· Anna isa, komtuur, sureb oma tütre au kaitstes don Giovanni käe läbi · Don Giovanni aitab põgenema Leporello · Nad kohtavad teel don Giovanni vanat armsamat, donna Elvirat, kellele Leporello teeb ülevaate Giovanni viimastest vallutustest · Talupojapulma sattunud don Giovanni hakkab võrgutama Zerlinat · Elvira saabumine rikub Giovanni plaanid, samuti saavad Giovanni kätte anna ning ta kihlatu don Ottovio, kes tahavad komtuuri eest kätte maksta · Giovanni pääseb taaskord põgenema · Giovanni asub võrgutama Elvira teenjatüdrukut · Osavalt meelitavad Laperello ja don Giovanni Elvira majast välja · Giovanni läheneb tüdrukule, kuid jälle saadakse talle jälile ning Leporello ja Giovanni põgenevad kalmistule · Kalmistul kohtuvad nad komtuuri kivikujuga ja Leporello kutsub ta õhtusöögile · Õhtusöögile ilmunud kivikuju viib don Giovanni PÕRGUSSE
don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks. Üksi jäädes märkavad don Juan ja Sganarelle puude vahelt Komtuuri kuju, kelle don Juan kuus kuud varem oli duellil surmanud. Viimane kutsub Komtuuri õhtusöögile; üllatuseks noogutab kuju vastuseks peaga. (III vaatus.) Õhtusööki ei õnnestu don Juanil kuidagi nautida, sest algul segab teda hr Dimanche, kelle don Juan komplimentidega minema saadab, seejärel don Luis, don Juani isa, kes tüli tekitab, ja lõpuks donja Elvira, kes on usku pööranud ja palub tagajärjetult don Juanil oma pääsemisele mõelda. Kui
DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CARLOS aga on Juanile päästmise eest tänu võlgu ja kättemaks lükatakse edasi. Don Juani oli kunagi varem tapnud ära komtuuri ja nüüd tahtis ta tema hauakambrit külastada. Seal oli komtuuri kuju ja don Juan käskis talt nalja pärast küsida, kas too temaga õhtustada tahaks. Juani imestuseks kuju noogutas. Don Juan teeb veel mitmeid patte. Noormees valetab oma isale, kes tema eluviisi ei salli, et ta mõistab lõpuks, kui halvad kombed tal on ning tahab end iga hinna eest parandada. Isa on selle üle väga õnnelik. Veel valetab ta don Elvira vennale,
pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg. Maie oli Puidu mõisasse viidud. Kuid Villu sinna sisse ei saanud, sest see oli kindlus. Samal ajal maarahvas valmistus ülestõusuks. Nädal enne jüripäeva tuli Eestimaalt saadik Sepp Villu juurde ja kuulutas, et mäss jüripäeva ööl teatud viisil pidi algama. Sepp raputas pead, sest ta tundis Viljandi rahva mõtteid kuid kutsus rahva kokku. Küll kõneles ja manitses sepp, et nad parajat aega mööda ei laseks minna, kus kõik maarahvas esimest korda ühes nõus oli ja
La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener Hr. Dimanche Moliére don Juan Ragotin Komtuuri saatjas- Vaim kuju teener kond külatüdruk Sganarelle külatüdruk Charlotte sant Mathurine Francisco
Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus komtuurile, kelle don Juan oli tapnud. Don Juan läheb koos Sganarelle'iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani.
Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus komtuurile, kelle don Juan oli tapnud. Don Juan läheb koos Sganarelle'iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani
· Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis see tuleb lõpuks kõik kuidagi tagasi 5.) Põhitegelased: · DJ kuulus kõrgklassi, jõukas, valelik, ükskõikne, paheline, mittetundlik, kasutas enda seisust ära. Soovis kogeda uut ja huvitavat ning alustas uusi suhteid kogu aeg
Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite suguvõsa, kelle
juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6. juan käsib teenril komtuuri kuju õhtusöögile kutsuda, kuju noogutab vastuseks 1. vaidlevad, kas kuju tõesti noogutas 2. juani ukse taha ilmub kaubahärra dimanche võlausaldaja 3. juan pärib hästi palju ja juhib dimanche mõtted mujale ning saab tast lahti 4. sganarelle on samuti võlgu, ent saab ka dimanchest lahti 5. saabub don juani isa 6. isa avaldab pettumust 7. teener ütleb alandlikkuse varjus, et juan poleks tohinud isal lasta temaga nii kõneleda 8. looritatud daam soovib don juaniga rääkida 9
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond?
Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis olemise ajal sakste peenema viisiga harjunud ja põlgas eestlasi kui talupoegi. Priidust sirgus kena noormees. Maist aga ilus neiu, tõsine ja mõistlik. Kui Villu nende talu ette seisma jäi ja nõudis värava avamist kohtus ta Priiduga kes talle selle avas. Priidu ema oli väga pahas tujus, sest talle ei meeldinud, et ta poeg Villuga läbi käis. Samuti oli Villu armunud Maisse.
3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5. Kohtumine Elvira vendade Alonso ja Carlosega tal pole seda vaja sest jumalat paludes peaks priskelt elama. 6. Hauakamber, kus on komtuuri kuju Armuanni teenimiseks pakub ta sandile välja pattu teha. 7. Dimanche külastus 5. Don Juan ilmutas siinkohal esimest korda vaprust, sest enne 8. Kohtumine isaga põgenes ta oma probleemide eest, kuid nüüd ruttas 9. Elvira külastus hädasolijale appi, küll aga teadmata, et hädasolija soovib teda 10
haldusüksusteks komtuur- ja foogtkondadeks , mille keskus oli ordulinnus. Ordul oli Eesti alal neli komtuurkonda (Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Kursi) ning seitse foogtkonda (Järva, Narva, Vasknarva, Karksi, Maasilinna, Rakvere ja Toolse). Ajutiselt oli olemas ka Lihula komtuurkond ning ametis Sauga foogt. Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15.
DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad
Donja ei jää. 10. stseen: DJ räägib S-le, et Donja erutas teda kahtlane riietud, kannatav ilme ja pisarad. S imestab aga, et sõnad miskit mõju ei avaldanud. DJ nõuab õhtusööki. 11. stseen: DJ hakkab õhtustama. S pistab liha põske. DJ saab vihaseks, alguses arvab, et paise. Lubab ka S-l istet võtta. DJ teenrid Ragotin ja La Violette tühjendavad S-i taldrikut. Heliseb uksekell. DJ ei taha, et teda segataks. S läheb ust avama. Tuleb ehmunult tagasi ukse taga komtuuri kuju. DJ käsib sisse juhatada. S peab plaani, kuhu nüüd end peita. 12. stseen: DJ käsib kuju teenindada: süüa anda ja lõbustada. S keeldub uuesti istet võtmast ja lõbustamast. Kuju kutsub DJ järgmisel õhtul enda poole sööma. S ütleb, et ei saa DJ-ga kaasa minna: tal paastupäev. 5. peatükk 1. stseen: Lage väli. Don Luis, DJ isa, ei suuda oma silmi uskuda: kas poeg tõesti meelt parandanud? DJ räägib, et on nüüd teine inimene kui eile. Ütleb lahti kõlvatust eluviisist.
Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta. Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (15581583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni.
Sganarelle lahendas aga tüli sellega, et ütles naistele, et Don Juan ei vali kumbagi. Nad hakkasid minema tagasi linna ning maskeerisid ennast. Tee peal nägid nad röövleid ründamas ühte meest. Don Juan päästis ta ning hiljem tuli välja, et see oli Donja Elvira üks vendadest. Nüüd viskas naise vend kättemaksu mõtte peast ja halastas talle. Linnas tagasi olles märkasid nad hauakambrit, mis kuulus komtuurile, kelle Don Juan tapnud oli. Ta kutsus komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle märkas kuju noogutamas ning oli hirmul, veel rohkem pärast seda, kui kuju ka õhtusöögile ilmus. Kuju kutsus Don Juani nüüd enda juurde õhtustama. Don Juan nõustus ning kui ta kohale ilmus, proovis ta vaimu mõõgaga torgata, sest ta ei uskunud vaimude olemasollu. Vaim heitis talle ette uskumatuse ja kõik halvad teod, mis ta teinud on. Vaatamata sellele Don Juan ei kahetse oma patte ning teeskleb, et ta hakkas usklikuks
või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi? Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse
Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis · Kanjoni sügavus on 1520 m ja pikkus 300 m · Kanjoni põhjas voolab sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja Karksi linnus · Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal · See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents · Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barclay de tolly mausoleum · Barclay de Tolly mausoleum on 1823
linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid. Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on edelasse püstitatud Pikk Hermann, mis on ka osaliselt säilinud tänaseni. 1684 suur Toompea tulekahju hävitas ülalinna kaasaegsed hooned. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks
saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. Läbirääkimised Paides ja eestlaste saadikute tapmine 4. mail 1343 jõudsid nii ordumeister kui ka eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Eestlased saatsid sinna ilmselt oma väejuhid: neli valitud kuningat, kes olevat ehitud neitsikroonidega; neile lisaks oli ka kolm sulast ehk kannupoissi. Juba enne läbirääkimiste algust purustasid orduväed Kursi komtuuri juhtimisel aga Ravila küla lähedal paiknenud eestlaste moonavoori, mille üle ordumeister ka väga õnnelik olnud. Läbirääkimisi see intsident siiski ei tühistanud. Läbirääkimistel Paides küsis ordumeister, miks on eestlased kõik sakslased surmanud ja vägedega Tallinna lähedale laagrisse asunud. Nood vastasid seepeale, et sakslastest vasallid olid neid rängalt rõhunud, mida nad enam välja kannatada ei olnud suutnud ja soovivad nüüd nendest vabana elada
Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre. Linnusel oli kolm väravat, peavärav paiknes idamüüris, mis hiljem lammutati. Toompea ordulinnus oli Tallinna komtuuri asukohaks. 1558. aastal langes see ajutiselt Taani-meelsete avantüristide kätte, kuid võeti ordu poolt tagasi. 1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.
kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster
ordu poolt veel aastal 1411. Pärast Jüriöö ülestõusu , mis toimus aastatel 1343–1345 oli Taani sunnitud Eestimaa hertsogkonnast loobuma ning see müüdi umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest Saksa Ordule kes võttis 4 territooriumi ametlikult üle 1. novembril 1346. Kuni Liivi sõjani jäi endine Eestimaa hertsogkond Tallinna komtuuri hallata. 1.2 Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa
pesid, niipea kui ristijad selja pöörasid. Sellepärast oli Villu pärisorjade võsu ja ise Viljandi lossi pärisori. Siiski oli ta orjust ainult lapsepõlves tunda saanud. Tugeva kasvu ja osavuse pärast oli teda hädaajal sõjameheks võetud ja ordurüütlite seltsis oli ta poolakate, leedulaste ja piiskoppide vastu sõdinud. Ta oli tark ja vapper sõjamees, 127 kellest karutükke räägiti. Oma peremehe, Viljandi komtuuri l G o s w i n H e r i k e, oli ta korra leedulaste keskelt välja raiunud, aga seejuures ise vangi sattunud. Vangist pääses ta imelikul viisil lahti ja põgenes Saksamaale. Siin õppis ta peenema sepakunsti selgeks ja käis keiser Ludwigi väega Itaalias, kus papistid ta valusaid põhjalase hoope kaua mäletasid. Rändamishimu kihutas teda mitmest maast läbi; kui tugev sõjamees ja osav sõjariistade sepp oleks ta päriselt võõrale maale võinud jääda ja toredasti elada
Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla. Ka Rootsi ülemvõimu ajal toimunud sõjas Venemaaga (1656-1661) oli Helme taplusete tallermaa. Ordulossi vallutasid 1657.aasta lõpus leedulased, kes olid järgmisel aastal
Juanist ja teine kivist külalisest- hauamonumendist, mis tuleb kätta maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Laval toimuv näib esmapilgul üsna banaalne: käib lõputu tagaajamine, kus põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi don Giovanni vastu, kehastab romantilise deemonina elujanu ja meelelisust. Avastseenis surmatud komtuur jälitab aga peategelast tema saatusena ning tema kivikuju ilmub ooperi lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma väljakutses saatusele, milles ta lõpuni endaks jäädes hukkub.
kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud. Paide linnusest kujunes Liivimaa ordu Järva foogti ja Paide komtuuri residents. Kindluse ümber tekkinud asula sai 1291. aastal linnaõigused[1].14. sajandil võeti linnuse juures ette suuremad ehitustööd, rajati kabel ja kapiitlisaal. 1343. aastal puhkes Jüriöö ülestõus ning 4. mail kogunesid ordumeister Burchard von Dreileben, Tallinna piiskop ja ülestõusnute juhid: neli kuningat ja neid saatvad kolm sulast, Paide linnusesse läbirääkimisi pidama. Eestlastest ülestõusnute esindajad hukati linnuses. Piiskop jäeti ellu
Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk Hermann. Ordulinnusel esineb ka mitmeid dekoormotiive: suurte saalide võlvtoestik, pidulikus portaalide ning akende kujunduses ja linnuse sisehoovi avaneva ristkäigu kaaristu sammastel. Saaremaa dolomiidi pehme toon mõjus punase tellise foonil uudsena. Viljandi linnuses väljendusid esmakordselt Eesti konvendihoone tüüpilisemad põhijooned. Hilisgooti linnused:
Jõulude ajal pakuti vürtsisegude ja suhkruga maitsestatud veini. Jõulude ajal pakuti igal õhtul loomalihapraadi ja külmi lihast suupisteid, mitmesuguseid kalaroogi, valget leiba ja vürtse . Kogu jõulude vältel pruugiti õlut, mis oli raehärra poolt tunnistatud parimaks. Lisaks õllele pakuti ka kuivatatud heeringat, tuurakala marja, kuivatatud lõhet ja küpsetatud õunu. Linn võõrustas maahärraliku võimu kohapealset esindajat komtuuri. Tema auks korraldati külluslik söömapidu raekojas. Lihatoitudest serveeriti praadi looma-, lamba- ja linnulihast. Kalast pakuti soolaturska, roogi lestast, samuti vähki. Toitude valmistamisel kasutati mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid. Roogade vürtsitamiseks kasutati nelki ja kaneeli. Mitmekülgne oli ka suupistete valik, desserdiks rosinad ja mandlid. Leiva- ja saiatoodetest söödi saiakesi, kooke ja piparkooke.
· Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud) · Viljandi kastelllinnus 3 kaitsemüüri ja 1 linnakaitsemüür, 3 kaitsevööndit, hävines Rootsi-Poola sõjas · Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused
3) Kastell-linnus 4-nurkse müüriga piiratud ala. Siiski enamus linnused olid segatüüpi Eestis. 14-sajandil sai valitsevaks linnusetüüp konvendihoone. 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritseb 4 hooneriba, tavaliselt 3 korruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel- vendade koosolekuruum(kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnuse-pealiku(komtuuri) eluruumid. Toompea linnus tornid - Pikk Hermann, Pilsticker ja Landskrone. Viljandi linnus. Tallinna linnakindlustused linnamüür, mille ehitamine hoogustus 14. sajandil. Ehitati kõrgemaks ja paksemaks, lisati tugevaid torne. Müüri ümbritses vallikraav ja eeskindlustused. Värvavad mitmeastmeline tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad Kiek in de Kök ja Paks Margareeta.
õigus), Viljandi (Riia õigus 1283) Paide (Riia õigus 1291), Rakvere (Lübecki õigus 1302), Uus-Pärnu (Riia õigus 1318) ja Narva (Lübecki õigus 1345). 1296. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall Helmold Lode linnaõigused kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus täielikult. Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga siiski Tallinna komtuuri otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka Lihulal, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584). Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti
Komtuur - vaimuliku rüütliordu kõrgeim piirkondlik võimukandja. Näiteks Tallinna linnakomtuur oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik, kes valitses Tallinna komtuurkonda. Esimene komtuur on teada 1234. aastast. Viimane Tallinna komtuur pages aga 1558. aastal Liivimaalt. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tavaliselt ordut valitsevasse kõrgeimasse nõukokku ehk ordumeistri siseringi. Mitmest Tallinna komtuuri ametis olnud orduvennast said hiljem ka ordumeistrid. Etikukivi - kahele poole etiku treppi (istepinkide otskülgedele) asetatud kõrged paekivitahvlid, varustatud omaniku vapi, majamärgi, nimede või daatumiga ja kaunistatud reljeefse dekooriga. Maarjapäevad Liivimaa oli pühendatud Neitsi Maarjale ja siinseid alasi kutsuti ka Maarjamaaks. Samuti oli Neitsi Maarja Liivi Ordu kaitsepühak. Tänu sellele oli Maarja
ta abiellub. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus komtuurile, kelle don Juan oli tapnud. Don Juan läheb koos Sganarelle'iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani. Ta
kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi? Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse
Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta. Kättemaks lükatakse edasi ning peale vendade lahkumist märkab don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus komtuurile, kelle don Juan oli tapnud. Don Juan läheb koos Sganarelle'iga hauakambrisse ning ta kutsub komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle väidab, et kuju noogutas, kuid don Juan ei usu teda. Peale kohtumist oma isa ja donja Elviraga, kes oli otsustanud tagasi kloostrisse minna, algas õhtusöök. Ka komtuuri kuju tuli kohale ning kutsus don Juani enda juurde homme õhtustama. Järgmisel päeval hakkab don Juan teesklema, et ta on oma elukombeid muutnud. Hoolimata vaimu hoiatusest, ei kahetse don Juan oma patte ning välk tabab don Juani.
Uus silmarõõm ei huvitu don Juanist ning mehed tahavad naist röövida. Nad satuvad tormi kätte. Külapoiss Pierrot koos oma sõbraga päästab mehed. Don Juan võrgutab Pierro armsama Charlotte’i ning teise külatüdruku Mathurine’i. Neiud lähevad mehe pärast tülli ning don Juan peab põgenema, kuna teda ajavad taga ratsamehed. Ta päästab don Carlose, kes on Elvira vend. Elvira vennad tahavad kätte maksta, kuid see lükkub eelneva tõttu edasi. Don Juan ja Sganelle lähevad komtuuri hauakambrisse. Hauakamber kuulus don Juani tapetud komptuurile ja mees käskis Sganarelle’il surnu kuju õhtusöögile kutsuda. Teener vannub, et kuju noogutas kutse peale, don Juan ei usu teda. Juan kohtub oma isa ja Elviraga, kes üritavad tema käitumist muuta. Õhtusöögile ilmub ka komtuuri kuju, kes kutsub teda komseks enda juurde õhtustama. Järgmisel päeval teeskleb don Juan, et on käitumist muutnud. Vaim hoiatab
piiskoppidele meelt mööda olla. Pihkva venemaalased (5000 meest) jõudsid Otepääni. Siis taganesid nad Vastseliina suunas. Eesti väe riismeil läks nähtavasti korda vaenlastest läbi pääseda ja Ostrovimaale jõuda (Novgorodi I ajaraamatu järele). Eestlaste vabaduspüüete mahasurumiseks ning hävitamiseks saatis Preisi ordu Liivi ordumeistrile tema palve peale abiväge: 600 üleni sõjariistus meest, 2 komtuuri, 27 venda (Hoeneke järele) resp. sõjaväge 700 sõjavalmis hobusega (Marburgi Wigand'i järele). Jutt läks laiali, et kõrgemeister on 10.000 meest Liivimaale saatnud (Hoeneke). Üks osa Preisi abiväest jäi Riia lossi ja ümbrusse, küll liivlaste vaolhoidmiseks, vahest ka kaitseks leedulaste võimaliku sissetungimise vastu. Teine osa teotses Sakalas, kolmas ühes Liivi ordumeistriga Harjus. On teada, et Saksa ordu ei kohkunud tagasi vastaste plaaniliku hävitamise eest: tarvitseb ainult
Vähehaaval tuli tagasi ta loomupärane muretus. 1 Tunnistan (lad. k.). 279 Selle nime juures pigistas lummutis ägedasti Phoebuse käsivart. «Kapten Phoebus de Chäteaupers, sa valetad!» Kes sel silmapilgul oleks näinud kapteni leegitsevat nägu, ta äkilist tagasihüpet, mis teda preestri pihtidest vabastas, ta uhket ilmet, millega ta oma mõõgapärast kinni haaras, ja selle raevunu ees mantlis mehe sünget liikumatust, oleks kindlasti hirmsasti kohkunud. See meenutas don Juani võitlust Komtuuri raidkujuga.* «Kristus ja saatan!» karjus kapten. «Sihukest sõna saab Chäteaupers'i kõrv harva kuulda! Kas julged seda korrata?» «Sa valetad!» ütles vari jäise rahuga. Kapten kiristas hambaid. Munklummutis, fantoom, ebausk -- kõik oli hetkeks kadunud. Ta nägi ainult meest ja kuulis solvamist. «Ah nii, ah nii!» kogeles ta raevust lämbuva häälega. Ta tõmbas tupest mõõga ja karjus värisedes vihast, mis niisamuti värisema paneb kui hirmgi: «Siia! Silmapilk! Mõõk tupest
annaabi.ee 
