Komplitseeritud haigusjuhtumid (0)
VEE/VEDELIKU AINEVAHETUS
VEE OSAKAAL - mõnekuune laps – 77% ÖÖPÄEVANEdiurees täiskasvanul
- Kõhn täiskasvanud mees- 70% - 1,2- 2L.
- Kõhn täiskasvanud naine – 60% TUNNIdiurees täisk. 50-100ml/h
-Normaalkaalus täiskasvanud mees- 60% Kriitiline piir 30ml/h (jääknähud)
-Normaalkaalus täiskasvanud naine -50% LAPSEL 1ml/kg/h
- Ülekaaluline mees - 50%
-Ülekaaluline naine -42%
JAOTUS: koguorganismi vesi 60% kehakaalust
- Intratsellulaarne -40% rakusisene
- Ekstartsellullaarne – 20% rakuväline
intrastitsiaalne – 15% rakkude ümber, vahel
plasma – 5% veri, lümf
VEDELIKU JAOTUST MÕJUTAVAD TEGURID:
- Vererõhk - vereringe alguses arterite süsteemis suurem, lõpus venooses süsteemis langeb
- Onkootne rõhk - tingitud valkude veesidumisvõimest(aminohapped läbivad), valgu
liikumine on piiratud Na /, K
- Difusioon - lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt,
- Osmoos - vesi liigub alati kõrge konsentratsiooni suunas
- Filtratsioon – hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani,
kapilaaridest liigub rohkem vett rakuvahe ruumi,
- Ioonpumbamehhanism- nt. Na-K pump
VEDELIKU SAAMINE JA ERITAMINE
-saamine vajadus 1,5-3 l/ööpäevas. Söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi 300-400ml.
-eritamine –neerud 55%, kopsud 20%, nahk oleneb olukorrast, seedetrakt 5%, muud eritised.
Seedetraktis ringleb pidevalt 7-8l. vett
REGULEERIVAD MEHHANISMID
- Neerud-oleneb vererõhust, reguleerib veremahtu, Na hoiab, K väljub
- Neerupealised(aldosteroon)- hoiame vett kinni
- Hüpotaalamus ADH- korjab vett organismi tagasi
- Süda (RR tagamine)- kui süstoolne langeb alla 80mmHG, siis neerud ei tööta
- Kopsud (osalevad RAASis)- kaudselt osalevad kopsuvereringes, veresooned tõmbuvad
kokku ja tõstab vererõhku
VEEBILANSS-. Organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe.
Tasakaal, negatiivne veebilanss (puudu), positiivne veebilanss
1
HÜPOVOLEEMIA - NEGATIIVNE
VEEBILANSS- kõik vedelikud vähenevad
organismis
POSITIIVNE VEEBILANSS- efekt oleneb
kujunemise kiirusest
-Veremaht langeb alla kriitilise piiri ja ei
suuda tagada hapniku ja toitainete transporti
kudedesse.
-Veekaotus häirib rakufunktsioone
-Elektrolüütide tasakaalu muutus põhjustab
osmootse rõhu muutust.
-Elutähtsate funktsioonide häired-
regulatsioon kaob ja järgneb kudede kahjustus
ja surm.
DEHÜDRATATSIOONI = vedeliku
puuduse tunnused, sümptomid
- Janu
- Oliguuria- kusevähesus
- Hemoglobiin ja hematokriit
- Kaalulangus
- RR langus, nõrk pulss, šokk
-Jahe, kuiv nahk, kuivad limaskestad, naha
turgor langenud (veresoonte konstriktsiooni –
kokkutõmbe tõttu)
-Tahhükardia ( südame tegevuse
kiirenemine), tahhüpnoe (kiirenenud
hingamine)
-ortostaatiline kollaps - teadvuse kadu asendi
muutmisel
-Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral
veresoontes ( veenides rõhk tõuseb, rohke
vedeliku manustamine, ulatuslikud
põletikulised protsessid, eritumise häired jt.).
Sümptomid:
- peavalu, teadvushäired- kooma
- isutus, iiveldus, oksendamine
(hüponatreemia tunnused)
- tursed, anasarka
- hingamisraskused kopsuturse nähud,
- kardiaalse puudulikkuse tunnused
- täitunud kaelaveenid
- lihastõmblused, krambid
- polüuuria- liigkusesus
- oliguuria- kusevähesus
- anuuria- kusetus
- kaalutõus
VEEKAOTUST SUURENDAVAD
TEGURID
- Hüperventilatsioon
- Oksendamine
- Dreenid
- Fistulid
- Sooletegevuse loidus
- Kõhulahtisus
- Polüuuria, diureetikumravi
- Verekaotus
- Põletus
- Ulatuslikud tursed(astsiit, anasarka)
VEDELIKUBILANSI HINDAMINE
- välimus
- naha temperatuur, turgor
- janutunne
- sülje/pisaravedeliku eritumine
- kaelaveeni täitumine
- tursete esinemine
- südametegevuse jälgimine
ärrituvuspulss(kiire) RR, kopsuarteri
rõhk
- hingamine,
- kehakaal,
- elektrolüütide kontroll, uriini eritus
2
KOMPENSATOORSED MEHHANISMID
-vasokonstriktsioon- et hoida vererõhku
normi piirides, veresoonte kokkutõmbumine
-vereringe tsentralisatsioon- vere
koondamine keskusesse (jalad/käed jäävad
külmaks)
-uriini tekke pidurdamine- RAAS hoiab
kinni uriini hulka
Kui kompensatoosed mehhanismid ei suuda
olukorda kontrollida, siis järgnevad
neuroloogilised nähud- aju jääb veeta: segasus,
ärritatavus, teadvuhäired, kooma
KORRIGEERIMISE VÕIMALUSED
Vedeliku manustamise regulatsioon:
-suukaudud
-enteroraalselt (sond)
-paranteraalselt (veenide kaudu)
Eritumise soodustamine
- Diureetikumid
- Dialüüsravi- mida/ kui palju verest
võtta.
- Südame ja kopsude funktsiooni
toetamine
MÕISTED:
POLÜUURIA - liigkusesus
ANUURIA - kusepeetus, kusetus
OLIGUURIA - kusevähesus
PROTEIINUURIA - valgud uriinis
GLÜKOSUURIA - suhkrud uriinis
HEMATUURIA - vererakkude esinemine uriinis
DÜSUURIA - valulik urineerimine
NÜKTUURIA - sagedane põietühjendus öösel
3
ELEKTROLÜÜTIDE AINEVAHETUS JA PATOLOOGIA
Ained liiguvad läbi membraanide.
Na+ AINEVAHETUS 135- 145mmol/l
- norm vereseerumis 135- 145mmol/l
- põhiline rakuväline ioon
- vajadus 3-4,5 g/ööp.saamine tavaliselt 6-18g/ööp.
Toime: - osmootse rõhu tagamine (liigutab vett)
- - impulsside levik närvi- ja lihaskoes
- - aktiivne ja passiivne ioonide transport (Na+ puudumisel me ennast ei liiguta)
Regulatsioon:
- Neerupealiste koores toodetava aldosterooni toime- Na+ tagasi imendumine neerudes
suureneb
- Sümpaatilise närvisüsteemi toime..higistamine kaotab Na+, keha temp. Regulatsioon
- Seedetrakti osa Na kaotuses vaid diarröa korral- Na+ muutus käib seedetraktiga
kaasas
HÜPERNATREEMIA
Na tase vereseerumis 145 mmol/l
Na+ ioonide konsentratsioon kehavedelikes on
võrreldes veesisaldusega liiga suur, Na+ on palju.
HÜPONATREEMIA
Na+ tase seerumis alla 130 mmol/l
Põhjused: -neeruhaigused,
- aldosterooni liig,
- jämesoole-tüüpi kõhulahtisus, (eritub
liigselt vett, kuhjub Na+ )
- Na liigne manustamine (toit, infusioon)
- Põletushaigus
Põhjused:
- diabeetiline ketoatsidoos
- Neeruhaigused
- Oksendamine ja kõhulahtisus
( peensoole tüüpi),
- direetiline ravi
Sümptomid:
- halb enesetunne, peavalu, oksendamine
- janu
- naha limaskestade kuivus, pisaraeritus
langenud
- keel punane, tursunud
- kehatemperatuuri tõus
- diurees langeb
- lihasnõrkus
- segasus, rahutus, raevuhood,
krambid,šokk, teadvushäired ,surm
Sümptomid: spetsiifiline tunnus puudub
- halb enesetunne, kõhulahtisus-
lihasnõrkus,
- Kaalulangus,
- Madal uriini erikaal
- Peavalu, segasus, krambi,
- šokk
4
KAALIUMI AINEVAHETUS 3,5- 4,5mmol/l
Rakusisene ioon, põhiosa lihasrakkudes, ka maksarakkudes ja erütrotsüütides
- Sisaldus vereseerumis
3,5- 4,5
(5 korral dialüüs) mmol/l
- Vajadus ööpäevas – 2g/ööp, saamine keskmiselt 3-4 g/ööp.
- Eritumine neerude kaudu
- Reguleerib aldosteroon- suureneb K eritus ( viib K välja)
Toime: - neuromuskulaarne funktsioon, - kardinaalne funktsioon
HÜPERKALEEMIA
HÜPOKALEEMIA
põhjused:
- Liigne manustamine
- Eritumise häired: - neerupatoloogia,
K säästvad diureetikumid, aldosterooni
puudus
- K liikumine rakust välja: - massiivne
koekahjustus, atsidoos(happeline
keskkond),diabeet, hüpoksia,
vana/seisnud vere ülekanne (2nädalat)
Kui rakk hukkub/ membraani häired
põhjustavad hüperkaleemiat.
põhjused
- Oksendamine, kõhulahtisus, rohke
higistamine
- ALKALOOS- kaalium liigub rakku
- Diureetikumide kasutamine
- Manustamise puudulikkus
- Delirium tremens
sümptomid
- Reflekside nõrgenemine
- T sakk EKG-s kõrgeneb
- Kõhulahtisus, iiveldus
- Rütmihäired, bradükardia,
blokaadid, südameseiskus- palju K
teeb südame aeglaseks
sümptomid
- Isutus, iiveldus, polüuuria, kaalulangus
- Nõrkus, reflekside nõrgenemine
- Sooletegevuse aeglustumine,
kõhukinnisus
- EKG-s T sakk lamenemine
- Südamerütmi häired- tahhükardia,
ekstrasüstoolia, oht vatsakeste
fibrillatsioonile
5
HAPPE- ALUSE TASAKAAL /HLT
FÜSIOLOOGIA
Iga uue aine moodustumine organismis on seotud fermendiga- nende aktiivsus
sõltub keskkonna reaktsioonist
Organismis tekkib ainevahetuse käigus pidevalt uusi happeid ja aluseid
- et
tasakaalu säilitada, peavad olema tugevad reguleerivad mehhanismid
REGULATSIOONI MEHHANISMID
- Keemilised mehhanismid
Ülesandeks on neutraliseerida organismis tekkinud happed ja alused- algab
momentaalselt’
Selle moodustavad puhversüsteemid:
- Bikarbonaatpuhver,
-Fosfaatpuhver,
- Valgupuhver
REGULATOORSED MEHHANISMID
- Füsioloogilised mehhanismid
Ülesandeks on lõplikult kõrvaldada/neutraliseerida organismist tekkinud soolad ja
taastada neutralisatsioonis esinenud ained.
-Hingamine- reguleerib bikarbonaatpuhvri happelist komponenti; algab kohe,
kujuneb ööpäevajooksul. Hingamise kiirenemine aitab eraldada süsihappegaasi
organismis.
-Eritub neerude kaudu- nii aluseline kui happeline osa regulatsioon, sooldae
eritamine; algab tundide, kujuneb nädalate jooksul.
HAPPE-ALUSE TASAKAAL PÕHINÄITAJAD JA ASTRUP ANALÜÜS
pH- iseloomustab vere happelisust
või aluselisust
(atsidoos) 7,35-7,45( alkaloos)
PaCO2-süsinikdioksiidi
parteriaalne osarõhk
35- 45 mmHg
PaO2- hapniku partsiaalne osarõhk 80-100 mmHg
SaO2 – arteriaalse hapniku
küllastamine
96-100 %
HCO3-vesinik-karbonaatide
konsertratsioon
22-26 mEq/l
BE- tugeva aluse või happe kogus
-3.. +3mmol/l
BE- Positiivne väärtus näitab aluse ülekaalu ehk happe defitsiiti - suurem kui +3mmol/l
- nihe metaboolse alkaloosi suunas.
Negatiivne väärtus aluse defitsiiti ehk happe ülekaalu- vähem kui -3mmol/l - nihet metaboolse
atsidoosi suuna
6
ATSIDOOS
Happeliste ainete hulk
tõuseb
Gaasiliste happeliste
ainete hulk tõuseb CO2
Respiratoorne atsidoos
(süsihappegaasi Pa CO2
on liiga palju)
Mittegaasiliste happeliste
ainete hulk tõuseb
Metaboolne atsidoos
(aluste kaotus, teiste
mürgiste hapete
tekkimine)
Aluseliste ainete hulk
langeb
RESPIRATOORNE ATSIDOOS (kui on
hingamishäire, Co2 koguneb organismi)
METABOOLNE ATSIDOOS so.
Vesinikioonide kontsentratsiooni muutus
organismis
- pH alla 7,35
- PaCO2 tõuseb üle 45mmHG
- BE alla -3
Kompensatsioon- renaalne so.neerude abil (CO2
välja viia ei saa, viib välja muid happeid)
- pH alla 7,35
- BE alla -3 mmol/l
- HCO3- alla 22mEq/l
Kompensatoorsena kujuneb
hüperventilatsioon (hingamissagedus
kiireneb)- PaCO2 langeb alla 35mmHG
Põhjused-
kõik ventilatsiooni puudulikkuse põhjused +
kopsude kunstliku ventilatsiooni vead.
-KNS depressioon- peatrauma,anesteesia ja
ülesedatsioon
-Perifeersed närvihaigused- Sclerosis
Multiplexis, polüneuropaatiad
-Rindkere terviklikkuse häired
-Hingamisteede obstruktsioon- hingamisteed on
kinni
-Kopsukoe kahjustus- kopsuturse, põletik
Põhjused
-Hapete kuhjumine- neerupuudulikkus,
ketoatsidoos, anaeroobne ainevahetus,
mürgistused
-Aluseliste ainete suur kaotus- diarröa,
soolefistulid
Sümptomid
Düspnoe- hingeldus
Rahurus, segasus, erutatavuse
tõus
Peavalu
Tahhükardia, rütmihäired
RR tõuseb, pulsi rõhk tõuseb
Kudede ainevahetushäired
Sümptomid
Peavalu
Segasus, rahutus.. letargia
Nõrkus
Teadvushäired
Kussmauli- tüüpi hingamine
(kiiresti ja sügavalt)
Iiveldus, oksendamine
Südamerütmihäired
7
ALKALOOS
Happeliste ainete hulk langeb Gaasiliste happeliste
ainete hulk langeb
(PaCo2 alla 35mmHg)
Respiratoorne
alkaloos
pH üle 7,45
Mittegaasiliste
happeliste ainete hulk
langeb
Metaboolne alkaloos
pH üle 7,45
Aluseliste ainete hulk langeb
RESPIRATOORNE ALKALOOS - kui
aluselist ainet on liiga palju
METABOOLNE ALKALOOS –
hapet vähe, aluselisi palju
- PaCO2 langeb alla 35mmHg
- pH üle 7,45
Kompensatsioon- algab 5-10 min. jooksul
- Ph üle 7,45
- BE üle +3mmol/l
- HCO3 üle 26 mEq/l
Kombensatoorsena kujuneb
hüpoventilatsioon- PaCO2 tõuseb üle
45mmHg.
- Hingamine muutub aeglaseks,
sügavaks, org, hakkab kinni
hoidma CO2
Põhjused-
-Infektsioonid- kehatemperatuuri tõus
-Emotsionaalsed seisundid- valu, hirm
-Šokiseisund
-Osa KNS haigusi
-Mürgistused- nt salitsülaatidega
-Türeotoksikoos
-Rasedus
-Hüperventilatsioon- hingeldamine, mille
tagajärel viiakse välja liiga palju CO2.
Põhjused-
-Hapete kadu- oksendamine,
hüpokalleemia, diureetikumravi
-Aluste hulga tõus- bikarbonaatide
manustamine, ülemäärane antatsiidide
manustamine (seotud ravimitega,
maksahaigused)
Sümptomid-
Pearinglus, segasus
Koordinatsioonihäired
Paresteesiad, krambid
Spasmid kätes/jalgades
Suu kuivamine, kahelinägemine
Südame rütmihäired
Sümptomid-
Lihastõmblused,
krambid. .tetaania
Teadvushäired..kooma
Nõrkus, jõuetus
Iiveldus, oksendamine
Hingamise depressioon- miks
Ta ei taha hingata??
8
ATSIDOOS JA ALKALOOS
ATSIDOOS (pH )
ALKALOOS (pH )
Tüüp
Metaboolne
Respiratoorne
Metaboolne
Respiratoorne
Põhjus
HCO3 kaotus
org. või tugevate
hapete kuhjumine
verre
Hüpoventilatsioo
n
CO2 kuhjumine
verre
H-ioonide
kaotus
(oksendamine)
HCO3
kuhjumine
Hüperventilatsioo
n
Muutused
veres
HCO3
BE
pO2
pH
HCO3
BE
pCO2
pH
HCO3
BE
pCO2
pH
HCO3
BE
pCO2
pH
9
Vedelike ainevahetus, neg. ja pos. veebilanss, Atsidoos, alkaloos,
Sarnased õppematerjalid
3
odt
Vee ja vedeliku ainevahetus
Vee ja vedeliku ainevahetus
Test! 2 loengu teemat.
Jaotus:
kogu organismi vesi 60%,
Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub
interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%.
Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi.
Vedeliku jaotust mõjutavad:
Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb.
Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest.
Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt.
Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas.
Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani.
Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump.
Vedeliku saamine ja eritamine:
Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi.
Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l
vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini.
Reguleerivad m
30
docx
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele
1. Neerude ja kuseteede struktuur.
Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn.
Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks.
Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist
(päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn).
Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli
ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin.
Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja
mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel).
Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad
ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus
(eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani
kin
30
docx
Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
I EKSAM
Haiguse komplikatsioon-
KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f
teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine
Staas e verepais-
STAAS stasis, -is, f.
e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt
kapiillaarides.
Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne.
Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu
vere hüübimist ja hemolüüsi.
Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi
talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon.
STAASI LIIGID
1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu
katkemine kapillaarides
2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak
3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla
kapilla
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
22
pdf
Biokeemia sissejuhatus
Biokeemia
BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS
* Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja
nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
* Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti:
· elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus;
· teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende
muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja
füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja
orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees)
põimunud arengu resultaadina.
Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb:
· biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekul
97
pdf
Farma eksami TABEL - kursusele
RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed
N-KOLINOMIMEETIKUMID
Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt
Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja
I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum
Retseptorid Nn ganglionides, Nm
neuromuskulaarsel lõpp-plaadil,
M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed,
silelihased, veresooned
34
doc
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele
1. Keha vedelikuruumid.
Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi
(noorloomadel rohkem).
1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos.
1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed
vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis.
1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed.
Vedelikuruumid saab jaotada:
* ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi
sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf,
seedesüsteemi ja kuseteede vedelik.
* intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist.
* transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik,
tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik.
Keha vedelikuruumide maht on s
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005
Kordamisküsimused eksamiks
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos.
·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi
·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks
·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse
ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks
Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist.
Koevedelik~15% keha massist
·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja
peridoneaalvedelik.
2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele
optimaalsel tasemel.
·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia,
isoi
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos.
·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi
·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks
·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse
ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks
Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist.
Koevedelik~15% keha massist
·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja
peridoneaalvedelik.
2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu.
·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel
tasemel.
·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia,
isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid