- vanus - keskealine - eakas - vana - kasv - väike - keskmine - pikk kehaehitus - kõhn - - täidlane - paks - nägu - ovaalne - ümmargune - piklik - kahvatu - tõmmu - päevitunud - silmad - helesinised - sinised - rohelised - pruunid - hallid - ilmekad - pilus - ripsmed - tumedad - heledad - pikad - lühikesed - tihedad - värvitud - kulmud - peenikesed - laiad - nina - sirge - kongus - nöbinina - suur - kartuli - huuled - peenikesed - täidlased - paksud - juuksed - pikad - lühikesed - tumedad - heledad - sirged - lokkis - kastanipruunid - mustad - hallid - tihedad - vävitud - kiilakas () - pruunide juustega - soeng - habe - tume - hele - tihe - punakas
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas
Kleenuke Kohusetundlik ja Puhtavereline kangekaelne Harry parim sõber Vanemad on mugudest 6 õde-venda hambaarstid Harry parim sõbranna Armastab magusat Hermetic KÕRVALTEGELASED Severus Snape Lord Voldemort Mustad, rasvased juuksed ja Ema nõid, isa mugu kongus ninaga. Õppis musti jõude Nõiajookide õpetaja Aegade kõige kurjem maag Endine Voldemorti käsilane Hingel palju mõrvu KOKKUVÕTE Dursleyde juurest lahkumine Dumbledore testament Pulmad Võlukunsti ministeerium Godric’s Hollow Emahirve patronus Surma vägised HUVITAV JA ÜLLATAV Ministeerium keeldub mõõka andmast väites, et see pole kunagi Dumbledore'i oma olnud.
Lühikeseks pöetud (close-)cropped Kiilanev balding kiilaspea bald Õlgadeni shoulder-lenght Keskmise pikkusega - medium-lenght Punakaspruunid, ingveri tooni ginger Seitel keskel a centre parting Nägu, huuled, nina, põsed, kulmud, ripsmed face, lips, nose, cheeks, eyebrows, eyelashes Nurgeline(ja kõhn) angular Ovaalne nägu oval Kortsuline winkled Tedretähniline freckled Neljakandiline square Täidlased huuled full lips Kongus nina hooked nose Nösunina snubnose Nöpsnina buttonnose Terava otsaga pointed Pruntis põsed chubby Kõrged põsesarnad high cheekbones Kaardus kulmud arched eyebrows Kaardus ripsmed curly eyelashes Tihedad ripsmed thick eyelashes Puhmas kulmud bushy eyebrows Mandlikujulised silmad almond-shaped eyes Pähkelpruunid silmad hazel eyes Topelt lõug double chin Vuntsid a moustache Põskhabe sideburn Põselohud dimples
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga.
Põder Martin 7c Üldinfo Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti
TEST 1, Astrid Lindgren on rahvuselt a) rootslane b)norralane c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus
hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigis rahvastiku enamuse. Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad põsesarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid
Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasikad ja vanus Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega
Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad
Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt. vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otsag. kuni 1991, mil lisaks hannoverile ja trakeenile võeti kasutusele holstein ja inglise täisvereline. 1991-2004kestis. 2004- tori tõug kaheks. need, kellele anti ja kellele mitte toetust. Toetust said need, kelle isad olid sündinud eestis. Märad, kes olid sündind 1995 ja varem, said ka toetust. Säilitussuund (universaalne tori)ja kaasaegne(tori ratsa) aretus
Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid piisonijahist
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde
Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi.
Kirjanduse analüüs J.D Salinger ,, Kuristik rukkis ,, 1) · ,, Väljas oli kül m, nagu nõia põues. ,, Kuna nõiad pole eriti m e eldiva väli muse ga, tekitavad nad k õheda tunde, enda kongus ninaga. Järelikult oli väljas vägaväga kül ja kõhe . · ,, Elu on mäng, mida tuleb m ängida ree glite kohaselt . ,, Elu on m äng, milles on
ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas
taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM Teoste tegevuspaigad on hästi kirjeldatud, enamasti tekivad kontrastid. Rikaste elu püütakse vastandada vaeste elule, et niimoodi näidata ühiskonna tegelikku olemust. Realistide eesmärk oligi näidata ühiskonda võimalikult tõetruult ja ilustamata. See kumabki läbi tegevuspaikade kirjeldustes. Tegelased Vauquer: kongus nina, teeseldud naeratus, kupeldaja süütu ilme, sarnaneb vangivalvuriga, oma pansioni nägu. Ei olnud kellegi suhtes kaastundlik, ahne, ebaaus. Metafoorid: viljasalve rott, valekrahvinna Poiret: sinises sukis vaaruvad jalad, kalkunikaela ümber kaelarätt, võidunud vest ,,Pärit lollide suurest perest", võibolla oli kunagi tapamaja juhataja.Ilmselt oli ametnik, temaga oli juhtunud mingi õnnetus.
Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus
mitmemahlamöginaga. 4) Rubeus Hagrid- Sigatüüka metsavaht, poolhiiglane, armastab koletisi, lohesid, Harry/Ron'i/Hermione väga hea sõber, kes neid alati aitab ja usaldab. Ta on selline suur, tore, karvane sõber. Kasutab aegajalt salaja võlujõudu, vihmavarju sisse peidetud võlukepiga. 5) Severus Snape- Alguses nõiajookide õpetaja, hiljem Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja, tumedapäine, hirmuäratav, kongus ninaga, Slytherini majavanem. Jätab mulje, nagu ta oleks negatiivne tegelane ja, et talle ei meeldi Harry, kuid tegelikult pole see üldse tõsi. Ta on väga nõudlik ja range, kuid siiski tasakaalukas ja ta tunneb inimesi hästi. Snape on palju üle elanud ja varjab seda teiste eest, olles väliselt väga tugev inimene. Teise osa lühikokkuvõte, Harry Potter ja Saladuste Kamber: Lugu algas sellest, kuidas Harry oli vaheajaks tagasi Dudley'de juurde läinud.
Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarved Sarved on ainult pullidel
Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaariapatrioodis Insarovis, kes samamoodi elab homses ja pole rahul tänasega, vaid unistab aina mujale. Pärast mehe surma asub elama tolle kodumaale, täpselt teadmata, kuid arvatavasti halastajaks. * Insarov - bulgaarlane, tähtsaimaks kogu elus peab oma kodumaad, millest on kaua eemal olnud. 25a, napisõnaline, hääldab iga sõna täpselt välja, kuivetu, sooniline, lameda rinna ja pahklike kätega, teravad näojooned, kongus nina, sinakasmustad sirged juuksed, sügaval asetsevad väheldased silmad, tihedad kulmud, peenikesed karmid huuled. Tugeva iseloomuga - iseennast iga hetk valmis ohverdama kodumaa heaks. Nõrga tervisega. * Uvar Ivanovitsh - käib raamatust läbi kui vaikne post, millele toetuda. Sööb palju, suhtleb kohmakalt. Aeglane, "vegeteeriv", paks ja kollane, siiski suht positiivne kuju. * Jegor Andrejevitsh Kurnatovski - 33a. hea haridusega õigusteadlane, kuivalt asjalik ülemsekretär. Mees,
Queenslandist on leitud ka pool tonni kaalunud Hiidkoala (Koalemus) fossiilseid jäänuseid. See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane. Koala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest. 1.3 Välimus ja Käitumine Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb rudimentse sabaga. Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised,
Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a. eKr (asub Louvre muuseumis) roosast liivakivist Kuningas Gudea istuv figuur u. 2144 a. eKr (ainuke valitseja kellel pole habet) kivist(graniit), ebaprportsionaalne jumalate käes tihti eluvesi Vana-Babüloonia kultuur u.1700-1600 a. eKr Hammurapi steel (maailma vanim seaduste kogu) u. 1760 a. eKr basaltkivist, "silm silma hammas hamba vastu"
Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder (põder eesti imetajad) Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190 cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. (Eesti imetajad) Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole
See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane. Koaala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest. Joonis 2. Koaalade levikukaart. Välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga huvitav: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha ning saba puudub. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
pandi üles suur Ramses II näitus. Muumial oli hakanud ilmnema riknemise märke ning Pariisis pidi Ramsesele tagatama ka parimad konserveerimisvõimalused. Muumiat uuriti kseroradiograafilisel meetodil ja selgus, et Ramses II kongus nina oli säilitanud oma kuju tänu sellele, et iidsed palsameerijad olid selle piprateri täis toppinud ( teiste muumiate ninad on nende peale mässitud sidemetega lamedaks vajutatud).Nagu kohane küllasaabunud kuningale, tervitas Ramses II-t (kes oli selleks
Tedretähnid Jaa Ei Huuled Paksud Kitsad Silmad Suured Väikesed Juuksekasvupiir Kolmnurkne Sirge Keel Võime rulli keerata Suutmatus rulli keerata Kõrvanibu Lahtine Kokku kasvanud Nina Kongus Sirge Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused: · vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid · kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega.
Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on karvadega kaetud nahavolt (,,habe"), isasloomadel kuni pool meetrit, emasloomadel väiksem. Põdra kõrvad on pikliku kujuga ja suured, saba on lühike (raske silmaga eristada). Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks).
"Esimese Saamueli raamatu kommentaarid". Imed Adrien Isenbrant "Püha Gregoriuse missa" 16. sajandi esimene pool Diakon Petruse väitel laskus Püha Vaim valge tuvi kujul Gregorius I peale. Välimus Diakon Johannes kirjeldas 9. sajandil Rooma San Andrea kloostris olnud freskot, millel oli kujutatud Gregorius. Tema kirjelduse järgi oli Gregorius "palja pealaega, kollakaspruuni habemega, tema lokkis juuksed meelekohtadel olid pikad, tema nina oli peenike ja veidi kongus, tal oli kõrge laup, paksud huuled, lõual oli nägus kühm ja tema käed olid ilusad." Fresko pole tänapäevani säilinud. Tervis Gregorius I kannatas aastaid seedehäirete, podagra ja palaviku käes. Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima. Saadikuna Konstantinoopolis haigestus ta tõsiselt. Surm Gregorius I suri 12. märtsil 604 Roomas podagra tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti samal päeval Rooma Peetri kirikusse
Palju sellest, mida variserid uskusid, sobis ka algkristlastele. Jeesus oli variseride kohta öelnud: ,,Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!" (Mt 23:3). Pauluse teod, 2. sajandi apokrüüfiline tekst, kirjeldab apostlit kui väikest kasvu, hõredate juuste ja kõverate jalgadega heas vormis meest, kelle kulmud olid keskelt kokku kasvanud ja nina veidi kongus. Selle kirjelduse järgi on läbi ajaloo ka teda kujutatud. Ta oli targosest pärit juudi soost telgimeister ning algul entusiastlik kristlase tegakiusaja. ,,Ent Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa naisi ja mehi ning andis need vangi" (Ap 8:3). Teel Damaskusesse juhtus temaga kummaline lugu. Sauluse ümber sähvatas valgus, ta kukkus ning kuulis Jeesust temaga kõnelemas. Kui Saul maast üles tõusis ja silmad avas, ei
värvida? Vastus: 20 ( 12 * 15 = 180 m2 seina pindala; 3 * 3 = 9 m2 ruudu pindala; 180 : 9 = 20 ruutu) 115. Matkajal kulus mäetippu jõudmiseks 3 tundi. Pool tundi imetles ta mäetipus kaunist vaadet. Mäest allatulekuks kulus kaks ja pool tundi. Mis kell alustas matkaja mäkkeronimist, kui alla jõudis ta kell 15.00? Vastus: 9.00 (alusta aja lahutamist 15.00-st, ülesande lõpust ettepoole) 116. Iga habemega nõial on kongus nina. Kõik kongus ninaga nõiad on küürakad. Ühel mäel pidutsevatest nõidadest 20 olid habemega ja 70 olid küürakad. Nendest 70 st 28 ei olnud kongus nina. Mitu seal olnud kongus ninaga nõida oli habemeta? Vastus: 22 (et küürakaid oli kokku 70, siis kongus ninaga nõidadest habemeta oli 70 20 28 = 22) 117. Jänkupere kolm liiget sõid kokku 73 porgandit. Jänkuisa sõi 5 porgandit rohkem kui jänkuema. Jänkupoeg sõi 12 porgandit
väntorelites; pea kohal laugleva lennuki võidukas helas ja kummaliselt kõrge-häälses laulus oli see, mida Clarissa armastas - elu; London; see juunikuine hetk. (lk 6) * * * Edgar J. Watkins, torude tarvis mõeldud pliirull ümber käsivarre, ütles valjusti, muidugi naljaga pooleks: "Piaministri autu." Septimus Warren Smith, kes mööda ei pääsenud, kuulis tema sõnu. Septimus Warren Smith, umbes kolmkümmend aastat vana, kahvatu jumega, kongus ninaga, jalas pruunid kingad, seljas kulunud palitu, pähkelpruunide silmadega, mille heitunud ilme heidutas võhivõõraidki. Maailm oli tõstnud oma piitsa; kelle selga see lajatab? Kõik oli seiskunud. Mootorimürin kõlas kui kogu kehas taguv rütmist väljas pulss. Päike kõrvetas erakordselt kuumalt, sest auto oli Mulberry poeakna juurde seisma jäänud; vanad naised omnibusside katusel lõid lahti musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane
paremini kui päeval. Need varjuna liikuvad kütid avastavad saagi tänu oma suurepärasele nägemisele ja kuulmisele. Kui saaklooma asupaik on kindlaks tehtud, rabavad nad teravate küünistega selle kinni ning rebivad oma kongus nokaga selle lõhki. Osa kakke püüab nii väikest saakii nagu hämarikuliblikad, kõige suuremad kakud, kassikakud, tulevad toime kitsetalle suuruse loomaga. Kuigi paljud kakulised on öölinnud, otsivad mõned liigid toitu ka päeval. Üks säärane liik on lumekakk
Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui naabritüdrukud kokku tulid, löödi tantsu ja paar korda tehti kodus näitemängu; vanaema ise oli väga kurb,
moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. (Miksike 2005) 2.1.2. Indiaanlaste välimus Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. 2.1.3. Ravitsemine ja vaimude maailm Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi.
P: JAJA x JBJB (A x B) F1: JAJB (AB rühm) Monohübriidsed tunnused inimesel Tunnus Dominantsus Retsessiivsus Tedretähnid Olemasolu Puudumine Põselohud Olemasolu Puudumine Huulte paksus Paksud Õhukesed Juuste kasvu piir V- kujuline Sirge Kõrvanibu asend Vabalt Kokkukasvanud Juuste värvus Brünett Blond Blond Punapäisus Nina kuju Kongus Sirge Nägemus Lühinägevus Normaalne (kaasasündinud) Käelisus Paremakäelisus Vasakukäelisus Paariliste tunnuste puhul võib esineda kimäärsusnähe - selle põhjuseks on ühe tunnuse mitteavaldumine samas süsteemis - põselohk ühes põses. Mendeli III seadus 1. Värvusgeen A - kollane, a - roheline 2. Seemnepinna kuju geen B - sile, b - krobeline P: AABB (kollased siledad) x aabb (rohelised krobelised)
võtavad vastu väga peeneid veevõnkumisi. Läänemere hülged Läänemeres on elanud 4 liiki hülgeid (hallhüljes – Läänemere suurim hüljes, viigerhüljes – maailma kõige väikseim hüljes, randalhüljes – säilinud lõunapool, sünnitab suvel ja liivarannale, grööniküljes – looduslikult hääbus, sest tema jaoks oli vesi väga mage.) Hallhülgel on koerapeamoodi. Hambad on ühetipulised piigid. Suurem kui viigerhüljes ning tihti kongus koonuga. Isased ühtlase tumeda karvastikuga, emased lapilise mustiga (meil nagu sõrmejäljed). Suurekarjaga elukas. Viigerhüljes on nagu kassinäoga – ümarama näoga. Hambad on kolmetipulised kroonid. Karv on rõngasja mustriga. 1980 võeti kaitse alla, juba 10 aasta pärast polnud enam 3000 liiki ja oli alles paarsada. Põhjust ei teata, kuid arvatakse, et tegu on mingi mürgiga, mis tekitas närviatakki. Hüljes ja inimene
Ühest saanist löödi neile piitsaga järele, ja Mihkel sai selle otsaga vastu silma, alles tüki aja pärast näitas ta oma punetavat silmalaugu Jaanile, kuid Jaan sai neile saanidele vaid rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas aegamööda vähenema ja nad said mõni aeg rahulikult mööda teed käia. Viimaks lähenes neile kahe hobusega vene mundris habemik kutsariga. Saani sees istusid kaks kallite kasukate sisse mähitud inimest, kongus nina ja pikkade vurrudega mõisnik ja looritud näoga noor daam. Jaan ja Mihkel astusid teelt kõrvale, kui saan neist möödus, tunti vaid üks neist ära, et saanis oli Naarikvere noor parun. Neist möödunud saan sõitis kellelegi otsa, Jaan ja Mihkel läksid vaatama. Hall vanamees istus lumes, oietas ja kirus nutuse häälega. Mehe kõrval oli suur kott, mis tal seljast maha oli kukkunud. Jaan aitas mehe püsti, kuid Jaan ega Mihkel ei rääkinud temaga, sest nad tundsid teda, ta oli kurt
Huled Paksud Kitsad Slmad Suured Väikesed Juksekasvupiir Kolmnurkne Sirge Keel Võime rulli keerata Suutmatus rulli keerata Kõrvanibu Lahtin Kokku kasvanud Nina Kongus Sirge Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : - vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid
3. Kõikidel organismidel peab olema võrdne eluvus genotüüpide tasandil 4. Mendeli seaduste puhul tuleb arvestada alleelide ja geenide toime erijuhtusid 5. Mendeli seaduse puhul peab arvestama ka geeni poolt määratud tunnuste ebatüüpilist avaldumist. Dominantne Retsessiivne Põselohud + Põselohud - Tedretähnid + Tedretähnid - Kongus nina Sirge nina Kõrvanibu vabalt Kõrvanibu kinnikasvanud Paremakäelisus vasakukäelisus Juuste kasvupiir V-kujuline Juuste kasvupiir sirge SOO GENEETIKA Erisoolisus elule omane tunnus, mis kujunes välja juba ainuraksetel. I soo määramine keskkonnaga. Sugu on määratud geenidega, mille avalduumist kontrollib mingi keskkonnategur.
vastutab 3...6 geeni Inimese tunnused, mis alluvad Mendeli geneetikale Peavad esinemad selgelt eristuvad tunnuspaarid. Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid On Ei Kõrvanibu asend Vaba Kokkukasvanud Juuste piir laubal v-kujuline Sirge Nina kuju Kongus Sirge Käelisus Parema Vasaku Nõuded Mendeli seaduste kehtimiseks Vanemad peavad antud alleelipaari suhtes olema homosügoodid Järglaste arv peab olema piisavalt suur (Mendeli seadustel on statistilne iseloom) Vaadeldavad tunnused peavad selgelt eristuma Kõikide järglaste eluvus (ellujäämine) peab olema võrdne Mitme geeni poolt määratud tunnuste uurimisel peavad need geenid paiknema eri
Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas
jaanuaris-veebruaris, paarituvad ja poegi saavad vaid domineeriv paar, karja teised liikmed võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: 2002. Aastast võib küttida 1.aug-31.märts. Levinuim meetod on lipujaht. Põder (Alces alces) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Õlakõrgus 180-190cm. Emane 250-350kg, isane 350-500kg. Pikad jalad, kõrge turi, pikk ning kitsas pea, kongus nina. ,,Habe" lõua all rippuv pikkade karvade kaetud nahavolt. Pullidel sarved. Sarved on alguses karvased. Vana põder viskab sarvest peast juba oktoobri lõpus ning siis on jahimehel tgemist, et aru saada, kas on emane või isane. Sarved suurened igal aastal kuni umbes 6, 7 eluaastani, siis hakkavad sarved taandarenema. Põder elab harva üle 10a. Levik: Põder on levinud Põhja poolkera parasvöötmes, Euraasias. Põdrad on jaotatud 8 alamliigiks. Põdra ,,päriskodu" on Rootsis
naised. Miimnaisnäitlejate seisus väga madal miimnäitlejannasid võrdsustati lõbunaistega. Miim tõrjus ühel hetkel atellaani täiesti välja. Atellaan käsitles linnaelu, miim aga külaelu. Tema süzee keerles abielurikkumiste, kõrvakiilude jne ümber. Satura lühike koomiline stseen flöödimängu ja laulu saatel. Saturasid esitasid histrioonid. Atellaan lihtsakoeline rahvalik jant, milles kasutati kindlakskujunenud maske: · Maccus kongus ninaga kiilakas naistekütist õgard, tobu · Pappus lihtsameelne rikas vanamees, kes saab pidevalt petta · Dosennus küürakas suli · Bucco lobisemisest väljaveninud huultega õgardist noormees · Manducus Atellaanide improvisatsioonilisusest lähtudes võiks neid võrrelda hilisema commedia dell'arte'ga. Atellaanid jäid alamkihi zanriks. 3. sajandil oli populaarne kreeka miim. Rändnäitlejad esitasid lühikesi improvisatsioonilisi stseene.
Dumbledore kaitses teda ja andis talle metsavahi ameti. Hetkel õpetab Sigatüükas maagiliste loomade hooldamist. Ta nõrkus on igasugused koletised ja monstrumid, eriti lohed. Draco Malfoy - pärit puhtaverelisest võluriperekonnast, tema isa oli/on Voldemorti käsilane. Põlgab Potterit ja tema sõpru, arvab, et sopaverelised tuleb hävitada. On Slytherini lendluudpalli meeskonna püüdja, kuigi tal pole erilisi andeid. On Snape´i lemmik. Severus Snape - mustade, rasvaste juuste ja kongus ninaga. On nõiajookide õpetaja. Endine Voldemorti käsilane, kuid tuli enne viimase langust heade poolele tagasi. Ihkab endale mustade jõudude kaitse õpetaja kohta. Vihkab Harryt, sest Harry isa mängis talle lapsepõlves vembu, mis oleks peaaegu et Snape´i elu maksnud. Sirius Black - Harry ristiisa, endine Azkabani vang. Varjab end Siganurmes. On registreerimata animaag. James Potteri parim sõber. Püüab oma nime mõrvadest puhtaks pesta, et Harry saaks tema juurde kolida.
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel
Oldi ka veendunud, et uhkus on kuradi põhiomadus. Järeldus: deemoneid aitab välja ajada kuumus, rämedate väljendite kasutamine. Vaimuhaigete ,,raviks" sõim ja piinamine, mida põhjendati piiblidogmadega. Nõidadel roll kurja vaimu kehasse aitamisel. 1487. a. avaldas inkvisiitor Jakob Sprenger?/Heinrich Kramer ,,Malleus maleficarum" (,,Nõiavasar"), mille kohaselt oli nõidu keeruline üles leida. Erilised tunnused, mis võivad viidata nõiale olid küür, kongus nina, soolatüükad, ka naised, kellel on olnud nurisünnitus, mis viitab vahekorrale kuradiga. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja
annaabi.ee 
