Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Komad ja kokku-lahku". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lane, öeldis, sidesõna, revolutsioon, likkus, koma, küsisõna, lauses, tegusõna, lõppus, minekuks, rindlause, koondlause, pooles, tahad, paned, lisand, laused, liide, modernne, valss, ainsus, kirss, mitmus, kirsid, itaallane, tsehh, tegija, rajuMuutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3. Liide algab sama tähega, kui tüvi lõpeb - HUNT HUNTI EI MURRA! õhk -kond õhkkond (keskkond, modernne) rüütel -lik rüütellik (ingellik, röövellik) korall -lane koralllane Portugal -lane portugallane israellane, somaallane
Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi. Näide: õpetlik lugu õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus. südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui
mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna
I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma.
3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu
monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2. sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 4. l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele.
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid
Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia. Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar). New York > newyorklane, Stockholm > Mozart > mozartlik, Balzac > Bonn > bonn lane, AGA Tallinn > tallinlane Bordeaux > bordeaux'lane, Camus > Muukeelseid isikunimesid käänatakse häälduse järgi: Baudelaire'il, Pascalil. Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja problemaatilisimal osalejal Winon McPhillesil on mured bonn 'lastega 2 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 2.1 Nimisõna + nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu
3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v öeldistäide)Põhisõna on alati tähtsam kui teised.(nt, Kaks väikest tüdrukut.) *Lauseliikmed on alus, öeldis,sihitis,määrus ja öeldistäide.Öeldistäidet kasut. siis, kui tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust: kass on kollane.Öeldistäide esineb koos öeldisega olema. (nt. Haige lamas rahulikult- alus,öeldis,määrus. Juba varakevadel kasvas metsas sinililli ja ülaseid. Minu onu on Tartus arst-(öt)
ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses. Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus Need/kõik kümme poissi meie klassist enamik saadikuid. astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, viimast numbrit olid muutunud. tosin võimalik ka mitmus. *Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma… või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles
Kell on kümme minutit üle kahe > Kell on kümme minutit kaks läbi ~ Kell on kümme minutit kolme peal. H 11. Tarbetud lt-määrsõnad. Töö tuleb koheselt lõpetada > Töö tuleb kohe lõpetada. H 12. Bürokraatiakeel. täna, hetkel, momendil > praegu, nüüd, tänapäeval, parajasti kaasaegne > tänapäevane, moodne, ajakohane, nüüdisaegne seoses, raames, korras, osas H 13. Ühildumine. Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut. Kolm meest lükkavad paati vette. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kolm meest lükkab paati vette. Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks. Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi:
Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena Abisõnad Iseseisvad Sõnad Numbrite õigekeelsus · Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50
· Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Abisõnad Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2. Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena Iseseisvad Sõnad Numbrite õigekeelsus · Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50
maksuvaba jne. NB! sõbralik-liitsõnadega kiputakse liialdama, unustades et sõnas -sõbralik säilib midagi tema lähtetähendusest ka siis, kui ta esineb liitsõna osana. Sobimatud on sellised väljendid, nagu käesõbralik kellarihm, kandjasõbralik pesu, keskkonnasõbralik pesupulber, elusõbralik mööbel, inimsõbralik värv, kasutajasõbralik tööriist. 14. Liittegusõnad. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Nt abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama, nurisünnitama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, sundvõõrandama, taandarenema, tasaarvestama, umbusaldama,
Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37
Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes: Prefiks – eesliide (eba+viisakas) Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)
Doonau-äärne, T-kujuline, NATO- väline, Ühispanga sisene) Vaata Eesti ortograafiast lk 53-54 !!! 10) teist(kümmend), -kümmend, -sada 11) Kahetuhandes, kolmemiljondik, poolemiljardiline 12) mine- ja ja-lõpuised sõnad (allakirjutamine, ettekandja) 13) Kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, mistõttu, muudkui, niiviisi, niisiis, otsekui, pealtnäha, siinpool, eestpoolt) KOMA Koma pannakse Koma ei panda 1) Esmaspäeval, 17. mail 1) Hõlmav määrus: Ott on sündinud 2) Aadressi märkimine: Minu aadress on Pärnumaal Uulu vallas Reiu külas. Kase 1, Elva, Tartumaa Elan Tartu maakonnas Elvas Kase 3) Samaliigiline täined: Ta on väike, tänaval. alamõõduline tüdruk. Pikk, 2) Eriliigiline täiend: Ta on väike kena kahemeetrine poiss tantsis kaerajaani. tüdruk
kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu,
näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
parim lõik on umbes 1/3 A4 leheküljest); kas lõigud seostuvad omavahel? Ehk on vaja juurde kirjutada nn üleminekulõike, kui mõtted ei seostu? · Seejärel süveneda sissejuhatusse (kas pole liiga pikk? Kas tõstatab probleemi?)... · ...ja lõppsõnasse (kas on üldistus? Kas tõstatud probleem saab lahenduse?). Teine lugemine: · lugeda LAUSEEHITUSE ja KEELELISE KORREKTUURI seisukohast kas iga lause mõte on selge? Kas igas lauses on öeldis? Kas pole liigselt sõnakordusi? Kas pole vastamata küsimusi? · Vältida ebamääraseid sõnu (hetkel, alati, kunagi, kõik, keegi, need...); kas laused pole liiga lühikesed või liiga pikad? Kas olen kindel kasutatud (võõr)sõnade / nimede ja näidete tähenduses ja kirjapildis? · Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu.
Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch
Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub Kääne- sõna süntaksi roll lauses Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria: Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad: Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e
annaabi.ee 
