mis see on? Suhtlemise põhisisu! Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja
Kommunikatsiooniteooria klassikaline mudel on stiimuli-reaktsiooni mudel. Idee pärineb vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt, kes koertega katseid tehes avastas, et tema katsealused reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid
"Me peame rääkima" ja intervjuu teemaks on: „Kuidas saada ja hoida tööd“, mis võib leida kordusvaatamiseks aadressilt: https://m.youtube.com/watch?v=cbvvS_2Byv8 Saatejuht Marianna Minsker intervjueeris Venemaa psühholoogi, juristi, tele- ja raadiosaatejuhti, mitmete raamatute autori - Mihhail Labkovskit. Antud dialoogis arutatakse suhete keerukust meeskonnatöös. Selles intervjuus Marianna on retsipient, ehk info vastuvõtja ja Mihhail – kommunikaator, teisi sõnu infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slängi, ega roppsõnu. Infoandja väljendab ennast väga selgelt ning lihtsas keeles
transportimise vahend. ega kirjelda tegelikkust Sõnad (märgid) sellisena, nagu see tähistavad tegelikkuses tegelikult on juba olemasolevaid asju Protsessikoolkonna mudelid Stiimuli-reaktsiooni mudel(SR)- Idee Ivan Pavlovilt. A. ja C.Staats: üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Saatja (kommunikaator) saadab välja stiimuli, mis jõuab vastuvõtjani (retsipiendini) ja kutsub selles esile reaktsiooni (mõju). Shannoni ja Weaveri komm.mudel- Shannoni ja Weaveri käsituses tähendas kommunikatsioon sõnumi lihtsat ühesuunalist siirdamist. 5 elementi: 1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab.
juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja sihtväärtused Tulemusmudelid boonused Põhitegevuse üksuste juhtimine Kommunikaator Riskijuhtimine 15
Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Selleks on uudised, reklaamid,näoilmed, soengud jne. Konnotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud põhitähendusele lisanduv subjektiivne tähendusvarjund Kontakt (kokkupuude) saatjat ja adressaati ühendav füüsiline kanal või psüühiline ühendus; Kontingents - inimese elukogemuse põhimõtteline avatus (ka teisiti on võimalik; võib olla nii, aga võib olla ka teisiti).
Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon. Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus massikommunikatsiooni, üks ühiskonna juhtimise vahend, teabe paljundaja ja selle leviku kiirendaja. Massikommunikatsioon on vahendatud, avalik, otsese tagasisideta suhtlus, mis hõlmab paljusid eri gruppidesse kuuluvaid inimesi ning mõjutajaks on kommunikaator. 19. Nimeta massiteabevahendeid Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed ... 20. 4 pöördepunkti filmiajaloos. 1.Filmitööstuse ja kultuuri amerikaniseerumine I maailmasõja järel 2. Televisiooni võidukäik 3. Filmi integreerumine teiste meediumitega 4. Uus meedia 21. Kellele ja miks on meedia ohtlik? Mõtle erinevatele inimrühmadele ja konkreetsetele näidetele PS! Lugege enne KT ajalehti ka!
Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine
Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse ...kui neljas võim, valvekoer- teiste võimuteostajate järelvalve ...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja ...kui äriettevõte-lisaks muule sageli ka kasutamistaotlusega organisatsioon Ideoloogia
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad:
· toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist.
vastuvõtlik? muutus? Kas hoiak muutus? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt juhivad ja loovad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, seega tal pole algust ega lõppu ja on pidevas muutumises. Komponendid: · kommunikaator- info edastaja, · retsipient- info saaja, · märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg.
Geeniteadus on olnud raamatud,mis räägivad sellest, et on olemas info edasi andmine, mõju mehns. Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus. Kommunikatsiooni institutsioonide areng *Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi. Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon. :samaanid. Ühendaja, kommunikaator. Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid, paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos. Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms. Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised. Rituaalne kommunikatsioon
Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb? Rangelt võttes on meedium instants, mis vahendab üht reaalsust teisele, reaalsuse üht seisundit teisele. Üldistuse tasemel võime tõdeda, et meedia on info paljundaja ning selle leviku kiirendaja. (Palmaru, 2003) Kirjeldan klassikalist mõju teooriat, kuidas võiks meedia meie arvamusi mõjutada. Üks levinuimaist mõju teooriatest on stiimul- mõju mudel, mille puhul kommunikaator( ehk meedium) saadab välja stiimuli( näiteks sokeeriv uudis) ning sõnum, mis jõuab retsipiendini kutsub esile reaktsiooni. Sel juhul võib mõelda meediumist kui stiimulikahurist, mille puhul vastuvõtja on relvitu. Uudis tabab retsipienti nii kõvasti, et ta on keeletu. Stiimul- mõju mudeli puhul peaks aga olema täidetud kaks kriteeriumit, ühiskond peaks koosnema massist ning üksikutest isolatsioonis olevatest indiviididest( mis on meie praeguses ühiskonnas
Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7
Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis
Organisatsiooni kommunikatsiooni eesmärgid: 1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost
o Too mudel kujutab ainult massikommunikatsiooni ja Teave tähendab seda, et miski on saanud teatavaks või vaatleb midagi on õpitud tegureid, mis massikommunikatsiooni protsessi mõjutava kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See o Maletzke eristab nelja elementi või positsiooni: teadmine talletatakse saatja (kommunikaator K), mälus sõnum (S), Tänapäeval teabe ja informatsiooni vahel vahet ei tehta. meedium (M) ja Info tekib teadvuses. vastuvõtja (retsipient R). Informatsiooniteooriad. o Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel Informatsioon traditsioonilises arusaamas on vorm või kujutatud nooltena).
Tagasiside kasutamine annab teate saajale võimaluse vastata ja saatjal kontrollida, kas teade on kätte saadud ja sellele reageeritakse. Informatsioonivoo reguleerimine peab silmas ülekoormatuse vältimist, milleks kasutatakse kõrvalekalde printsiipi, mille järgi juhtidele teatatakse ainult olulised kõrvalekalded plaanist või normatiivist. Empaatia on võime kujutleda ennast teise inimese rolli, et mõista tema seisukohti ja emotsioone, mida kasutades saab kommunikaator ennustada, kuidas teadet tõenäoliselt dekodeeritakse. Juhile on oluline mõista, et dekodeerimine toimub läbi vastuvõtja taju filtri. Mida suurem on saatja ja vastuvõtja kogemuste erinevus, seda suuremaid pingutusi tuleb teha, et üksteist mõista. Keele lihtsustamine on oluline seetõttu, et keeruline keel on efektiivse kommunikatsiooni üks suuremaid barjääre. Sageli kasutatakse erialatermineid, mis mitte eriala inimestele ei ole mõistetavad. ;(http://www.tlu
kui arvaja ise Vaikuse spiraal need, kes arvaad, et on enamuses, esinevad julgemalt, need, kes arvavad, et on vähemuses, jäävad pigem vait Propaganda eesmärgid: Sõnumi vastuvõtu tagamine Soodsate eelsoodumuste tugevdamine Hoiakute muutmine Propaganda võtted: Köitvate sümbolite kasutamine Jäme ülelihtsustamine Kordamine Lasswelli kommunikatsioonimudel: KES ÜTLEB? (KOMMUNIKAATOR) -> MIDA? (SÕNUM) -> LÄBI MILLISE KANALI? (KANAL) -> KELLELE? (VASTUVÕTJA) -> MILLISE MÕJUGA? (MÕJU) Erinevad lähenemised avalikule arvamusele: Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer (uuriv ajakirjandus) Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika (kinnimakstud uudised) Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks) Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel (ajakirjandus ei saa olla parem kui ühiskond) KODANIKEÜHISKOND
osaleb teabevahetuses. Aga tegelikult, teabe vahetuse fakt ei garanteeri veel suhtlemise efektiivsust. Edastatud sõnum on üsna tihti saadud valesti aru, ja seetõttu kommunikatsioon on ebaefektiivne. Selleks, et paremini teabevahetuse protsessi ja selle tõhususe tingimusi mõista, vaatame kommunikatsiooni protsessi põhielementi ja etappe. (Полукаров 2008: 186) Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul: saatja (kommunikaator või edastaja), sõnum, kanal, saaja (retsipient või vastuvõtja). Kommunikatsiooni protsessis alati osalevad vähemalt kaks inimest – teabe saatja ja vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248).
1. Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja 2. Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). 3. Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud) 4. Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode töötajad Suhtekorraldajad jaotatakse ülesannete keerukuse ja tööviisi alusel nelja kategooriasse: 1. Tehniline töötaja Meediaga suhtlemine ja pressimaterjalide kirjutamine. 2. Kommunikaator Kommunikatsiooni korraldamine ettevõtte ja avalikkuse vahel 3. Ekspert Probleemide määratlemine ja nende lahendamine 4. Rühmatöötaja Probleemide lahendusprogrammide väljatöötamine ja nende elluviimine koostöös teiste juhtidega. KAASNEVAD MÕISTED TURUNDUS ettevõtte klientide vajaduste teadvustamine,nende muutuste prognoosimine ning rahuldamine. TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga.
omaks võtnud ja aktsepteerinud? Töötajad peavad mõistma, mida neilt oodatakse, lisaks peavad juhid mõistma, mida kontrollida. Kui juhid ei tea, siis ei tea seda ka alluvad. Et süsteemi omaks võtta, peavad töötajad kontrollisüsteemi mõistma. (Sigrid) Kommunikatsioon 69) Kirjeldage kanali olulisust ja infomüra rolli kommunikatsiooniprotsessis ühe näite varal. Kommunikatsioon toimib järgmiselt: kommunikaator ehk sõnumi edastaja saadab teate mööda kanalit vastuvõtjani ja vastuvõtja omakorda kas kodeerib või dekodeerib saadetud sõnumit. Saadetud sõnumi selgust mõjutab ka kanali omadused ehk see, kui suur oli sealne infomüra. Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra allikaks võib olla ka sihilikult moonutatud informatsioon, eelarvamused ja mõttevead, mis on tingitud vastuvõtja isiksusest.
info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika.
see protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest .tunnustest või eelistustest Meedia ja ühiskonna uued teoreetilised käsitlused Tendents massitootmise ja tsentraliseerituse vähenemisele, kuigi nihked on väiksed Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on .ajutine ja pealiskaudne loeng.3 :Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid Kommunikaator ehk saatja Teade ehk sõnum Retsipient ehk vastuvõtja ?Lasswell Kes teatab? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast .mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta .B suhtleb lähtudes eeldustest .X kujuneb nende kahe mõjul .Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid
teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika.
poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel
· Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; ``Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse:
keele vahendusel loodav suhtlemine. 107. Kommunikatsiooni tasandid. Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. · Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. · Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast. 108. Teate edastamise mudelid · Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. · Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile. · Astmelises võrgus antakse teavet edasi nii
stressitaluvus, parem vaimne tervis, hea kohanemisvõime, vastutustunne oma elu ja tuleviku eest, kõrgem enesehinnang, aktiivne eluhoiak, lühi- ja pikaajalised eesmärgiks. · · X loeng Suhtlemine · Interpersonaalne (isikuvaheline) pretseptsioon ehk isikutaju · Interaktsioon käitumine suhtlemissituatsioonis. Mõjutame niimoodi teist inimest endale soovitud suunas · Kommunikatsioon informatsiooni vahetamine o Kommunikaator teade/sõnum retsipent (teate vastuvõtja) o Verbaalne suhtlus: Kes? Kus? Millal? Miks? o Mitteverbaalne suhtlus: hääl (keskmine tugevus, vaheta tempot rääkimisel, korda olulist, väldi köhatusi, häälda sõnalõpud välja, väldi hääle valjenemist argumenteerimisel) , silmside (suuna pilguga iga lause mõnele kuulajale), pausid, poos, zestid, miimika, riietus, häälitsused, huvi, huumor · Sõnumi edastamise printsiibid:
vältida kiirustamist, aga samas nõuab rohkem aega. Juhul kui on tegemist tähtsate läbirääkimistega, on kasulikum kasutada vahendatud kommunikatsiooni, samas klientide juurdevõitmiseks sobib vahetu kommunikatsioon enam. Uuringute tulemused näitavad, et suur hulk firma kliente valib just antud firma teenused seetõttu, et keegi tuttav on neile sellest positiivset infot andnud (aluseks turistide küsitlemine nende eelistustest). Kommunikaator retsipient kommunikaator vahendaja retsipient Joon. 14. Vahetu ja vahendatud kommunikatsioon Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 41 Kommunikatsioon Kommunikatsioon võib olla ka monoloogiline või dialoogiline.
peavad informatsiooni saajad mõistma seda, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. 107. Kommunikatsiooni tasandid. • Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. • Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. • Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. • Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esindaiseennast. 108. Teate edastamise mudelid • Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. • Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile. • Astmelises võrgus antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi
mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. Teate saatja ehk kommunikaator edastab teate (tähendust kandev märk või märgikombinatsioon) teate saajale ehk retsipiendile. Need kolm moodustavad kommunikatsiooni ahela. Teave kodeeritakse mingisse märgisüsteemi, edastatakse kodeerituna sidekanali kaudu ning võetakse vastu ja dekodeeritakse ehk tõlgendatakse. See on kommunikatsioon. Kommunikatsioon on alati mõjutatud müra poolt. Müra on kommunikatsiooni häire, mis moonutab teadet (nt psühholoogiline müra – eelarvamused,
mõne isiku või grupini. Kuid millised on tagajärjed? 5.2. Kommunikatsiooniprotsess Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt teatud märgisüsteemi varal, suhtlemise informatsiooniline külg. (Ladina keeles communicatio - suhtlus, side, ühendustee. Siin antud määrang on kasutusel sotsioloogias. Majanduses tähistab kommunikatsioon ühendusteid, torujuhtmeid jms.) Kommunikatsiooniprotsessi põhielemendid. Keegi (kommunikaator) ütleb midagi (teade), mingil viisil (sidekanal), kellelegi (saaja) ja sellel on mingi tulemus (tagasiside). Kommunikatsiooni kui ühiskondlikku nähtust käsitatakse kui mõtestatud märkide vahetust, mis vahendab isikute, gruppide või kultuurisüsteemide teadmisi, väärtusi, norme ja tundeseisundeid. Kommunikatsiooni põhielemendid on: - kommunikaator; - kodeerimine; - teade; - sidesüsteem; - dekodeerimine; - teate saaja; - tagasiside ja - müra.
annaabi.ee 
