translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13. ilmaütlev lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15. jalan -n instruktiiv Ainsusest Kääne Mitmus Tunnus erinev lõpp nimetav 1. lahjakkaa/t tytö/t (ains. tüvi) -t nominatiiv
Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
-ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne- (komitatiiv) Millega? (+poss.suf) 15. Viisiütlev Kuidas? -n -i -n (instruktiiv)
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne
keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet, viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme käsitatakse määrsõnadena. Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal, hiljem on lisandunud ainult rajav (terminatiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv). 1 "Kääne" - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315. 4 2. EUROOPA KEELED 2.1. Euroopa keelte räägitavus 1. Inglise keel 322 miljonit kõnelejat.2 2. Hispaania keel 266 miljonit kõnelejat. 3. Portugali keel 170 miljonit kõnelejat. 4. Vene keel 170 miljonit kõnelejat. 5. Saksa keel 98 miljonit kõnelejat. 6. Prantsuse keel 72 miljonit kõnelejat
alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn + Instrumentaal - INSTR vn +
alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом
millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1
Näiteks tõid täishäälikukaod juurde ohtrasti mimtesuguseid konsonanttüvelisi vorme, nii et kogu süsteem lakkas toimimast ja selle asemele tekkis aja jooksul hoopis keerulise muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus – sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22) Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju, kuid veel tugevamad muutused olid eesti keele murretesõnavaras 13. sajandi alguses kui Eesti ala langes alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem kui tuhat alamsaksa laen sõna, millest praeguseks on kasutusel umbes 800. (Rätsep 2002: 22-23)
Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra 5 muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid muutes. Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul
ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - () instrumentaal - () lokatiiv - ()
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
ja 17. sajandist. Grammatisatsiooniprotsess on universaalne, st see toimub maailma keeltes ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja järkjärgulised. Uuemad suunad: • keelekontaktide mõju grammatiseerumisele • “sundgrammatiseerumine” • grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt) • grammatisatsiooni tõlgendamine kognitiivse lingvistika raamistikus (käsi > käes, kõrv > kõrval jms.)
alaltütlev Ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev Essiiv Ess hea sepana ilmaütlev Abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv Sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом
Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja, benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand. 6. Lausetüüpide käsitlus; Eesti lausete põhitüübid(EKG)
keel, millest näide pärineb. Türgi (Comrie 1975:5) Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne
2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on
ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13. abessiiv kelleta? milleta? kaasaütlev siili/ga 14. komitatiiv kellega? millega? Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva 1 keeles siiski täisväärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest.
b. Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3. Grammatisatiooni?teooria: a. Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. Näiteks eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga Miks keeled muutuvad? 1. ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud
Des-vormid tekkisid da-infinitiivist, lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid). Relatiivlausung on kas nimisõnale eelnev (nuttev laps) või järgnev (laps, kes nutab). Relatiivpronoomenina kasutatakse küsisõnu. Põhistrateegia lausete koordineerimisel on sidesõnade kasutamine (ja, ning, ega), aga ka kirjavahemärke kasutatakse. Ka komitatiiv käitub siduvana (Juhan KOOS sõbraGA läks kinno/meie sõbraGA läksime poodi).
ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA-lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Abessiiv (ilmaütlev kääne) • -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) • tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Komitatiiv (kaasaütlev kääne) kansak ‘selts’ > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga • Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav • Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. Uurali ja soome-ugri algkeeles on kindlasti lisaks ainsusele ja mitmusele olnud olemas ka duaal (osutab kahele), kuid see hakkas võrdlemisi varakult kaduma
seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku. Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi.
Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus)
,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" 7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus)
Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Tähendusväli.
KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks'
Siin on leitud põhja- ja lõunaeestiliste joonte segunemist. Tekstis on 35 rida. JÄRELDUSED: Suur varieeruvus kõigil keeletasandeil. Kasutatud nii alamsaksa (põhja-) kui ladina ortograafiat (lõunaeestilised tekstid) - ebaühtlane kirjaviis. 16.saj lõpuks on lõpu- ja sisekadu toimunud. Üksikud vokaalharmoonia jäljed, eriti lõuna tekstides. Rahvakeeles kaob 16.saj jooksul genitiivi lõpp -n, mis 16.saj algul oli järjekindlamalt olemas. Komitatiiv on lõunaeesti keeles moodustumas. -t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane lausestus saksapärane: eksimused objektikäände kasutamisel, võõrapärane sõnajärg. 6. 17.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 1625 muutus Eestis ainuvalitsevaks reformitud luterlik kirik, jesuiitlikke materjale hävitati, ehkki luterlikke (trükitud) kirikuraamatuid 1620ndatel veel polnud: levisid eestikeelsed käsikirjalised jutlused, mida saksa pastorid said oma töös kasutada
•täiend ehk atribuut – nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Tüpoloogiline liigitus: Öeldis ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos
- keelevälised seosed objektide ja nähtuste vahel - keeleväline käändegrammatika- süntagmaatilised seosed semantilise süntaksid etapil - verbide ja nimisõnafraaside vahelised sisulised seosed Süvakäänded (mõned) · Agent (tegija) · Instrument (vahend, põhjus) · Daativ/ kogeja (mõjutav isik) · Translatiiv (tegevuse tulemusel saadud objekt) · Lokatiiv (koht) · Objekt (tegevuse juurde kuuluv objekt) · Aeg · Komitatiiv (kaasnev osaleja) Õpetaja ül: situatsiooni komponentide ja nende tunnuste analüüs; lause semantiline analüüs. Peab nt ütlema et vaata kus tädi istub, ja kus ta käsi on. · Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine · Keelenormile vastava ütluse planeerimine: leksikaalsete ja grammatiliste vahendite valik (kuidas ütlus õigesti vormistada)
Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus
Verbi peetakse lause põhisõnaks. 24. Süntaktilised teooriad: käändegrammatika ja konstruktsioonigrammatika - Käändegrammatikas oluline ka grammatiliste vormide eristamine ehk see, millist rolli täidavad argumendid (tegeleb lause tähendusega): agent -elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; instrument -vahend, millega tehakse midagi; koht -koha väljendus; tulemus; kogeja e patsient -kellele tegevus on suunatud; komitatiiv -kellega koos midagi tehakse; allikas -kust kuhu; benefaktiiv -kasusaaja. 25. Semantika põhimõisted - Loomulike keele tähendustega seotud nähtuste uurimist nimetatakse lingvistiliseks semantikaks ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Lausesemantikas selgitatakse välja põhimõtteid, mille järgi süntagma tähendus on selles esinevate vabade ja grammatiliste morfeemide funktsioon
Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid
7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?). -le (ema/le); -lle (su/lle) 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?). -l (venna/l) 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?). -lt (sõbra/lt) 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks?). -ks (kunstniku/ks) 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?). -ni (maja/ni) 12) olev e essiiv (kellena? millena?). -na (õpilase/na) 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?). -ta (raha/ta) 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?). -ga (noa/ga) 19. i-mitmus ja tüvemitmus - 1) aglutinatiivne selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) EKG-s nimetatakse vaid seda i-mitmuseks; 2) flektiivne e fusiivne diftong saab 2-silbilises sõnas olla vaid siis, kui 1. silp on pikk (nt vorm *pesaid ei sobi, tegelik vorm on pesi, kus mitmuse tunnus ja tüvevokaal on ühte sulanud
ii. kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp inimesi, mis levib aga terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks. 3) Grammatisatsiooniteooria tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud sõnast kansa ,,rahvas" nii: *kansassa *kanssa *kaas ga Keelkonna mudel: ABCD AB C D A B Isolaatkeel ei ole sugulasi (baski) Keelte uuritavuse tase on väga erinev. Miks keeled muutuvad 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad
SÜVAKÄÄNETE TEOORIA' Keeleväline käändegrammatika süntagmaatilised seosed semantilise süntaksi etapil. Süvatähendus väljendmine pindstruktuuris sõltub keelest. Väljendusvahend: sõnavorm, sõnajärg, grammatilised sõnad, lausemall. Situatsioonimudel lausemall Süvakäänded: agent (tegija), intsrument (vahend, põhjus), daativ (mõjutatav isik), translatiiv (tegevuse tulemusel saadud objekt), lokatiiv (koht), objekt (tegevuse juurde kuulduv objekt), aeg, Komitatiiv (kaasnev osaleja). Üks ja sama lause liige võib tähistada erisuguseid ... . Tõepoolest tarvis teada, mis laadi sõnaseosetga saab seda suhet väljenda, seega keelevaldamisest sõltub see teiseks. Näiliselt üks ja sama lausemall võib väljendada erisuguseid suhteid ja seoseid. Nt poiss tegi laua ja poiss lõhkus laua. Mida poiss tegi? Mida poiss lauaga tegi? Näiliselt väga sarnased lausemallid semnatika seisukohalt on aga erisugused. Süvakäänetehulk ei ole
annaabi.ee 
