Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga
Klassitsismi arhitektuur Klassitsism mis see on? 16-18. sajandi kunstisuund Iluideaal : Rooma ja Vanakreeka kunstiteosed. Mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, stiilipuhtus Arhitektuur : kuplid, sambad, kolmnurksed viilid Periodiseering Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ..Prantsusmaal Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Algus: barokk-klassitsism Prantsusmaa Louvre'i lossi idafassaad Lõplikult juurdus u. 1760 a.
Võeti kasutusele,et taastada vana antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst
Tähtis komponent tacodele ja teistele mehhiko toitudele. TACO TASKU - ,,Klassikaline taco". Maisijahust valmistatud U-kujuline friteeritud tortilla. TACO KAUSS - Maisijahust valmistatud kausikujuline friteeritud tortilla. TACO MAITSEAINESEGU Maitseainesegu, mis tõstab esile tüüpilise mehhiko maitse tortillade ja tacode lihatäidistes (hakkliha, veiseliha ja kana). TORTILLA - Nisu- või maisijahust valmistatud pehme, õhuke mehhiko leib. TORTILLA CHIPS - Kolmnurksed maisikrõpsud. Saadaval juustu- või tsillimaitselised. SALSA ,,Suurte tükkidega kaste". Lisand mehhiko köögis, mis annab maitset ja lõhna ning sobib dippimiseks. CHIMICHANGA - Täidetud, ümbrikuks kokku volditud ning fritüüris või rohkes rasvas praetud nisutortilla KOLLANE TSILLI Magus tsilli, mis oma suuruse, välimuse ja värvi poolest meenutab banaani. Sobib igasugustele mehhiko toitudele. ROHELINE TSILLI Mahedam kui jalopeno. Üks tähtsaimatest maitseainetest
Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad
Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kuningategalerii roosaknad Tuntumad kirikud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase La Sagrada Familia Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
· sajandi suureks aksessuaariks saab lehvik ja sellega nö mängimine · Marie Antoinette Rosa Perter'st sai tema ihustilist, temast saab alguse label ite kinnitamine riietele. Marie'l oli igaks päevaks erinev riietus. Päevas pidi tualette vahetama 3 korda. Mehed: · nuusktubakas ja sellega kaasnevad toosikesed · meeste püksid muutuvad liibuvaks · kingatelt kaovad ära rosetid, jäävad pandlad · siidisukad · parukad muutuvad väikeseks · kolmnurksed mütsid (kaenlaall kandmiseks) · meeste moodi hakkab dikteerima Inglismaa (varem Prantsusmaa) · meestel praktiline rõivastus, mugavus · tekib frakk, mis oli algselt jahimeeste, ratsutajate rõivas, materjaliks kalev, seda kanti säärsaabaste ja pükstega · meestel ja naistel redingot algupärane meeste ülerõivas, millel on palju kraesid
lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.
Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad. Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid, kuid nad peavad olema selgepiirilised. Tema pea on väike ja ümar. Koon on väga lühike ja lai. Ta kõrvad on rippuvad, väiksotiesed, kolmnurksed ja asetsevad kõrgel ning hoiduvad veidi ettepoole. Hambad on tal valged ja tugevad. Silmad on tal heledad ja tal on halb nägemine. Tal on pikk kere, suust välja rippuv keel ja lühike rippuv saba. Kääbuspiner Kääbuspiner on väikesekasvuline, lühikese ruutja kerega, energiline ja liikuv, koleerilise närvitüübi ja kuiva konstitutsiooniga. Pineri head omadused on aretamise käigus antud edasi kääbuspinerile. Ta on kiindunud oma
Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt bituumeni ja põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Mõlemad asuvad maapinnal. Erinevused on silmapaistvad eelkõige olid
Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud pikad lühikesed, 2 paari tugevad tagajalad. pikad jalad kaks paari kolmnurksed tiivad, enamasti kaks paari vaegmoone täismoone puudub puudub röövtoidulised ja taimtoidulised röövtoidulised eneseköndistus ei kaitse rohutirts ,heinaristikas jõepäevik, tuttpäevik Jalad on pikad ja Kiililised Täilised peenikesed ning 57 liiki 14 liiki
18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus
Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur · Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja ümber tõstetud. Seejuures paigutatiGoujoni reljeefid Louvre'i muuseumisse
Tihti piisabki kodukoristuses puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid tuleb lisada vaid vana ja tugeva mustuse korral ning vajadusel köögis, vannitoas ja WCs. Kasutades erinevaid värve, on lihtne luua süsteemi erinevate ruumide koristamiseks, näiteks: punasega koristad WC-d ja kollasega kööki. Mis asi on mikrokiudlapp ja kuidas seda hooldada? Mikrokiud tähendab eritehnoloogiaga lõhestatud sünteetilist niiti. Lõhestamise tulemusena tekivad teravad kolmnurksed kiud, mis on 100 korda peenemad kui juuksekarv, vastupidavus on 500 masinpesukorda. Mikrokiudu tuleb pesta kindlate reeglite järgi: - Temperatuuril 60-90 kraadi, kindlasti masinaga. Soovitavalt pikema pesuprogrammiga. Kasutada pesugeeli, mitte pesupulbrit, kuna pesupulber sisaldab pesu pehmendavat ainet, mis läheb mikrokiudlapi sügavasse sisemusse ja kätte teda sealt ei saa. Võib pesta ka ilma igasuguse aineta, ainult puhta veega. Vältida tuleb ka valgendajat ja pesuloputusvahendit
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson.
otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2
Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades
Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat
pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli mudelist, võivad sõrmlaua markerid olla ka teise kujundusega, näiteks neli- või kolmnurksed. Joonis .Fenderi P-bassi kael. Kere Basskitarri kerel asetsevad enamik tema elemente. Kitarrikere kuju erineb suuresti erinevate tootjate ja mudelite vahel, kuid põhikuju jääb enamasti samaks. Kitarri kael võib kerega olla ühendatud kruvide või poltidega, kuid see võib ka olla kerega ühest tükist valmistatud. Samuti on kitarre, mille kael on terve kitarri pikkune ning kere tükid on hiljem kahelt poolt kaelale
jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris etendusi vaatamas, aga pean tunnistama, et olen alati rohkem eelistanud Linnateatri etendusi. Tallinna Metodisti kirik Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000 Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne. Katusel olevad suured klaasipinnad toovad siseruumidesse palju valgust ja silma jäävad kolmnurksed ning viltused tasapinnad. Alguses, kui kirik ehitati, oli see silmale pisut võõras ja justkui ei sobinud sinna, aga aja möödudes ja teiste uute hoonete ehitamisega sinna kanti, muutus ka see ehitis nii öelda loogilisemaks.
Suurenemine. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. Endiselt ehitati palju kirikuid. Kasutusele Võeti tsentraalehituse tüüp. BRAMANTE : Tempietto (väike kellatorn kloostri juures) Tuntuima kõrgrenessansi ehitise ,Rooma Peetri kiriku arhitekt . PALLADIO : Veneetsia arhitekt , kõige järjekindlamalt jälgis antiikarhitektuuri eeskuju. Tema hooneid Kaunistavad dekoratiivsed sambad, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Akende ja uste kohal Kolmnurksed viilud. LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Töötas peamiselt Milano hertsogi õukonnas arhitekti , inseneri ja maalikunstnikuna. Huvidering oli tal väga lai erinevad teadused, muusika ,kirjandus . Oli väga andekas ja kunstiga tegelemiseks jäi kahjuks vähe aega. Oli oma ajastust ees . Looming: Töödes kasutas kolmnurkset ja ringikujulist kompositsiooni. Pildi esiplaanid maalitud täpselt välja, Kaugem maastik hajub sinakasse udusse
(8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim. Iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range. Sammastel baas puudub, kapiteel on
Iseseisev kodutöö aines Ehitamise alused KB- 12 Koduse töö ülesandeks on järgnevale tööriistade nimekirjale iga nimetuse juurde internetist õige pilt otsida ja nimetuse alla kopeerida ning lisada selle tööriista iseloomulikud kasutuskohad näitena. Kui te leiate mõne tööriista pildi ja te ei tea milleks või kuidas seda kasutatakse, soovitan selle toote nime youtube-sse kopeerida (soovitavalt inglise keeles). Nii näete kuidas neid kasutatakse. Valmis töö saatke minu e-mailile ([email protected]) , võtke esmaspäeval (4.03) mälupulgaga kaasa või tõstke see dropboxi ehitusaluste kausta. Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuun...
Gooti kirikut iseloomustavad kesklöövi tähtsuse tõus (muutus kõrgemaks ja laiemaks), külglöövid jätkusid teisel pool transepti, tekkis koori ümbriskäik, krüpte ei ehitatud, apsiidist võis välja ehitada kabelipärja, tavaliselt asus peafassaadi kõrval kaks suurt torni, peafassaadil on kolm suurt teravkaarelist portaali (keskmine suurim), portaal koosnes mitmest üksteise sisse asetatud vähenevast kaarest (perspektiivportaal), portaalide kohal asuvad teravad, kitsad, kolmnurksed viilud (vimper), keskmise portaali kohal on roosaken, lisandusid kuningate galerii (põiki üle fassaadi ulatuv skulptuuririda teravkaarte nissides), ristlillik (tornikiivri otsas olev lille moodi, ristikujuline raiddetail) ning krabi (tugikaare või kaaristiku taimeornamentika). Prantsusmaa tuntumad ehitised on Jumalaema Kirik Pariisis (Notre-Dame; 5-lööviline, millest kõrgeim on 32 m, ehitatud 1163 14. saj
Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kõik on hästi arenenud TIIVAD ARENG eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega. Tiibu on kaks paari vaegmoone Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu. Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu täismoone eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. täismoone
,,Donatello" · Raffael-,,Sixtuse Madonna", Raffaeli inglid, ,,Leox" · Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur: · Palazzo-jõuka kaupmehe elukoht, neljakandiline, neli tiiba, keskel asus siseõu, 3 korrust · Eeskujuks antiik:ümarkaared, sambad, akende kohal kolmnurksed ehisviilud · Vastandub gootile, tähtsustatakse horisontaalset jaotust · Brunelleschi-Firenze leidlaste kodu, Firenze toomkirik · Bramante-Tempietto · Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem
Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid. Kolmnurksed kujunesid nii, et nendele ehitati järjest peale, kuni lõpuks moodustus püramiid. Väga hästi on nt säilinud Tutanhamoni haud, mida pole rüüstatud. Kõige suuremad olid cheopsi, chephreni ja mykerinose püramiidid. Tähtis püramiidide väli, kus on püramiidid koos sfinksiga. Egiptuse arhitektuur : Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Enamasti olid naabruses teiste tähtsate tegelaste mastabad, väikesed püramiidid ning templid
Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis
Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks
docstxt/.txt
1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju
Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. LEHT - Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt. VILI - Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5¼8 mm laiune helepruun kupar, mis on enam kui poole ulatuses ümbritsetud tupplehtedega. Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad. MAA-ALUNE OSA - Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja
iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks Palsameerimine- Surnukehade säilitamine vastava töötlemisega Muumia- Vana-Egiptuse konserveerunud surnukeha Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk Kriska- keeruka kujuga tähemärk Obelisk- Templi ees olev kivisammas Kaljutempel- Kalju sisse raiutud tempel Pinnakunst- valitse üldistamine ja stiliseerimine
Hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Lehed laiemad kui punasel leedril Piklik munajad Lühirootsulised · Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad Südaja alusega Lihtsaagja servaga Karvased · Sookask · Betula pubescens Munajad või ovaalsed, Lehe pikkus laiusest suurem Lühidalt teritunud või tömbitipulised Täkilisservalised 1-3 cm pikad · Madal kask · Betula fruticosa Lehed 0,51,5 cm pikad
Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33
Kaitserelvad Ka kaitserelvad jagunevad kolmeks: kilp, kiiver ja kaitserüü. Neil kõigil oli väga suur roll sõjas. 4 Kilp Kilp on sõjanduse relvade hulka kuuluv kaitsevahend rünnakute tõrjumiseks. Kilbid jagunesid: rusika-kilp, laternkilp ja jalaväe kilp. Kilpe kaunistyasid tihti suguvõsa vapid. Paljudel kilpidel oli küljel välja lõige, et sõjas sinna toetada oda. 12. sajandil tehti kilbid kolmnurksed ja pisut ümaramad. 13. sajandil muudeti kilbi ülemine osa sirgeks. Pikkuselt ulatus alati kilbi alumine ots üle põlvede, et kaitsta löökide eest, mida üritati anda põlvedesse. Kiiver Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on olnud läbiaegade olulisel kohal kaitse- relvastuses, kuna peahaav võib otsekoheselt sõdalise surmata. Lisaks sõjalisele eesmärgile olid kiivrid ka staatuse näitajad. Kiivritest olid levinud mitmed vormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja
· Food Wave asub 8. tekil, laeva vööris. Restoranis on 450 kohta. · Quick & Easy asub 9. tekil, laeva keskosas. Restoranis on 410 kohta, kohti ei saa ette broneerida. Restoranis pakutakse pitsat, hamburgerit ning jäätist. · Kohvik Snack Time asub 8. tekil, laeva keskosas. Kohvikus on 322 kohta, kohti ei ole võimalik ette broneerida. Valiku hulka kuuluvad saiakesed, batoonid, kolmnurksed leivad, salatid, küpsised, joogid jne. · Menüü koostas peakokk. · Messi menüüd vahetati iga nädal( vahetajaks: pea kokk) · Teiste söögikohtade menüüd olid laeval samad koguaeg. 1.2 Täidetud ülesannete kirjeldus Tegelesin praktikaperioodil ettevõttes toiduainete eeltöötlemisega, pooltoodete valmistamisega, toiduainete kuumtöötlemise ja serveerimisega. Samuti tuli mul ka teha mitmesuguseid jooksvaid köögitöid nagu näiteks köögi koristus
20.sajandil esimesel kümnendil sai algiuse kubism- üks oma pärasmaid kunstivoole, mille mõju on kohati kestnud kuni 1960-ndate aasateni ning mida 1920-ndatel aastatel harrastati ka Eestis, Kubistid eelistasid maitsekalt kahvatuid pruune ja halle toone, millele lisasid kohati rohekat või tuhmi helesinist.Eriti suurt tähelepanu pööras värvikooskõladele hispaanlane Juan Gris..Peamisteks väljendusvahenditeks olid kubistidel jooned ja pinnad- viimaseed olid tihti kolmnurksed. Head lugemist! Kubism Kubism oli 20.sajandi kõige oluilisem olulisem kunsti-ja disainiuuendus, mis sarnane efekti ja tajärgede poolest sisepõlemismootori,mehitutud lendude ja traadita suhtlusvahendite leiutmisega kõik need tekkisid umbes samal ajal.Kumismi põhimõtted töötati välja aastatel 19607-1914. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see
nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse.
Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loomaliigist, kuid oma suurte kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust, hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka kuuleb nende kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui fennek õhtuhämaruses oma urust välja jahile suundub (Dr. John Feltwell, 1988 "Loomad ja nende elupaigad"). Keha: Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson, 1999 "Laste
Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit
nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud
marjadega. Nimetus: Arukask Kuulub sugukonda kaselised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda katteseemnetaimed. Juur: hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne Vars: koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp, tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Leht: kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed http://www.multis cript.net/tallnerk/ failid/arukask.JPG Õis: silinderjad urvad, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid Vili: veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike Paljunemisviis: peamiselt sugulisel teel seemnete abil, tuullevija Tunnus: rombjate teravate tippudega lehed, tüvi valge ja must, oksad rippuvad ja pikad.
Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat. Kasutamine: Puitu kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses, heade resonantsiliste
Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega. Tegelikkuse illusiooni loomine nõudis teoreetilisi teadmisi anatoomiast ning täiuslikku joonistusoskust, et piiritleda vorme ja detaile: läbipaistvaid loore, tikandeid, kangaid, lilli, vilju jne. Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16
3 Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas, Gröönimaal, Euroopas ja Aasias. Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga mõnikord ootamatult teravad. Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste okste juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu
noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Arukask õitseb mais ja on tuultolmleja. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu ja juurte läbiraiumisel juurevõsu. Lehed Arukasel on kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt on lehed helerohelised. 4 Tüvi ja juurestik Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve
10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomilise vaatlusega loodjoone suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis
10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed. 11) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomilise vaatlusega loodjoone suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis
Hakati heleduse ja tumedusega teoseid modelleerima. - Olulisel kohal olid jooned ja erinevad pinnad, värvidel ei olnud nii suurt tähtsust. - Teosed olid justkui tükideks lõigatud ja killustatud. - 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus. - Kubism jaguneb neljaks erinevaks alaliigiks: 1. Cezannelik ehk fassett kubism (elemendid taandati geomeetrilistele vormidele, näiteks olid märd kolmnurksed). 2. Analüütiline ehk hermeetiline kubism (vaatepunktide mitmekesisus, tagataust muutub killustatuks, maal muutub arusaamatuks, kollaaz). 3. Sünteetiline kubism (veel abstraktsem käsitluslaad, kasutusele võetakse sümbolid näiteks tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973)
annaabi.ee 
