Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Komplitseeritud haigusjuhtumid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioon, atsidoos, alkaloos, oksendamine, hco3, ainevahetus, mehhanismid, neerud, happelist, regulatsioon, kõhulahtisus, rakk, respiratoorne, metaboolne, aldosteroon, veebilanss, manustamine, iiveldus, hingamine, krambi, jook, kopsud, seedetrakt, teadvushäired, krambid, polüuuria, seerumis, rütmihäired, kuhjumine, vererõhk, vereringe, eritamineOnkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad mehhanismid: Neerud, neerupealised (Aldosteroon), hüpotaalamus(ADH), süda (RR tagamine), kopsud (osaleb RAAS-is; negatiivse rõhu osa sissehingamisel). Veebilanss: See on organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. Tasakaalus Negatiivne veebilanss (kulutada rohkem, kui üldhulk)
manustamist. Lihatoite ei tohiks süüa. NB! normaalne kreatiniini väärtus ei pruugi tähendada normaalset neerufunktsiooni. P-kreatiniin (plasma) – suurenemist mõjutab dehüdratatsioon ja ravimid, vähendab GFRi. P-kreatiniin – suurenemist mõjutab neerukahjustus (GFR väheneb). Kui on tõsine haigus, siis ei pruugi see näidata. GFRi suurendab RAAS . 3.2.3. Reabsorptsioonifaasi olemus ja füsioloogiline tähtsus; molekulaarsed mehhanismid. Vaja selleks, et ei peaks toiduga tohutus hulgas aineid sisse sööma (ei suuda nii palju pidevalt süüa). Tagasi imenduvad: elektrolüüdid, glükoos, AH ja vesi. Põhiliselt toimub proksimaalses torukeses. Toimub mööda 2 rada: transtsellulaarne (transport läbi raku) ja paratsellulaarne (läbi 2 raku kõrval asuva ’lekkiva’ tiheliiduse). Epiteelirakus jääb torukese valendiku poole apikaalne plasmamembraan (kaetud mikrohattudega) ja vere poole basolateraalne plasmamembraan
Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees-
looma transpordisüsteemid (Na-pump jt) transportides ioone nende kõrgema kontsentratsiooni suunas (vastu gradienti). Elusrakku iseloomustab ka isoosmootsus: rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. Raku ioonkoosseisu muutumisel toimub veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega. Raku ja inimkeha koostemolekulid (keskmistatult) Rakk 75 kg inimene 75 kg inimene sisaldus % sisaldus % kaal kg Anorgaanilised ained Vesi 75 60 42 Mineraalained 1,4 5 3 Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid,
kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused. Viskoossus, osmootne rõhk ja pH. 2.5.1. Vereplasma ja täisvere viskoossus. Viskoossust mõjutavad tegurid. Viskoossus – iseloomustab vere voolamisomadusi vrd veega. Vereplasma (1,9-2,6), täisveri (4-6)
·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossusmoodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritistja plasma valgusisaldusest
·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus moodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest
ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile reageerimise kontrollimine. Kateetri paigaldamise kohad: ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust), epiduraalruum Norm täiskasvanud <10-15 mmHg talutav 20-25 mmHg; mõõdukas tõus 21-40 mmHg; kõrge tõus >40 mmHg 12. Neerude asendus ravi Dialüüsravi kasutatakse kehast jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku eemaldamiseks, millega neerud enam hakkama ei saa. Püütakse normaliseerida organismi vedeliku, elektrolüütide ja vesinikioonide tasakaalu hemodialüüs - dialüüsivorm, kus veri puhastatakse aparaadi abil, millega on ühendatud dialüsaator ehk filter (kutsutakse ka tehisneeruks). Vajatakse vereteed (ülemisse õõnesveeni paigaldatud kaheteeline kateeter), mille kaudu saab haige ringlevat verd juhtida läbi kunstneeru kiirusega 200-300 ml/min. peritoneaaldialüüs -
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin)
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda.
Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel.
· Silma siserhu suurenemine . · Ravimtolerantsus (harjumine)... nrgeneb nii stenokardia- kui krgvererhuvastane toime · Ravimsltumus, mis vib avalduda isheemianähtude süvenemise näol, kui ravi katkestatakse · Suurtes annustes kasutades tekitavad methemoglobiini. Üleannustamine: Vererõhu langus koos ortostaatiliste häiretega, reflektoorne tahhükardia. · Peavalu, pearinglus, unisus. Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine
Normaalselt on 96- 100% hemoglobiinist seotud O2 ga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Hingamise regulatsioon- Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule
trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu. Rohke soola tarbimine tõstab vererõhku. Vererõhu tõusu mõjutavad eluviisi tegurid: Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus) Alkohol Liigne kehakaal Liikumisvaegus Psüühilised ja sotsiaalsed tegurid HÜPERTOONIATÕBI (90%) Sünonüümid: primaarne ehk essentsiaalne hüpertensioon. Avaldumine vanuses 30-50 a. Perekondlik anamnees Aeglaselt progresseeruv kulg
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt.
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kcal/ml. Maksimaalne higieritus võib olla kuni 12 liitrit ööpäevas. pH regulatsioon Rakuväliste vedelike pH piirid pH piirid Sülg 5,5-8,0 Maomahl 1,2-2,7 (täiskasvanu) ( rinnalaps) 4,9-5,3 Uriin 4,8-8,0 Peensoole nõre 7,6-8,4 Veri 7,36-7,44 Rinnapiim 7,3-7,4 Sapp 7,4-8,5 6.4.2.Veetarve Mida noorem on organism, seda suurem on tema veetarve. Täiskasvanud inimene vajab vett keskmiselt ööpäevas 40ml/kg.
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
100 ml verd transpordib 1819 ml O2. Normaalselt on 96 100% hemoglobiinist seotud O2 ga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 « H2 CO3 Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub
Di-vesinikodsiid Loengumaterjal Sügis 2015 K. Port Di-vesinikoksiid ja elu · Müstiline aine (peaks ehituse põhjal keema -93°C juures ja toatemperatuuril olema gaasiline; pealegi külmudes ei kahane vaid paisub) · Lõhnata, värvita, kujuta ja väga salakaval · Põletab või tekitab külmakahjustusi · Aktiveerunult purustab ja tapab · Liitudes mõne molekuliga hävitab inimkultuuri (ehitisi, skulptuure) ja loodust · Tapab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi · 97% on inimesele mürgine · Ometi läbivad inimesed tuhandeid kilomeetreid ja maksavad väikese varanduse, et ennast sellesse heita · Pelk nägemine tõstab kinnisvara hinda · Võtame sisse iga päev Mpemba Effect · 1960 märkas Tanzaania õpilane kokandustunnis, et kuum jäätisesegu külmub kiiremini kui külm S.t. kuum vesi jäätub kiiremini kui külm · Miks?! · ,,Why does boiling w
o See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Retinooli ja retineenhappe toime on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnane!!! 3. Reproduktsioon (retinool) spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng o Rakku võetud retinool vabaneb ja seostub tuumavalkudega o Toimib teatud geenide ekspressioonile 4. Antioksüdantne regulatsioon 5. Glükoproteiinide süntees (retinoolfosfaat) glükoproteiinse lima teke Defitsiit: ohustab kasvueas lapsi, ühekülgselt toitujaid · Teke karoteenist häiritud suhkruhaiguse, hüpotüreoidismi korral · Imendumine häiritud maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoole haavandite, kroonilise nefriidi puhul Tunnused: · Nägemishäire hämaruses · Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine!
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma
Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon 1 Süda Löögisageduse Kontraktsioonijõud Erutusjuhtivus Neerud Reniini sekretsiooni tõus 2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees
toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust. Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid, mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud
Hüpotalamus(HT) ·HT on aju osa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. ·HT peamiseks funktsiooniks on siduda NS-i endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsitööd. ·HT paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta ca mandli suurune. ·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud
toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust. Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid, mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud
Peristalteeruva organi valendiku sulgused liited, volvulus, sisemised ja välised songad jne Organite vereringe häired äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine) Peristaltika muutused kõhukinnisus, kõhulahtisus (sh verine) Sokk tahhükardia, hüpotoonia, oliguuria, tahhüpnoe Palavik viitab infektsioonile/põletikulisele protsessile Kõhulihaste pinge, peritoneaalärrituse nähud viitab põletikulisele protsessile kõhuõõnes 5. Äge kõht. Diagnostika. Diferentsiaaldiagnostika. Ravi. Diagnoosimine: Anamnees valu lokalisatsioon (kus? kas muutis asukohta?), teke (aeglaselt või äkki
omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,
omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile
4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon 2) Antidiureetiline hormoon Vähendab uriini teket Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat. 5. Epifüüs HYPOPHYSIS Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni 6. Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Funktsioon Ainevahetue regulatsioon, füüsiline ja vaimne areng, NS talitlus 7. KõrvalkilpnäärmedGLANDULAE PARATHYREOIDEAE Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 8. Langerhansi saarekesed Hormoon: Insuliin Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur Hormoon: Glükagoon Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb 9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS
9. Epidemioloogilise uuringu kava. ??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C
annaabi.ee 
