning see meelitab kohale palju kimalasi ja liblikaid. Maikellukeste õitseaeg pakub toitu nii silmale kui ninale. Valge värvus teeb kellukesekujulised õied roheliste lehtede vahel hästi nähtavaks. Magus lõhn meelitab õitele palju putukaid. Pärast esimest kevadist sooja äikesevihma lõhnavad rohi, mets ja lilled oivaliselt. Linnud sädistavad puude otsas kui meeletud. Vanarahvas ütles, et pärast sooja äikesevihma on kevadel kuulda, kuidas rohi kasvab. Tumesinisel pilvetaustal sädeleb suur värviline look ­ vikerkaar. Vikerkaar tekib päikesekiirte murdumisel vihmapiiskades ja nende peegeldumisel

Keskkond
LINNUD JA LOOMAD
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Mudakonn on looduskaitse all. Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee- eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 ?C-ni. Et sigimisperiood

Bioloogia
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

elupaigaline mitmekesisus. Siiski pole pärandkooslused enamikele liikidele püsivaks elupaigaks, vaid nad satuvad sinna enamasti toiduotsinguil. 14 Roomajad Rannaniitude roomajate fauna kohta on andmeid vähe. Ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel elab neil nastikut ja servaaladel ka arusisalikku. Nastik (Natrix natrix) Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all

Pärandkooslused
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

oli praktilise maarahva silmis selleks kaalukaks argumendiks, et lepaga tähistada midagi kehva, viletsat, üldse negatiivset. Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine ­ valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad ­ on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on

Loodus õpetus
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

Sellised tundlad on tavaliselt pikad, koosnevad paljudest lülidest. Kui tundel aheneb tipu suunas, nimetatakse seda harjasjaks, kui ei ahene, siis niitjaks. Harjasjad tundlad on näiteks prussakal (Blatella germanica), kes kasutab neid toidu otsimisel. Ka paljudel parasiitsetel kiletiivalistel (käguvaablased, juuluklased jt.) on harjasjad või niitjad tundlad. Nendega kompides hindavad nad peremeesputukate kvaliteeti. Emaste käguvaablaste tundlatel on sageli valge ring; arvatakse, et selle abil on nad võimelised hindama peremeesputuka suurust. Mitmed tundlatüübid on evolutsiooni käigus kohastunud vastu võtma keemilisi signaale õhust. Headeks näideteks on siin maipõrnika lameljad, samuti paljude ööliblikate kamjad tundlad. Sellist tüüpi tunnaldele mahub oluliselt rohkem retseptoreid kui lihtsatele harjasjatele või niitjatele tunnaldele, sellega omakorda kaasneb sageli ka suurem tundlikkus keemiliste signaalide suhtes

Pärandkooslused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun