Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omavalitsus, tehtav, kaasaja, puuduta, eelduseks, osalema, organisatsioon, vähemuste, tõrjutud, huvidega, keskkonnamõjud, töögrupp, siseministeerium, muudatuste, eelistustest, pikas, kuulnud, veemajandus, maakasutus, muudes, ajalehes, kabinet, kohalikes, elavate, valikuid, parimate, asjaks, usaldust, algatab, ekspertiisi, osalejate, sotsiaalseksPiiritlemise juhendprintsiibid • Piiritlemine on protsess mitte üksiksündmus/tegevus; • Igale taotlusele kavandada oma piiritlemisprotsess; • Alustada kohe kui kogunenud info seda lubab; • Määratleda võimalikult täpselt avalikkuse osa otsustusprotsessis; • Lähenemine piiritlemisele peab olema süstemaatiline, läbiviimine paindlik; • Tulemused dokumenteerida KMH ettevalmistamise juhisteks; • Vajadusel täiendada ja rakendada uut infot ja teemasid. Kes peaksid osalema piiritlemisel? • Arendaja; • Pädev haldusorgan - otsustaja; • KMH administratiivorgan; • Teised vastutavad ametkonnad; • KMH eksperdid; • Võtmehuvigrupid – kelle õigusi või kohustusi taotluse rakendamine võib puudutada; • Avalikkus. Alternatiivide kaalutlemine • Alternatiivide nõue • Varustuse/sisendi alternatiivid • Tegevuse alternatiivid • Asukoha alternatiivid • Protsessi alternatiivid • Plaanimise alternatiivid MÕJUDE ANALÜÜS:
(Mintzberg, 1989, 96) Kõige pealt tuleb organisatsioonis alustada inimestega, siis keskenduda põhilistele mehhanismidele, kuidas tööd koordineerida ja siis vaadata organisatsiooni struktuuri ja kuidas need mõjutavad konteksti ning lõpuks tuletama nendest uued piirid. (Ibid., 97) Erinevate organisatsiooniliste struktuuride puhul tuleb arvestada nii vanuse, suuruse, tehnilise süsteemi, keskkonna ja võimuga. Mida vanem ja ka suurem on organisatsioon, seda formaliseeritud on selle tavad ja täpsem struktuur. Mida komplekssem on tehniline süsteem, seda täpsem ja professionaalsem on ka töötajaskond. Mida dünaamilisem on organisatsiooni keskkond, seda orgaanilisem on selle struktuur ja detsentraliseeritum struktuur. Mida suurem on kontroll organisatsiooni üle, seda tsentraliseeritum ja ametlikum on selle struktuur. (Ibid., 107-109) 1.2 Kaasamine Kõige olulisem osa hariduse vastavuse tagamisel tööturu vajadustele on kaasamine.
omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena.
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele varale *Nende teg
omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus – ebaselged eesmärgid viivad ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse puutuvatel gruppidel. Väga selged piirangud kaasaja poolt viitavad kaasamise varjatud eesmärgile s.o. tulemustega manipuleerimise ohu signaal. Eluvõõras. 23. Kaasamisväsimus. - Kaasamistulemuste jõustamine sõltub reaalpoliitikast (poliitilised prioriteedid). - Avalikkusele on oluline teada arutelutulemuste mõju reaalsele poliitikale/ otsustele – mil määral ja miks tulemustega arvestati/ ei arvestatud? - Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24
Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad).
Needs and Disability Tribunal); puude diskrimineerimise alane nõustamine ja koolitused. * SENDIST lahendab olukordi, kus lapsevanemad on edasi kaevanud kohaliku omavalitsuse otsuseid HEV hinnangute ja otsuste kohta.. 16 Special Kids in the UK (Erilised Lapsed Suurbritannias) Special Kids in the UK on heategevuslik organisatsioon lapsevanematele, kellel on kodus erivajadusega laps. Organisatsiooni eesmärk on tutvustada omavahel erivajadustega laste perekondi selleks, et need saaks üksteisele tuge pakkuda ning kogemusi vahetada. Organisatsioonile panid aluse lapsevanemad, kellel on erivajadusega laps ning kes pidasid vajalikuks sedalaadi kogemuste ja info jagamist. Nad loodavad, et kõik perekonnad, kus kasvavad erivajadusega lapsed, mõistaksid, et nad ei ole üksi.
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus
tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul
Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga.
Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga.
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3
Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. .............................................................
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
keskvõimust; tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust. 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil. 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel; Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel; kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel. 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? -Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab; kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud. VALITSEMINE 1. Valitsetus e governance tähendab ühiskonna valitsemiskorraldust. 2. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks; pakkuda mehhanisme prioriteetide määratlemiseks; poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine. 3
08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Võib vast julgelt väita, et ilma hariduse ja ellujäämiseks vajaliku miinimumita ei suuda kodanikud mõtestatud viisil osa võtta ühiskondlikust debatist ega perioodiliselt toimuvatest valimistest. Samuti nagu omandi vaba 5 valdamise põhimõttest ei saa rääkida ilma politsei ja tuletõrje olemasoluta, on õigus elule ja tervisele, mis on omakorda kõikide muude põhiõiguste teostamise eelduseks, kaitstud üksnes siis, kui avalik võim loob toimiva kiirabi- ja tervishoiusüsteemi. Esmalt on avaliku võimu ülesandeks soodustada igati seda, et need isikud, kes ise suudavad toime tulla, suudaksid ka edaspidi seda teha(1). Teiseks tuleb aga luua võimalused toime tulema hakkamiseks neile haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes seda ilma kõrvalise abita ei suuda(2). Sellises kohustuses luua isikutele nende vajadustest lähtuvalt võrdsed võimalused
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on talletatud inimeste põhiõigused ja -vabadused üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia ,,valmis saanud", on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame
3. sg võivad oma liikmeskonnalt olla välistavad 4. puudub avalik vastutus 5. nende suur mõju võib tähendadada, et valitsus esindab vaid kitsast huv 6. sg surve võib takistada valitsuses sisemiselt järjekindla poliitika elluviimist 7. liiga tihe koostöö valitsusega võib viia sg 'kodustamisele' Poliitilise kaasamise tähendus ja sisu erinevatel ajalooperioodid Poliitilise kaasamise tähendus kui huvigrupid, kelle huvid kattuvad riigi huvidega, kaastakse poliitilisse protsessi. Ajalooliselt esimeseks kodanikuühiskonna grupiks, kes kaasati riigi toimimisse oli kodanlus hiljem ka töölisklass Sisu erinevatel ajalooperioodidel: 1. valimisõiguse sisseseadmine ja laiendamine 2. uute poliitilise kaasamise vormide leidmine - etnilised ja religioossed vähemused, põlisrahvad, naised, vanad, geid ja lesbid, noored, töötud, alamklass, immigrandid ning ka tulevased põlved
1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis Projektide teostamiseks moodustatakse kas projektorganisatsioon või viiakse projekt ellu tavaorganisatsioonis. Projektorganisatsioon on ajutiselt projekti ülesande lahendamiseks loodud organisatsioon, mille ülesehitus tavaliselt ei järgi ettevõtte regulaarset struktuuri. Projektorganisatsiooni ülesanded: · lahendada uudseid ja ajutisi ülesandeid, samal ajal kui tradistiooniline organisatsioon on loodud tavaliselt rutiinsete ülesannete lahendamiseks. Projekt rõhutab ülesande tähtsust ja tasakaalustab formaalse struktuuri mõju (bürokraatia, aeglus, jäikus); · luua projektitööle sobivaid, paindlikke info vahetamise ja koostöövorme ning ülesannete jaotamise viise. Paidlikuma koostöö saavutamine ilma formaalseid kanaleid kasutamata võimaldab projekti lihtsamalt kaasata väljaspoolt
varandust. Ka tänapäeval on mõningad piirangud: a) tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed; b) kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimistest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed võivad osaleda kohalike omavalitsuste valimises; 2) valimised on vabad - iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, omavahel konkureerivad parteid. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ning valimispäeval on keelatud valmiste propaganda; 3) valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania
1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2
Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa
Cochran 2006). Nõustamissuhte kolm esmast tingimust on siirus, tingimusteta heatahtlik loovust ja elujõudu hindava nõustamismeetodiga. suhtumine ja empaatiline mõistmine. Aktiivse kaasamise puhul on eelduseks, et nõustajad on ette valmistatud kasutama oma töös väga mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid (kunstiteoseid, metafoore, liikumist, sümboleid). Et nõustajad niisuguste võimaluste rakendamiseks valmis oleksid, olen ma Nõustamise esmastele tingimustele oleks kasulik lisada paindlikkus.
1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks. 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil. 1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus.
asutused Ning lisaks: • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt.) • Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) Riigikontroll: • Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘audit’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. • Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Õiguskantsler: • Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ??????? 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ; * ELITAARNE ehk juhil on paremad tingimused alluvatest- suur organisatsioon, kus juhil tunduvalt suurem vastutus ,kui alluvatel. *Juhil halvemad tingimused – mikro ettevõte, paari inimesega?????????????????? 4. Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee? -??????????????? Mis on juhi tüübi negatiivne tsoon ja mis positiivne ? (Quinn et al artikkel)-???????????????? 5. Iseloomustage üldiselt erinevaid juhi tüüpe, mis on neile tüüpidele iseloomulik.- **Lepitaja- liider – kujundab meeskonda, kujundab osalusotsustamise mehhanismid
• Oluline selgitada, miks me valitud teemat uurime – mis on selle olulisus ühiskonna/poliitika/teaduse, jne jaoks • Uurimisprobleem – ehk uurimuslik intriig! • Hea uurimisprobleem peaks olema nii uudne, aktuaalne kui ka oluline ning andma tausta peamisele uurimisküsimuse, millele tööga vastust otsitakse. • Uurimisprobleemi lahtikirjutuse viisid: – Rõhutatakse probleemi ühiskondlikku olulisust (nt. kaasamise puudulikkus Eestis, ebaefektiivselt töötav organisatsioon, jne.).Iseloomulik “D” ja “C” hinnatavatele BA-töödele. – Rõhutatakse probleemi teadusliku uurimise olulisust: ebakõlad teooriates, teooria ja empiiria ei lähe kokku, mingi oluline aspekt on teoreetiliselt jäänud puudulikult seletatuks. Iseloomulik “A” ja “B” hinnatavatele BA-töödele – Mõlema kombinatsioon - “A” ja “B” BA-tööd Näide - Rahvakogu • “C” ja “D” BA-töö uurimisprobleemi lahtikirjutus:
ja järelprotseduure (nt. esmane keskkonnaülevaade, keskkonnaaruanne ja väline tõendamine), mida ISO 14001 ei eelda o üldistatult on need süsteemid sarnased, sest ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. sertifitseerimine: o organisatsioon, kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas KESKKONNARISK risk – mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm kahju tekke võimalus
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
annaabi.ee 
