Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konkurents mobiilifirmade vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elisa, konkurents, tele2, poodides, klient, suurelt, üksikul, soodushind, vahetamaMiniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..........................................................................................................8 2.2. Hesburger.............................................................................................................
müügikasumi kasvuks 20 % 2.2.Ettevõtte turg Tooted, mida Siimax OÜ ostab ja renoveerib, on ühetoalised korterit Tallinna kesklinnas või Lasnamäel. Ostame objekte, millel on vahetatud aknad ja on keskküte. Muud probleemid (soojustus, lagi, põrand, sanitaar) plaanime vajadusel korraldada ise. Geograafiliselt on kohad just sellised valitud, kuna konsulteerides teiste kinnisvarafirmadega saime teada, et nendesse kahte rajooni Tallinnas peaks alati olema turgu ja klientuuri. Meie klient saab olema kas noor tudeng, välismaalane või noor väikepere. 2.3.Tarbijad Teada on, et müügi suuruse määrab nõudlus. Siimax OÜ tellis kinnisvaraportaalis www.kv.ee küsimustiku, milles uurisime, mis hinna eest ja mis piirkonda Tallinnas sooviksid hetkel enda elamispinda mitteomavad inimesed kinnisvara osta. Valikusse panime viis rajooni Tallinnas ja kolm hinnaklassi. Piirkonnad: Lasnamägi, Mustamäe, Kesklinn, Nõmme, Pirita.
õnnelikud. Turunduses on tähtis osata rääkida. Toode ja Teenus ¤ Toote kvaliteeti on lihtsam parandada. ¤ Teenuses on teenindaja tähtsal kohal ¤ Toode katsutav ¤ Tooded toodetakse siis müüakse ¤ Teenuses müüakse siis toodetakse ja tarbitakse samal ajal ¤ Tooded võib ladustada ja transportida ¤ Teenus on kaduv, pole laos olemas ¤ Tooded toodetakse kliendist eemal ¤ Teenus ostja juuresolemisel tehakse ¤ Teenuse pakkumise protsessis on oluline, et klient otseselt osaleb protsessis. Turunduse eesmärk 1.saada kliente : toetada müüki, tekitada klietides huvi oma toote ja teenuse vastu 2.hoida kliente 3.et klient tooks uusi kliente juurde Väärtuse loomine 1.Väärtust loob klient! 2.Etttevõtte toetab 3.Looma väärtust koos oma kliendiga Mõjutustegurid ettevõttes kasutavate teenuste puhul: 1.e poes ei saadeta sulle raha tagasi 2.klienditeenindaja ei oska suhelda 3
Öeldakse, et müügitöös määrab inimese edukuse 80% tema suhtumine ja 20% tema oskused ja teadmised. Muidugi ei taha ma öelda, et tooteteadlikus ja tehnilised oskused ei oleks olulised. Lihtsalt pole neist suurt kasu, kui sa ei kasuta nende rakendamiseks oma suhtumist. ,,Enne, kui inimene saab ära osta toote, peab ta ära ostma müügimehe." Ostmine toimub sageli alateadlikel põhjustel ja emotsionaalsel tasandil. Kindlasti tekitab emotsioone ka inimene, keda klient tootega seostab inimene, kes seda toodet esitleb. Väga tihti ostetakse suures osas seetõttu, et müügiinimene tekitab hea emotsiooni, mis kandub üle tootele. 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus ,,Tähtis pole mitte see, mida sa ütled, vaid kuidas sa ütled." Meie suhtumine kandub eelkõige hääletooni kaudu, mitte nii väga sõnade kaudu. Kui meie hääletoon
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment....................................
on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või teenuse ning saab selle kaudu oma vajaduse täidetud. Tarbija ehk soov oma vajadus millegi järgi täita. Seega võin öelda , et tarbija ja klient on sünonüümid. Siin kohal võin tuua näite. Klient, kes soovib korraldada oma sünnipäeva pöördub ettevõtja poole, kes tegeleb selle alaga ning saab teenuse, mis täidab tema vajaduse. 3.Aga otse loomulikult, kuna kõik need ettevõtted samamoodi konkureerivad oma samasuguste või sama laadsete ettevõtetega ning nende edukus sõltub samamoodi klientidest ja tarbijatest. 4. Ise olles klienditeenindaja söögikohas, siis võiksin välja tuua selle, et reklaam on
oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et inimesed saaksid sellest maksimaalset väärtust. Näiteks kummiliimiga peeglit seinale paigutanud klient on kindlasti maruvihane ja tootega mitte rahul Pakend ja märgistus Pakend on eelkõige mõeldud toodeete kaitsmiseks väliste vigastuste eest. Samuti ka toote kooshoidmine. Üha rohkem on aga pakendil ka kaunistav funktsioon. Ka suurus on oluline sest see piiritleb tarbija tarbimise kogust. Näiteks suure pakendi puhul ei muretse ostja selle otsa saamise peale ja seega tarbib seda tihedamini. Samuti on odavamad tarne ja müügikulud ja seega võimalik pakkuda madalamat hinda.
mõistlikku ja tulusat nendest arvatavasti välja pole tulnud. Nii mõnedki arvutifirmad Eestis pakuvad võimalust osta kaupa läbi Interneti, kuid üldjuhul vaadatakse neilt lehekülgedelt ennekõike hindasid ja ostud sooritatakse siis kõige soodsamaid pakkumisi teinud firmast sinna ise füüsiliselt kohale minnes. Paljudele meeldib e-kaubanduse juures see, et ostja ja müüja ei pea enam kokku puutuma inimesed saavad ostud sooritada anonüümselt. Samuti ei pea klient ostu sooritamiseks enam ootama, millal avatakse pood, vaid võib osta kellaajast sõltumata. Negatiivsete momentidena mainitakse, et ostjad soovivad kaupa vaadata ja katsuda. Paljud tarbijad lähevad poodi siis, kui midagi vajatakse kiiresti, internetist tellides võtab soovitu kohaletoimetamine paratamatult aega. Seetõttu on kauba kätteviimise kiirus muutunud klientide ligimeelitamise võtmesõnaks. Selleks, et meelitada ostma
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
Lisaks hoiab see ära kauba võimaliku kahjustumise ja kadumise. Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt markeeritud. Veopakendil peavad olema märgitud järgmised andmed: saatja ja tema aadress, saaja ja tema aadress, erikäsitlust nõudvate kaupade puhul rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgid ja sõnades väljendatud hoiatus, pakkeühiku kaal, number (nt. kui sul on 20 kasti, siis 1/20, 2/20 jne. kuni 20/20) ning mõõtmed. Ideaalis on kõik andmed kantud pakendile suurelt, arusaadavalt, veekindlalt ja trükitähtedega. Markeering on nii pakendi küljel kui ka peal. Erikäsitlust nõudvate saadetiste puhul peavad hoiatused olema välja toodud nii pakendil kui kaubasaatelehel. KASULIKUD LÜHENDID MAANTEE- JA MERETRANSPORDIS ADR – “Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe” (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) IMDG – IMO (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni) 1978.a
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehäd
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
märkamata. 7 1.1 Konkurentsieelis Loodava ettevõtte tegutsemise turg on Saaremaa ja Kuressaare. Turul on tegutsemas mitmeid erinevaid toitlustusettevõtteid, kuid loodava ettevõtte eeliseks on see, et hetkel teadaolevalt ükski neist toitlustusettevõtetest ei paku toortoitu ega mahetoitu nii nagu Mahedikus seda pakutakse. Kuna ettevõttesse on plaan paigutada lett, kust klient saab ise kiirelt kokku panna endale tervisliku salati, siis ka see on üheks eeliseks teiste toitlustusettevõtete ees. Omanikel on tutvus kohalike mahetootjatega ning omavad häid kontakte Saarte Sahvriga, mis on kaubahankimise osas eeliseks. Ettevõtte sisustus on planeeritud väga hubase ja koduse interjööriga, seega ka see on üheks konkurentsieeliseks. 1.2 Visioon Kohvikust on 2019-ndaks aastaks saanud Kuressaare hinnatuim
). 7. Kasuta oma konkurendi ressursse ja kasumit Kui sa tegutsed valdkonnas, kus sa teed palju hinnapakkumisi, siis on palju neid inimesi, kellega sa suhtled, aga kes lähevad siiski mõne su konkurendi juurde. Mitte et nad ei tahaks su toodet/teenust vaid selleks, et su toode on neile liiga kallis, liiga odav, liiga keeruline, liiga lihtne, sul ei ole õigeid masinaid või su müügimees mõjub neile negatiivselt ehk siis mis iganes põhjusel. Seda et klient sinult ei osta, saad sa enda kasuks ära kasutada! Suuna ta oma konkurendi juurde ning teeni sellelt vahenduselt oma protsent. Sedasi on sul võimalik teenida tuhandeid ka neilt, kes tegelikult sinult ei osta. 8. Paku lisagarantiisid ja lisastiimuleid. Mida sa tegelikult tahad, on see, et su kliendid vähemalt prooviksid su toodet/teenust. Sa saad selle teha nende jaoks riskivabaks. 9. Lukusta müük ette
Kuidas ja milles oleme kordumatud? Eelis haruldane, pole lihtne imiteerida, asendada keeruline Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri, diferentseerimis ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia eeliseks on konkurentidest madalamad kulud, mis võimaldab 1) madalamad hinnad ja suurem turuosa või 2) turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine: ökonoomsed hooned ja sisseseaded, vähe lisateenuseid. NTX: Säästumarket, Tele2, odavlennufirmad Diferentseerimis strateegia Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis kui standardiseeritud toode ei rahulda turu vajadusi. Võimaldab: 1) küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või 2) suurendada oma müügimahtu ja/või 3) saavutada tarbijate margitruudus. NTX: Stockmann, EMT Fokuseeritud strateegia ehk turunissi strateegia. Keskendumine kitsale turusegmendile. Eesmärgiks on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini
......................................................................7 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................8 7.1 Turg...................................................................................................................................8 7.2 Kliendid.............................................................................................................................8 8. Konkurents..............................................................................................................................8 9. Turundustegevus.....................................................................................................................9 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................9 9.2 Turundus.................................................................................................
................................................ 5 3.2.Mikrokeskkonna analüüs............................................................................................................5 3.3 Tarnijad/koostööpartnerid:..........................................................................................................5 4. SWOT-ANALÜÜS...........................................................................................................................6 1.TOODE/TEENUS, TURG JA KONKURENTS............................................................................... 7 5.1.Toode/teenus...............................................................................................................................7 5.2.Turusituatsioon ja arengutrendid................................................................................................ 7 5.3.Turu analüüs................................................................................................................
Lisaks tagatisnõudele on veel mõned tagatisega seotud mõisted: Kontotagatis (account margin) – kontol olev kogukapital. Kasutatud tagatis – summa, mille maakler on „külmutanud“, et kaupleja positsiooni avatuna hoida. Kasutatav tagatis – see on kaupleja kontol olev summa, mille eest on võimalik tehinguid sooritada. Margin call – juhul kui varad kaupleja kontol kukuvad allapoole kasutatud tagatist, siis saab kaupleja margin calli, mille korral peab klient kas lisama tagatist või sulgema positsioone. 3. Miks kaubelda valuutaturgudel? Kui võrrelda valuutaturgudel kauplemist aktsiatega (ning futuuride ja optsioonidega) kauplemisega, siis võib välja tuua mõningad erinevused: Puuduvad teenustasud – ei ole arveldustasusid, vahetustasusid, riiklikke tasusid, maakleritasusid. Maaklerid saavad oma osa läbi bid-ask spreadi. Küll aga võivad olla tehingute miinimumtasud.
Infrastructure-as-a-Service (IaaS) pakub seega ostjale tervet IT infrastruktuuri (tavaliselt virtualiseeritud keskkonnaga platvormil). Firma ei pea nüüd ise ostma servereid, tarkvara, riistvara, võrgujubinaid jne vaid ta rendib need kõik antud teenusepakkujalt - ta võib teenusepakkujalt saada cloud storage, virtual machines või web hosting teenusi või siis kõiki neid korraga. Terve infrastruktuuri juhtimine toimub teenusepakkuja enda poolt, aga klient juhib ainult operatsioonisüsteemi ja installeeritud programme. Maksta tuleb siin ainult süsteemi reaalse/faktilise kasutamise eest ja tellija võib vastavalt oma vajadustele ning rahakotile kas kasutatava infrastruktuuri mahtu suurendada või siis vähendada - spetsiaalsete 10 PaaS Renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest, näiteks nagu .Net framework, VS.Net, SQL Server jne - siin võib tuua taoliseks
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Ka tänapäeva arengumaade turud, kus kus oluline on toote kogus ja hind kuid mitte kvaliteet. Tootekontseptsioon – paljud elektroonikat tootvad firmad, kelle põhieesmärk on pidevalt tooteid täiustada ja uuendada, et võimalikult paljud tarbijad oleksid rahul ning leiaksid endale sobiva toote. Müügikontseptsioon – näiteks LHV panga müügiagendid Eesti suuremates poekettides inimesi agressiivselt manipuleerimas. Samuti teostas Elisa väga agressiivset müüki teenuste „tasuta“ pakkumisel. Turunduskontseptsioon – näiteks lastele/emadele suunatud tooted (mähkmed, lasteriided jms). Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – näiteks elektriautod (sihtturu vajadused + keskkonnakaitse). Suhtlusturundus – näiteks eripakkumised püsiklientidele telekommunikatsiooniettevõtetes. Väärtuspõhine turundus – näiteks Lyoness lojaalsusprogramm, mis pakub kliendile
Algatajaks alati külaline, oma soovi või päringuga. Koguda potensiaalse kliendi kohta võimalikult palju hotellile vajalikku infot ning selgitada välja, kas vajalik toatüüp on soovitud ajavahemikul vaba. Kui see on kontrollitud, siis vastuvõtutöötaja võib tellimuse kas kinnitada või ära öelda.(kui soovitud toatüüp ei ole küsitud kuupäevadel vaba; hotell on täis tellitud; külastaja on musta nimekirja klient.) Täidetakse tellimuse vorm ( nimi, saabumiskuupäev, lahkumiskuupäev, orienteeruv saabumise kellaaeg, ööde arv, toa tüüp, tubade arv, inimeste arv, toa hind, tellimuse tegija nimi, .ettevõtte nimi, aadress, e-post, telefoni nr, maksmisviis, garanteeritud või garanteerimata tellimus, krediitkaardi nr, lisateenused, märkused, erisoovid, ) kliendile öelda tellimuse kinnitus nr . vastuvõtutöötaja kirjutab kuupäeva oma nime ja allkirja. Tellimuse detailne ettelugemine
pakendamisele esitatavaid nõudeid tootest, turust ja keskkonnast lähtuvaid. Vastavaid näitajaid tuleb mõõta ja analüüsida nende mõju logistilistele kuludele. Lihtne on mõõta ühte näitajat. Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Kõigil osalistel on omad nõuded pakendisüsteemile. Sellest lähtuvalt on pakendisüsteemil palju kliente, võrreldes tootega, millel on ainult üks klient. Keerukust lisab see, et pakendisüsteemi kuuluvad ka pakendijäätmed ehk nn korjevoog. Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega. Samas võib pakendisüsteemis koostis tarneahela ulatuses muutuda, sest pakendisüsteem on erinev eri kaupade ja kettide puhul. On kaupu, mis ei vaja pakendamisel kõiki pakendiliike. Sel juhul võib osa ahelast käsitleda ainult primaarset või
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
Maailma majnduses on madalseis, kuid arengutendetsid näitavad, et majanduse seis hakkab paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma. Juhul kui tõstame, siis kui sujuv see hinnatõus on klientidele. Diferentseeritus - kui suurel määral suudame eristuda teistest samalaadset toodet pakkuvatest ettevõtetest, et klient just meid märkaks.
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja
Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi eelduste kohaselt on 10 nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas. Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui eesmärk on see, et teie klient oleks õnnelik ja teil endal oleks ka hea elu, siis tuleb lihtsalt leida üles need kanalid, kus teie klient aega veedab ja ennast hästi tunneb, ning temaga seal soojalt ja sõbralikult suhelda. Ja vaadata, et see kõik oleks kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega ja organisatsiooni kommunikatsioonis kehtivate põhimõtetega, ning järgida ka lihtsalt universaalseid ilusaid põhimõtteid stiilis “käitu teistega nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks”. 1.3
annaabi.ee 
