Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm.
4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse kangasse, mille 2,5 cm on kokku loetletud ca 540 lõimeniiti.Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii)*taim tõmmatakse koos juurtega maast välja kas käsitsi või kombainiga. taimed lõigatakse sirbiga või kombainiga. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linalõngast kooti kangaid ja valmistati pitsi, batisti, damasti, linariiet, presenti, purjeriiet jpm.Linaseemneid
kirikus aga kirik oli kodust kaugel ja sellepärast jäi seal vahest käimata. Kui jõululaud oli kaetud,vahetasime kingitusi,lugesime salme ja sõime koos jõulusööke. Mäletan veel seda ,et suvel käisime koos emaga Võrumaal vanaemal-vanaisal külas,tädi elas ka nendega koos.Sõitsime bussiga ,siis rongiga,siis jälle bussiga ja lõpuks käisime pika maa jalgsi. Isa oli mul kombainer,sügisel ,kui vilja koristati ootasin põllu servas .Kui isa jõudis kombainiga minu juurde, võttis ta mind kombaini peale, mulle meeldis kombainiga sõita. IVlugu On saabunud aasta2024, sellest ajast ,kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses on möödunud 15 aastat. Esimesel kursusel oli mul õppimises raskusi, kuid pärast hakkas hästi minema ,omandasin lisaks ehitaja kutsele ka koka ja pagari eriala .15 aasta jooksul tegi majandus läbi kaks küllalt rasket majanduslangust ja just tänu mitmele omandatud erialale
sõstral ka veiniks. Karusmari – suure saagiga kultuur, marjad sobivad veiniks, äriaedades vähe kasutusel. 4. Sordid Ärilistes istandikes Koduaedades Must sõstar Sejanets Golubki (varajane, Varmas (varajane) käsitsi korjatav) Lentjai (suur mari) Öjebyn (kombainiga korjatav) Bogatõr (hiline, magus) Zagadka Punane sõstar Hollandi Punane (kombainiga Jonkheer van Tets (varajane, korjatav) oksad vajavad tuge) Vierlandi Esmik (magusam) Valge sõstar Jüterbogi Valge
Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka
Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka
suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on varisenud varre alumisest osast kuni varre keskosani. Seemned on kupardes helekollased. Koldküpsuses koristatakse kõige kvaliteetsem seemnesaak. Mis sobib eeskätt külviks. Koldküpsuses on linapõld kollane ja kuprad hakkavad muutuma pruuniks. Täisküpsuses on kõik lehed maha langenud, seemned on värvunud pruuniks. Sellises küpsusjärgus koristatakse lina. Lina koristatakse üldjuhul kombainiga mille küljes on ka sidumisaparaat. Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus
pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes Sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud Tavalisel kasvatatakse või üleujutatud põllul (selline põllupidamine annab rohkem saaki) Aastas kaks kuni kolm saaki Umbes nelja kuu möödudes saak valmib ning enne koristust lastakse veel põllult ära voolata USA’s külv lennukilt ja koristus kombainiga Riisi kasvatamine Fotol: riisitaimede istutamine Fotol: Riisikasvatus aastal 2000 Maailma riisitoodang 2009. aastal toodeti maailmas kokku 678,69 miljonit tonni riisi ja riisipõldude kogupindala oli 161,42 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga on maailma kogutoodang rohkem kui kahekordistunud. 2008a andmed Toodang Riik Osakaal, % tonnides Hiina 197 257 175 29,1
• Tuleb valida välja masinkorjeks sobivad sordid • Eestis kasutusel masinkombainid Joonas ja Joanna 3 (2) (3) 10 Joonas • Koristab keskmiselt 2,2...4,0 t marju päevas • Ühetöökäiguga koristab kogu põõsarea • Tõõjõudlus suur tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,250,5 t marju. Vaja 2 abitäälist kastide vahetamisel kombainil • Kui saagikus hea, siis tuleb kombainiga koristamine tunduvalt odavam (4) 11 Joonas (5) 12 Joanna 3 • Järelveetav korjemasin • Ühe töökäiguga koristab pool põõsast • Töö kvaliteet parem kui Joonasel • Põõsastel väiksemad kahjustused (6; 7) 13
Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha. Tuli ka Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas hakkas teda puskima. Nõnda aurukatel seisis ja kombain alustas tööd, vili peab pekstud saama ja leib lauale.
2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist – tavaliselt mai lõpp, juuni algus. Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani. • Koristuse käigus eemaldada ka üleküpsenud ning moondunud kujuga viljad. • Saagikoristus nii käsitsi, poolmehhaniseeritult kui ka 1-kordne lauskoristus kombainiga. 1-kordse lauskoristuse puhul on saagikus väiksem ning saagi kvaliteet halvem. Vilja pikkus värskelt tarbimiseks ja soolamiseks 9...12 cm ja Ø 6 cm. • Konserveerimiseks sobivad 3...9 cm pikkused viljad. • Saagikus: 15-25 t/ha • Säilitustemperatuur: 13ºC juures 2 nädalat, +10...12ºC juures 2 päeva. kurk on etüleeniõrn. Pikaviljalistel kurkidel aitab paremini säilida kilesse pakendamine. • Õhuniiskus säilitamisel: 95% • Koristus masinaga: https://www.youtube.com/watch
taandumas ja elu oli hakanud rööbastesse jooksma. Taavet Aniluik naaseb Siberist tagasi kodutalusse. Pärast mõningast ringivaatamist nii õue peal kui majas, ründas peremeest oinas. Oina rünne vihastas Taavetit sedavõrd, et ta andis järgmine päev Miilile valida, kas läheb oinas või lahkub ta ise. Enne kui oinaga midagi ette võeti, sai oinas taas võimaluse Taavetit rünnata. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha. Kombaini juurde tuli ka kutsumata külaline Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas ründas tedagi. Romaani oli huvitav lugeda, kuna see andis ülevaatliku pildi talupoegade traditsioonidest ning eesti küla ajaloost. Raamatu esimest tantsu lugedes tekkis huvi teda saada, mis hakkab edasi toimuma. Lisaks olid teoses kõik otsekõned vanas eesti keeles, mida oli ilus ja hea lugeda. Kati Kollom 12.C
huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega. Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on
agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, madal huumuse- ja kaltsiumisisaldus ning tiheda kihi tekkimine künnikihi alla, mille kõrvaldamine vajaks sügavkobestamist. Mullad vajavad põllumaana kasutamisel lupjamist, kompenseerimaks ainete väljauhtumist. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on nad kergesti haritavad ja sobivad hästi ka rühvelkultuuride kasvatamiseks, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Sobivad väga hästi lina kasvatamiseks. Peale lupjamist sobivad enamike põllukultuuride kasvatamiseks. 6 PROFIILI JOONIS A 0...29 cm üleminek väga järsk ja selge, mustjas hallikas saviliiv Baf 30.
Näivleetunud mullad hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Ajuti tekkiv ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla, aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis)
Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010
Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega. 3.6 Hooldamine, umbrohutõrje Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks
Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest kamberkaevandamise puhul vajub maapind mäetööde ajal haruharva. Küll aga on ette näha kambritega kaevandatud ala kuni paarimeetrilist vajumist tulevikus, ka pärast kaevanduste sulgemist. Sellist "kahtlast" ala on juba praegu ligikaudu 100 km2. Kaevandustest ja karjääridest pumbatakse jõgedesse sadu miljoneid kuupmeetreid vett aastas. Kaevanduste kuivendamise tagajärjel alaneb ümbruskonnas põhjavee tase ja mäeettevõte peab taastama elanike veevarustuse.
ning mehed hakkasid kuuri poole sammuma. ,,Siin see mu rist ja viletsus ongi," sõnas peremees, ,,aga ma lähen vaatan nüüd kus kohas toas mul need dokustaadid on kah!"ning lahkus kuurist. Mart vaatas, kuidas peremees lahkus, läitis sigareti ja hakkas masinat uurima. Tuppa minnes leidis Jaan toast poja, kes oli ujumast tagasi tulnud ja sõnas talle otsekohe: ,,Mine pane Niva käima ja mine vaata, kas põld on juba piisavalt tahenenud, et kombainiga peale saaks minna." Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud. Aga ilma pikema jututa ajas poiss ennast diivanilt püsti ja sammus majast välja. Peremees hakkas aurukatla dokumente otsides kappe tuhlama. Kuid lõpetas peagi, kui kuulis eite kileda häälega karjumas: ,,Appi! Appi! Põleb!" Jaan viskas paberid maha ja jooksis välja, kus leidis eest leekides kuuri, jooksis kibekiiresti maja taha, võttis sealt aiamaa
Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad). Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha. Kombaini juurde tuli ka kutsumata külaline Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas ründas tedagi.
Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad). Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha. Kombaini juurde tuli ka kutsumata külaline Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas ründas tedagi.
leostunud gleimullad (Go) sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Sääraste muldade miinusteks -on kohati liigniiskus, mõnel mullal happeline rektsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil ning muldade aeglane soojenemine ja kuivamine. (Penu P. 2006) Gleistunud leetjad mullad on väga viljakad. Kuna mulla ülemine osa on vastavalt saviliiv või liivsavi, mistõttu on neid muldi kergem harida ja sobivad hästi rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga ning väga hästi sobivad linale ja ka talirukkile. Kui mulda lubjata, siis sobib see enamustele põllukultuuridele. Terviklikult põllul on väga hea põllumuld. Saab kasvatada nisu, kaera ja muid põlluvilju. Antud põllutükil saab ka kasvatada väga hästi metsa. Kuna osa muldi peab kuivendama, et seal saaks põllukultuure kasvatada siis metsa kasvatamiseks seda tegema ei peaks. Mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet
Koer Tuks päästab kolvimast. Saabub kombainek Arvo Saaremägi, endine esimees, majas hoiul seisvale kombaini akule järele. Samas pakub ta Taavetile tööd oma abilisena. Taavet kõhkleb kuid nõustub siiski. Töö kombainil on Siberist tuttav. Askeldades kombainini ümber ei märkagi nad algul uut külalist, Eedi Eesnikit, kes nüüd töötab kindlustusagendina. Kumbki meestest ei soovi tema käest mingit kindlustuspoliisi osta ja eemalduvad kombainiga odrapõllule. Töö ju tahab tegemist, ilm on ilus. Kindlustusagenti aga ründab ootamatult enne peremeestki kiusavad oinas. Ei saa ta olla müksimatta kegagi. Kemplemine mehe ja oina vahel on nagu viimane tants raugastunud aurukatla ümber. Nii on see elu siin Eestimaal. Inimesed aga siin teevad tööd vaatamata erinevatele aegadele vaatamata sõdadele, tulekahjudele, õnnestustele.
järk-järgult kesta tagasi. Joonis 8.13. Vaade kaksikteole. 41. Peksuseadme ehitus ja seadistamine. Peksuseadme ülesandeks on terade eraldamine viljatähast, mis toimub kahe tööorgani, trumli ja peksukorvi, koostöö tulemusena. Peksuseadmed liigitatakse järgmiselt: 1) peksuseadme paigutuse järgi (joonis 8.15 ja 8.16): · tangentsiaaltrummel (põikpeksuseadisega) ja · aksiaaltrummel (pikipeksuseadisega); 2) trumlite arvu järgi: 1, 2, 3, ...peksutrumliga (seadisega): Et kombainiga koristatavate kultuuride seemned erinevad nii mõõtmete kui ka füüsikalismehaanikaliste omaduste poolest, tuleb nende koristamisel kasutada peksutrumli erinevaid pöörlemissagedusi. Trummel käitatakse peavaheajami võllilt kiilrihmvariaatoriga, mis võimaldab trumli pöörlemissagedust muuta. 42. Teraviljakombaini puhasti ja selle seadistamine. Klassikaline puhastussüsteem koosneb edastuslauast, varbrestist, ülemisest riba- ehk
Kõik oleneb muidugi ilmast, nii et mõnel aastal saab lõikust alustada alles jaanuaris. Roolõikushooaeg kestab tavaliselt aprilli lõpuni. See on hooajati ja piirkonniti erinev. Käsitsi jõuab mees sirbiga lõigata keskmiselt 30- 40 kahlu, tänapäevane rookombain 3000 või rohkem kahlu. Sellegipoolest on traditsioonilisel käsitsilõikamisel omad eelised. Käsitsilõikaja valib korralikku roogu, kuid kombain lõikab seda mehhaaniliselt järjest. Seega tuleb kombainiga lõigatud roogu hoolikalt puhastada ja sorteerida. Üks pillirookahl on 63 cm ümbermõõduga ning sõltuvalt nõudmisest 100- 220 cm kõrgune kahenööriga kimpu seotud pilliroog (joonis 3). Kuiva pilliroo kahl kaalub umbes 4 kg. 2 3 Roovid (meetrise sammuga sarikate puhul ligikaudu Ø 60 mm) paigutatakse sammuga umbes 300 mm, kusjuures sammu täpsus, samuti katuse mõõtmete täpsus ei ole eriti olulised. Roovlattideks
Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist Vagude ajamine Sügisel Pealtväetamine Kevadel, lämmastikuga 6. Koristamine Koristamine kombainiga Aeg sõltuvalt ilmaolust, augusti keskpaik või lõpp. 7. Koristusjärgne töötlemine Teravilja kuivatamine Kuivatamine niiskuseni 13...14% Teravilja jahutamine Kohe pärast kuivatamist jahutada välisõhu temperatuurini Teravilja säilitamine 10 Talinisu kasvatamise agromajanduslik analüüs
7.260 Veojõu tüüp Neljarattavedu Neljarattavedu Mootori võimsus 110 hj 230 hj Mootori töömaht 4752 cm3 6728 cm3 Hüdraulika võimsus 45 l / min 120 l / min Teravilja kasvatamisele järgneb ka koristus, mida tehti New Holland X860 kombainiga, mille töölaiuseks on 7,3 meetrit, mootorivõimsuseks 246 kW ja punkri mahuks 8 tonni. Koristusele järgneb transportimine kuivatisse veoautoga Volvo FMt7. Kuivatis kuivatati kogu teravili, igal teraviljal tuli saavutada õige niiskussisaldus, kaeral 14 %, odral 12-13%, nisul 13-14 %, rukkil kuni 14 %, rapsil 6-9 % ja hernel 14 %. Kui niiskus oli saavutatud, siis tuli teravili laadida autosse, millega viidi see kaarhalli, mis asub kuivatist 500 meetri kaugusel
*Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele. *Väetamine analoogne teraviljade lepissortidele. *Külvatakse öökülmaohu möödudes nt mai III dekaadil . *Külvisenorm 400id seemet m2 ( 80-90kg/ha ) *Külvisügavus 5-7cm *Taim on herbitsiiditundlik. * Tolmeldamiseks on vajalik mesilasperede olemasolu põllul. *Taim õitseb 20-30 päeva, viljad valmivad sama kaua. *Koristamine probleemne kuna valmib ebaühtlaselt. *Sobilik aeg kombainiga koristamisel kui 2/3 seemnetest valminud. * Võiks soovitada kahefaasilist kortamist . Kohe pärast koristamist puhastada ja kuivatada
täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Kõik loomad olid kolhoosi omad. Aurumasin on vanaks jäänud ja oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik mehi ja naisi, keda ta mäletas on ammugi hauas. Aja peksumasin on halastamatult tööd teinud. Taavet tunneb, et ta on ajast ja arust taluperemees peremeesteta ajal. Põllul koristatakse vilja kombainiga. Aurukatel on välja vahetatud. On alanud uus ajastu. Kõik on muutunud. Mida peetakse tähtsaks talus /töödes/ inimeste vahelistes suhetes? ESIMENE TANTS: (keisriaegne Eesti u. 1914-1918) · Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. · ,,Jälle tulevad mehed aurukatlaga
Terad on pehmed, kuid mitte enam vedela sisuga. Selles faasis on taimede kuivainesisaldus maksimaalne ja on parim aeg söödateravilja tervikkoristamisele. Edasisel küpsemisel tekib kuivainekadu lehtede ja alavõrsete ärakadumisega. 3. Täisküpsus saabub 7...12 päeva pärast vahaküpsust. Siis on taimed kollased, terad kõvad, nende niiskusesisaldus alla 20%. Odral on pea raskuse tõttu alla vajunud. Faasi alguses variseb vähe teri. See on sobivaim aeg kombainiga koristuseks. Terade valmimine aeglustub, kui on vihmased ja jahedad ilmad, samuti lämmastikuga üleväetades või kui taimi on põllul hõredalt. Terade valmimist kiirendab kuiv ja soe ilm, samuti põldude asumine lõunakallakul ning põuakartlikel või lämmastikuvaestel mulladadel. 3.1 Sissejuhatus taliteraviljade kasvatamisse Taliteraviljade peamiseks erinevuseks suviteraviljade ees on see, et nad peavad oma saagi moodustamiseks läbima jaheda perioodi
Tuli hävitab kuivad lehed, suhkrurooistandusse elama asunud maod (ei kahjusta veerikkaid võrseid ja varsi). Seejärel raiutakse raienoaga varred maha. Järgmisena: lüüakse roheline valmimata ladvaosa maha, laasitakse külgejäänud lehed, visatakse mahlast rasked rooteibad koormasse, rooteibad saadetakse kohe vabrikusse. Kogenud lõikaja võib koristada pool tonni suhkruroogu tunnis. Suhkruroogu koristatakse ka kombainiga, mis: lõikab suhkrurootaimed maapinna lähedalt maha, koorib lehtedest paljaks, ladustab varred vastavasse kohta, puhub äralõigatud lehed ja muud jäägid põllule tagasi. Kombaini tööjõudlus võib olla kuni 100 tonni tunnis. Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Eriti kehtib see nõue kombainiga koristatud suhkruroo kohta (vigastab taimi mehaaniliselt märksa rohkem).
kohe rullimine (mullakontakst, ühtlane tärkamine). Külvisenorm 7-8 kh/ha (150-200 idanevat seemet 1 m 2 kohta). Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta. Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda
ja võib kergesti varakult lamanduda Külviaeg ·külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega · Kergemal mullal külvatakse varem · Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Hooldamine Umbrohtude tõrjeks tuleb mulda nii enne kui pärast külvi äestada, vajadusel korduvalt Rapsi koristamine ja säilitamine · Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud · Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks · Koristatud seeme vajab kuivatamist. Kuivatamistemperatuur tuleb hoida madal · Seemnete lõppniiskus on 7...9%, mida ei või alandada alla 6% 35. Eeterõlikultuurid -Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis. -Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) 36
6. Suhkruroo väärtus, suurimad kasvatajad maailmas, koristamine, töötlemine suhkruks. Varre säsis olevas mahlas on: 14-20% sahharoosi, 81% vett, 0,03% valke, 0,1% tärklist, 0,22% lämmastikuühendeid, 0,29% sooli (peamiselt orgaaniliste hapete sooli). Suurimad kasvatajad: Brasiilia, Hiina, India, Tai. Suhkruroogu saab koristada: - mehaaniliselt(kombainiga) ja - käsitsi. Kõigepealt pannakse põld põlema. Tuli hävitab: - kuivad lehed, - suhkrurooistandusse elama asunud maod. Seejärel raiutakse raienoaga varred maha. Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Mahlast valmistatakse vastava tehnoloogia abil suhkur. Roomahla töödeldakse mitmel moel: - segatakse puhastamiseks raske sooja siirupiga,
eelkultuuri (liblikõielised heintaimed, hernerikkad segaviljad) järel vähendada 20...30 kg/ha võrra · Vähema viljakuse korral ja kooskõlas teiste kasvuteguritega võib N kogust suurendada10... 30 kg · Lämmastikväetise liig võib põhjustada lamandumise juba õitsemise perioodil, mis vähendab saaki Rapsi koristamine ja säilitamine Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks Koristatud seeme vajab kuivatamist. Kuivatamistemperatuur tuleb hoida võimalikult madal, sobiv seemnete temperatuur on 30-45 °C Mida niiskem on koristatud seeme, seda madalamalt temperatuurilt tuleks alustada Seemnete lõppniiskus on 7...9%, mida ei või alandada alla 6% Farm plant Eesti AS õlikultuuride kvaliteeditingimused 2010 Kvaliteeditingimused suviraps/rüps , taliraps/rüps 1
lõppevad 20-30 cm pööristega. Iga pööris koosneb 30-500 õiest, milles moodustuvad terad. Riis külvatakse käsitsi, istutatakse ümber, kui riis on kasvanud teatud kõrguseni ja siis ujutatakse riisipõld üle. Peale õitsemist lastakse põllult vesi ära ja koristatakse riis käsitsi. Riis saavutab koristusküpsuse 4-6 kuud peale külvamist. USA-s kasutatakse riisi kasvatusel uuenduslikke meetodid: külv lennukilt ja koristus kombainiga. Riis on hea 35 magneesiumiallikas, sisaldab B6 - vitamiini, niatsiini, tiamiini (B1), fosforit, tsinki ja vaske, vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab võrreldes teiste teraviljadega kõige vähem valku. Riisis olev tärklis kliisterdub keetes ja muutub kergesti seeditavaks. Keedetud pruunis riisis on 2,6 g valku, 0,9 g rasvu, 23,0 g süsivesikuid, 1,7 g kiudaineid ja 107 kcal toiduenergiat 100 g kohta
etteande süsteemides ja põletites, on nad täiesti konkurentsivõimeliseks alternatiiviks kütteõlile. Joonis 3.26. Pelletite varustamise skeem 29(113) Villu Vares Energia ja keskkond 3.2 Rohtsed biokütused Õled on teraviljakasvatusest saadav produkt, mis leiab osalist kasutamist põllumajanduses, kuid on rakendatav ka katlakütusena. Kombainiga vilja koristamise järel jäävad õled põllule, kust need tuleks siis võimalikult kiiresti koristada. Üheks võimaluseks on teraviljakombainist jäänud õlevaalude koristamine ja peenestamine ning peenestatult hoidlasse transportimine (vt Joonis 3 .27). Kuna peenestatud õlgede mahukaal on väga madal, sobib selline õlgede koristustehnoloogia ainult väikeste transpordikauguste puhul. Joonis 3.27. Õlgede peenestamine ja Joonis 3.28. Vaaludest põhu kogumine ja
annaabi.ee 
