Lühike referaat rohukonnast. (0)

Rohukonn
Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. Siin elab 11 liiki kahepaikseid , mis
Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. Siin elab 11 liiki kahepaikseid, mis
tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Inimesele toovad kahepaiksed kasu
hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja
energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev
rohukonn.
Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks . Rohukonn on pruun ja kirju
kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid , on tema
peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje.
Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade
seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige
raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on.
Rohukonn elutseb niisketel niitudel , põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud
kändudesse varjunult.
Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal
hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad
siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel
esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste
rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad
suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu
-poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa.
Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult
allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid
vangistuses kuni 18-aastaseks.
Konnad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele, nende peamisteks vaenlasteks on siil, mäger,
saarmas , rebane , herilaseviu , konnakotkad ja toonekured. Peamiseks ohuteguriks on soodsate
kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, samuti hukkub palju
rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Nagu kõik meie
kahepaiksed, on ka rohukonn looduskaitse all. Rohukonn kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse.
Rohukonnade kaitsmiseks:
• tuleks vältida mürkkemikaalide kasutamist,
• ei tohiks mitte mingil juhul tuua looduslikust veekogust oma tiiki konnakudu ega -kulleseid,
• võiks aias teatud alal jätta muru niitmata,
• ei tohiks asustada kalu tiiki kus on konnade kudemispaik,
• tuleks autot juhtides olla tähelepanelik teed ületavate konnade suhtes.