analüüsitud valdkonnas ning omab sügavaid teadmisi. * eksperiment käesolevas töös mõeldakse eksperimendi all seda, kui üliõpilane on käesoleva töö teostamiseks võrreldavaid tooteid testinud, proovinud, kasutanud ning toodud tegevuste tulemus kajastub püstitatud võrdluskriteeriumites ning osas 1.3 toodud küsimuste vastustes. NB! Teiseste allikate kasutamise eest saab punkte siis, kui üliõpilane on koostanud kasutatud allikate loetelu ning tekstis nendele ka viidanud lähtudes "Kirjalike tööde koostamise juhendist"
ümbrikud jms); · kontoritarvete hankimisega seotud kulud (paber, kirjutusvahendid, märkmepaberid, kaustad, arvete blanketid, prügikast, raamatupidamise dokumentide kaustad jms); · kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); · kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); · reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; · töövahendid (nt juuksuri tool juuksuritöökojas, fotoaparaat fotograafil jms); · toorainekulud tootmisettevõttes; · kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; · kindlustuskulud; · ruumide remondikulud; · kodulehekülje valmistamise kulud; · personali värbamise kulud. · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu);
kontoritarvete hankimisega seotud kulud (paber, kirjutusvahendid, märkmepaberid, kaustad, arvete blanketid, prügikast, raamatupidamise dokumentide kaustad jms); kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; töövahendid (nt juuksuri tool juuksuritöökojas, fotoaparaat fotograafil jms); toorainekulud tootmisettevõttes; kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; kindlustuskulud; ruumide remondikulud; kodulehekülje valmistamise kulud; personali värbamise kulud. Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu);
võiksid reageerida erinevatele käitumistele. Näiteks reageerib madalate kulude liider palju energilisemalt konkurendi kulude vähendamisele kui reklaami suurendamisele. 266. Konkurentide strateegiate selgitamine 267. 268. Mida enam ühe ettevõtte strateegia sarnaneb teise ettevõtte strateegiaga, seda enam ettevõtted konkureerivad. 269. Konkurentsistrateegiad: 270. 1) eristumise strateegia nt lisaväärtusteks on teeninduse kvaliteet, müügijärgne hooldus, konsultatsioon vmt 271. 2) kulude juhtimise strateegia rakendaja on tegevusharu kõige väiksemate kuludega tootja, kelle eelis peitub suures turuosas või odava toorme ostmise võimalu- ses; 272. 3) kontsentreerumise strateegia ettevõte keskendub turunisile, pakub kvaliteetseimat teenindust; eelduseks on kõrgkvaliteediliseks teenindamiseks vajaminevad teadmised ja oskused; 273. 4) innovatsiooniline strateegia pakkuja toob turule järjest uusi,
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest "sisemistest sekundaarsetest andmetest" on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid. Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja uuring. · Vaatlus. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid. · Eksperiment. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele
See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest "sisemistest sekundaarsetest andmetest" on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid. Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja uuring. · Vaatlus. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid. · Eksperiment. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele
Tel. 1188) Ostjale müüdavat toodet vaadatakse kolmel tasandil Toote tuum on põhiline hüve, mida tarbija ostab. Konkreetne toode- koosneb kauba eriomadusest, disainist kvaliteedist, pakendist.Nende komponentitega rahuldatakse kõik vajadused.Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse ja täpsuse ning tarbimise mugavuse. Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid
Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot: · toote/ teenuse peamised tunnusjooned; · toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; · kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; · hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega,
toote/ teenuse peamised tunnusjooned; toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; 8 Äriplaan kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada; kaubamärgid, patendid, toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused; hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. 3.2.3 Senine äritegevus Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada
kättesaadavus, majandusolukord, välisturistide langus, mahepõllumajanduse kasv Sotsiaalne Tervisliku toidu populaarsuse tõus ja langus, inimeste toidueelistused, elustiil, rahvastiku kahanemine Tehnoloogiline Köögi tehnika hooldus Poliitiline Tervisenõuded, seadused, tegevusload ja riiklikud maksud reguleerivad poliitilistest faktoritest ettevõtet enim. Kui toimuvad muudatused seadustes, mis on seotud toitlustusettevõttega, siis võib see mõjutada kohviku tegevust. Toiduseaduste kohaselt peab toitlustusettevõttel enne tegutsemise alustamist olema tegevusluba ning saama kinnituse toidu käitlemiseks Veterinaar- ja Toiduametilt. Menüüs olev toit valmistatakse
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. Siinkohal käsitleme neist paari, teisi vaatame edaspidi. A. Konkurentsistrateegiad. 1. eristumise strateegia – kui toode erineb konkurentide omast, on ta ainulaadne. Eristumiseks võib anda tootele ka lisaväärtusi (müügijärgne hooldus jm); 2. kulude juhtimise strateegia - üritatakse toota väikseimate kuludega tootmisharus, neil on suur turuosa ja odav tooraine; 3. kontsentreerumise strateegia – firma keskendub parimale teenindamisele, omades selleks teadmisi ja oskusi; 4. uuendamise strateegia – firma toob turule uusi ja järjest paremaid tooteid. Vastavalt kasutatavatele strateegiatele jaotatakse turuosalised: 1. turuliider – kõige suurema turuosaga firma, (omab kaitsvat patenti) ja kasutab
või mingil muul põhjusel ei vasta kliendi ootustele. Isegi kui sellist toodet suudetakse tänu reklaamile ühekordselt müüa siis korduvmüük oleks tegelikult võimatu, lisaks sellele suudavad väga vähesed reklaamifirmad ühekordse müügi puhul turul ellu jääda. (Wright jt 1984:8) Oluline on mõista, et reklaamindus juhindub turundus- ja käitumisteadustest. Reklaamindus lävib mitmete teiste turundusüksustega, sinna hulka on arvatud personaalne müük, toote arendamine ja hooldus, toote brändimine (branding of merchandise) ning uurimistegevus. Reklaamindus on põimunud ka sotsiaal- psühholoogiliste vajadustega ning klientide taustade tundmisega. (Wright jt 1984:9) Ameerika Turundus Assotsatsioon (American Marketing Association) defineerib reklaami järgmiselt: reklaamiks võib pidada mis tahes tasustatud vormis mitteisikulise ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. (Ibid.) 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.
kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist 23. Ettevõtte asukoha valik, selle eripära väikeettevõtete puhul. Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest: 1. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on raske parandada. 2. See mõjutab kulusid ja tulusid (nt. liigsed transpordikulud, kvalifitseeritud tööjõu puudus, tooraine ebapiisavus, puudulik nõudlus piirkonnas jne). Asukoha valiku üldine protseduur: 1. Määratle kriteerium, mille alusel erinevaid variante hinnata (nt. kasumi suurus). 2. Määratle olulised tegurid (nt. turgude või tooraine asukoht). 3. Tööta välja asukoha variandid: üldine regioon või maa-ala; konkreetsed asulad; konkreetne koht asula piires. 4. Hinda variante ja tee valik. Väikeettevõtja eripära: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Sisemised allikad Välised allikad Tegevusalade liidud Riiklikud asutused Äriinfofirmad 4. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Esmaste andmete kogumiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: küsitlus (survey) vaatlus (observation) eksperiment (experiment). Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil, kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on , et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; küsitlus võib olla kulukas ja aeganõudev; raske leida soovitud vastajaid. Vaatlus kujutab endast andmete kogumist inimese tegevuse vaatlemise teel
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa
On olemas m lähtepunkti (tarnijat) Ai ja n sihtpunkti bj. On teada veose mahud lähtepunktides ai ja tarbimismahud sihtpunktides bj On teada ka veotariifide maatriks, mille elemendid cij tähistavad veose ühiku veotariifi i- ndast lähtepunktist j-ndasse sihtpunkti. Otsitakse veoplaani, mis minimeeriks summaarse veomaksumuse. Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
