Komplitseeritud haigusjuhtumid (0)

VEE/VEDELIKU AINEVAHETUS VEE OSAKAAL  - mõnekuune laps – 77%                           ÖÖPÄEVANEdiurees täiskasvanul - Kõhn täiskasvanud mees- 70%                                     -  1,2- 2L. 
- Kõhn täiskasvanud naine – 60%                                   TUNNIdiurees täisk. 50-100ml/h -Normaalkaalus täiskasvanud mees- 60%                     Kriitiline piir 30ml/h (jääknähud)
-Normaalkaalus täiskasvanud naine -50%                     LAPSEL 1ml/kg/h - Ülekaaluline mees - 50%
-Ülekaaluline naine -42% JAOTUS: koguorganismi vesi 60%  kehakaalust - Intratsellulaarne     -40%      rakusisene
- Ekstartsellullaarne – 20%     rakuväline          intrastitsiaalne – 15%     rakkude ümber, vahel
          plasma – 5%                  veri, lümf VEDELIKU JAOTUST MÕJUTAVAD TEGURID: - Vererõhk - vereringe alguses arterite süsteemis suurem, lõpus venooses süsteemis langeb
- Onkootne rõhk - tingitud valkude veesidumisvõimest(aminohapped läbivad), valgu  liikumine on piiratud Na /, K  - Difusioon - lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt, 
- Osmoos - vesi liigub alati kõrge konsentratsiooni suunas
- Filtratsioon – hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani,  kapilaaridest liigub rohkem vett rakuvahe ruumi,  - Ioonpumbamehhanism- nt. Na-K pump VEDELIKU SAAMINE JA ERITAMINE
-saamine vajadus 1,5-3 l/ööpäevas. Söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi 300-400ml.
-eritamine –neerud 55%, kopsud 20%, nahk oleneb olukorrast, seedetrakt 5%, muud eritised. 
Seedetraktis ringleb pidevalt 7-8l. vett REGULEERIVAD MEHHANISMID - Neerud-oleneb vererõhust, reguleerib veremahtu, Na hoiab, K väljub
- Neerupealised(aldosteroon)- hoiame vett kinni
- Hüpotaalamus ADH- korjab vett organismi tagasi
- Süda (RR tagamine)-  kui süstoolne langeb alla 80mmHG, siis neerud ei tööta
- Kopsud (osalevad RAASis)- kaudselt osalevad kopsuvereringes, veresooned tõmbuvad  kokku ja tõstab vererõhku VEEBILANSS-. Organismi viidava ja sealt erituva vedeliku suhe. 
Tasakaal, negatiivne veebilanss (puudu), positiivne veebilanss 1


HÜPOVOLEEMIA - NEGATIIVNE 
VEEBILANSS- kõik vedelikud vähenevad 
organismis POSITIIVNE VEEBILANSS- efekt oleneb 
kujunemise kiirusest -Veremaht langeb alla kriitilise piiri ja ei 
suuda tagada hapniku ja toitainete transporti 
kudedesse.
-Veekaotus häirib rakufunktsioone
-Elektrolüütide tasakaalu muutus põhjustab
osmootse rõhu muutust.
-Elutähtsate funktsioonide häired- 
regulatsioon kaob ja järgneb kudede kahjustus 
ja surm. DEHÜDRATATSIOONI = vedeliku 
puuduse tunnused, sümptomid - Janu
- Oliguuria- kusevähesus
- Hemoglobiin ja hematokriit
- Kaalulangus
- RR langus, nõrk pulss, šokk -Jahe, kuiv nahk, kuivad limaskestad, naha 
turgor langenud (veresoonte konstriktsiooni –
kokkutõmbe tõttu)
-Tahhükardia ( südame tegevuse 
kiirenemine), tahhüpnoe (kiirenenud 
hingamine)
-ortostaatiline kollaps - teadvuse kadu asendi 
muutmisel -Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral 
veresoontes ( veenides rõhk tõuseb, rohke 
vedeliku manustamine, ulatuslikud 
põletikulised protsessid, eritumise häired jt.). Sümptomid:  - peavalu, teadvushäired- kooma
- isutus, iiveldus, oksendamine  (hüponatreemia tunnused) - tursed, anasarka
- hingamisraskused kopsuturse nähud, 
- kardiaalse puudulikkuse tunnused
- täitunud kaelaveenid
- lihastõmblused, krambid
- polüuuria- liigkusesus
- oliguuria- kusevähesus
- anuuria- kusetus
- kaalutõus VEEKAOTUST SUURENDAVAD 
TEGURID - Hüperventilatsioon
- Oksendamine
- Dreenid
- Fistulid
- Sooletegevuse loidus
- Kõhulahtisus
- Polüuuria, diureetikumravi
- Verekaotus
- Põletus
- Ulatuslikud tursed(astsiit, anasarka) VEDELIKUBILANSI HINDAMINE              - välimus                                                   
- naha temperatuur, turgor                        
- janutunne                                                
- sülje/pisaravedeliku eritumine               
- kaelaveeni täitumine                              
- tursete esinemine                                    
- südametegevuse jälgimine                      ärrituvuspulss(kiire) RR, kopsuarteri 
rõhk - hingamine, 
- kehakaal, 
- elektrolüütide kontroll, uriini eritus 2


KOMPENSATOORSED MEHHANISMID
-vasokonstriktsioon- et hoida vererõhku 
normi piirides, veresoonte kokkutõmbumine
-vereringe tsentralisatsioon- vere 
koondamine keskusesse (jalad/käed jäävad 
külmaks)
-uriini tekke pidurdamine- RAAS hoiab 
kinni uriini hulka
Kui kompensatoosed mehhanismid ei suuda  
olukorda kontrollida, siis järgnevad 
neuroloogilised nähud- aju jääb veeta: segasus,
ärritatavus, teadvuhäired, kooma KORRIGEERIMISE VÕIMALUSED
Vedeliku manustamise regulatsioon:
-suukaudud
-enteroraalselt (sond)
-paranteraalselt (veenide kaudu)
Eritumise soodustamine - Diureetikumid
- Dialüüsravi- mida/ kui palju verest  võtta. - Südame ja kopsude funktsiooni  toetamine MÕISTED: POLÜUURIA    - liigkusesus
ANUURIA          - kusepeetus, kusetus
OLIGUURIA         - kusevähesus
PROTEIINUURIA -  valgud uriinis
GLÜKOSUURIA    - suhkrud uriinis
HEMATUURIA    - vererakkude esinemine uriinis
DÜSUURIA    - valulik urineerimine
NÜKTUURIA  - sagedane põietühjendus öösel 3


ELEKTROLÜÜTIDE AINEVAHETUS JA PATOLOOGIA
Ained liiguvad läbi membraanide.  Na+ AINEVAHETUS 135- 145mmol/l -  norm vereseerumis 135- 145mmol/l
- põhiline rakuväline ioon     - vajadus 3-4,5 g/ööp.saamine tavaliselt 6-18g/ööp. Toime:  - osmootse rõhu tagamine (liigutab vett) -   - impulsside levik närvi- ja lihaskoes
-   - aktiivne ja passiivne ioonide transport (Na+ puudumisel me ennast ei liiguta) Regulatsioon: - Neerupealiste koores toodetava aldosterooni toime- Na+ tagasi imendumine neerudes  suureneb - Sümpaatilise närvisüsteemi toime..higistamine kaotab Na+, keha temp. Regulatsioon
- Seedetrakti osa Na kaotuses vaid diarröa korral- Na+ muutus käib seedetraktiga  kaasas HÜPERNATREEMIA 
Na tase vereseerumis 145 mmol/l
Na+ ioonide konsentratsioon kehavedelikes on 
võrreldes veesisaldusega liiga suur, Na+ on palju. HÜPONATREEMIA  
Na+ tase seerumis alla 130 mmol/l Põhjused: -neeruhaigused,  -  aldosterooni liig, 
- jämesoole-tüüpi kõhulahtisus, (eritub  liigselt vett, kuhjub Na+ ) - Na liigne manustamine (toit, infusioon)
- Põletushaigus Põhjused:  - diabeetiline ketoatsidoos
- Neeruhaigused
- Oksendamine ja kõhulahtisus  ( peensoole tüüpi),  - direetiline ravi Sümptomid:  - halb enesetunne, peavalu, oksendamine
- janu
- naha limaskestade kuivus, pisaraeritus  langenud - keel punane, tursunud
- kehatemperatuuri tõus
- diurees langeb
- lihasnõrkus
- segasus, rahutus, raevuhood,  krambid,šokk, teadvushäired ,surm Sümptomid: spetsiifiline tunnus puudub - halb enesetunne, kõhulahtisus-  lihasnõrkus, - Kaalulangus,
- Madal uriini erikaal
- Peavalu, segasus, krambi, 
- šokk 4


KAALIUMI AINEVAHETUS 3,5- 4,5mmol/l Rakusisene ioon, põhiosa lihasrakkudes, ka maksarakkudes ja erütrotsüütides - Sisaldus vereseerumis    3,5- 4,5     (5 korral dialüüs) mmol/l    - Vajadus ööpäevas – 2g/ööp, saamine keskmiselt 3-4 g/ööp.     - Eritumine neerude kaudu     - Reguleerib aldosteroon- suureneb K eritus ( viib K välja)     Toime: - neuromuskulaarne funktsioon, - kardinaalne funktsioon HÜPERKALEEMIA HÜPOKALEEMIA põhjused: - Liigne manustamine
- Eritumise häired: - neerupatoloogia,  K säästvad diureetikumid, aldosterooni 
puudus - K liikumine rakust välja: - massiivne  koekahjustus, atsidoos(happeline 
keskkond),diabeet, hüpoksia, 
vana/seisnud vere ülekanne (2nädalat) Kui rakk hukkub/ membraani häired 
põhjustavad hüperkaleemiat. põhjused - Oksendamine, kõhulahtisus, rohke  higistamine - ALKALOOS- kaalium liigub rakku
- Diureetikumide kasutamine
- Manustamise puudulikkus
- Delirium tremens sümptomid - Reflekside nõrgenemine
- T sakk EKG-s kõrgeneb
- Kõhulahtisus, iiveldus
- Rütmihäired, bradükardia,  blokaadid, südameseiskus- palju K 
teeb südame aeglaseks sümptomid - Isutus, iiveldus, polüuuria, kaalulangus
- Nõrkus, reflekside nõrgenemine
- Sooletegevuse aeglustumine,  kõhukinnisus - EKG-s T sakk lamenemine
- Südamerütmi häired- tahhükardia,  ekstrasüstoolia, oht vatsakeste 
fibrillatsioonile 5


HAPPE- ALUSE TASAKAAL /HLT FÜSIOLOOGIA  Iga uue aine moodustumine organismis on seotud fermendiga- nende aktiivsus 
sõltub keskkonna reaktsioonist  Organismis tekkib ainevahetuse käigus pidevalt uusi happeid ja aluseid    - et  tasakaalu säilitada, peavad olema tugevad reguleerivad mehhanismid REGULATSIOONI MEHHANISMID - Keemilised mehhanismid  Ülesandeks on neutraliseerida organismis tekkinud happed ja alused- algab 
momentaalselt’  Selle moodustavad puhversüsteemid:
 - Bikarbonaatpuhver, 
-Fosfaatpuhver, 
- Valgupuhver REGULATOORSED MEHHANISMID - Füsioloogilised mehhanismid  Ülesandeks on lõplikult kõrvaldada/neutraliseerida organismist tekkinud soolad ja
taastada neutralisatsioonis esinenud ained.
-Hingamine- reguleerib bikarbonaatpuhvri happelist komponenti; algab kohe, 
kujuneb ööpäevajooksul. Hingamise kiirenemine aitab eraldada süsihappegaasi 
organismis.
-Eritub neerude kaudu- nii aluseline kui happeline osa regulatsioon, sooldae 
eritamine; algab tundide, kujuneb nädalate jooksul. HAPPE-ALUSE TASAKAAL PÕHINÄITAJAD JA ASTRUP ANALÜÜS pH- iseloomustab vere happelisust 
või aluselisust (atsidoos) 7,35-7,45( alkaloos) PaCO2-süsinikdioksiidi 
parteriaalne osarõhk 35- 45 mmHg PaO2- hapniku partsiaalne osarõhk 80-100 mmHg
SaO2 – arteriaalse hapniku 
küllastamine 96-100 % HCO3-vesinik-karbonaatide 
konsertratsioon 22-26 mEq/l BE- tugeva aluse või happe kogus -3.. +3mmol/l BE- Positiivne väärtus näitab aluse ülekaalu ehk happe defitsiiti - suurem kui +3mmol/l - nihe metaboolse alkaloosi suunas. Negatiivne väärtus aluse defitsiiti ehk happe ülekaalu-  vähem kui -3mmol/l - nihet metaboolse 
atsidoosi suuna 6


ATSIDOOS Happeliste ainete hulk 
tõuseb Gaasiliste happeliste 
ainete hulk tõuseb CO2  Respiratoorne atsidoos
(süsihappegaasi Pa CO2 
on liiga palju) Mittegaasiliste happeliste 
ainete hulk tõuseb Metaboolne atsidoos 
   (aluste kaotus, teiste 
mürgiste hapete 
tekkimine) Aluseliste ainete hulk 
langeb RESPIRATOORNE ATSIDOOS (kui on 
hingamishäire, Co2 koguneb organismi) METABOOLNE ATSIDOOS so. 
Vesinikioonide kontsentratsiooni muutus 
organismis  - pH alla 7,35
- PaCO2 tõuseb üle 45mmHG
- BE alla -3 Kompensatsioon- renaalne so.neerude abil (CO2 
välja viia ei saa, viib välja muid happeid) - pH alla 7,35
- BE alla -3 mmol/l
- HCO3- alla 22mEq/l Kompensatoorsena kujuneb 
hüperventilatsioon (hingamissagedus 
kiireneb)- PaCO2 langeb alla 35mmHG Põhjused-
 kõik ventilatsiooni puudulikkuse põhjused + 
kopsude kunstliku ventilatsiooni vead.
-KNS depressioon- peatrauma,anesteesia ja 
ülesedatsioon
-Perifeersed närvihaigused- Sclerosis 
Multiplexis, polüneuropaatiad
-Rindkere terviklikkuse häired
-Hingamisteede obstruktsioon- hingamisteed on 
kinni
-Kopsukoe kahjustus- kopsuturse, põletik Põhjused
-Hapete kuhjumine- neerupuudulikkus, 
ketoatsidoos, anaeroobne ainevahetus, 
mürgistused -Aluseliste ainete suur kaotus- diarröa, 
soolefistulid Sümptomid  Düspnoe- hingeldus  Rahurus, segasus, erutatavuse 
tõus  Peavalu  Tahhükardia, rütmihäired  RR tõuseb, pulsi rõhk tõuseb  Kudede ainevahetushäired Sümptomid  Peavalu  Segasus, rahutus.. letargia  Nõrkus  Teadvushäired  Kussmauli- tüüpi hingamine 
(kiiresti ja sügavalt)  Iiveldus, oksendamine  Südamerütmihäired 7


ALKALOOS Happeliste ainete hulk langeb Gaasiliste happeliste  ainete hulk langeb 
(PaCo2 alla 35mmHg) Respiratoorne 
alkaloos
pH üle 7,45 Mittegaasiliste 
happeliste ainete hulk 
langeb Metaboolne alkaloos 
pH üle 7,45  Aluseliste ainete hulk langeb RESPIRATOORNE ALKALOOS - kui 
aluselist ainet on liiga palju METABOOLNE ALKALOOS – 
hapet vähe, aluselisi palju - PaCO2 langeb alla 35mmHg
- pH üle 7,45 Kompensatsioon- algab 5-10 min. jooksul - Ph üle 7,45
- BE üle +3mmol/l
- HCO3 üle 26 mEq/l Kombensatoorsena kujuneb 
hüpoventilatsioon- PaCO2 tõuseb üle 
45mmHg. - Hingamine muutub aeglaseks,  sügavaks, org, hakkab kinni 
hoidma CO2 Põhjused-  -Infektsioonid- kehatemperatuuri tõus
-Emotsionaalsed seisundid- valu, hirm
-Šokiseisund
-Osa KNS haigusi
-Mürgistused- nt salitsülaatidega
-Türeotoksikoos
-Rasedus
-Hüperventilatsioon- hingeldamine, mille 
tagajärel viiakse välja liiga palju CO2. Põhjused- -Hapete kadu- oksendamine, 
hüpokalleemia, diureetikumravi
-Aluste hulga tõus- bikarbonaatide 
manustamine, ülemäärane antatsiidide 
manustamine (seotud ravimitega, 
maksahaigused) Sümptomid-   Pearinglus, segasus  Koordinatsioonihäired  Paresteesiad, krambid  Spasmid kätes/jalgades  Suu kuivamine, kahelinägemine  Südame rütmihäired Sümptomid-  Lihastõmblused, 
krambid. .tetaania  Teadvushäired..kooma  Nõrkus, jõuetus  Iiveldus, oksendamine  Hingamise depressioon- miks 
Ta ei taha hingata?? 8


ATSIDOOS JA ALKALOOS ATSIDOOS (pH     ) ALKALOOS (pH   ) Tüüp Metaboolne Respiratoorne Metaboolne  Respiratoorne Põhjus HCO3 kaotus
org. või tugevate 
hapete kuhjumine 
verre Hüpoventilatsioo
n
CO2 kuhjumine 
verre H-ioonide 
kaotus 
(oksendamine)
HCO3 
kuhjumine Hüperventilatsioo
n Muutused 
veres HCO3 BE   pO2  pH   HCO3   BE pCO2 pH  HCO3 BE pCO2  pH HCO3  BE pCO2 pH 9