Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 243 kauplust (Eestis 82, Lätis 104 ja Leedus 57), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 12 supermarketit - 60 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. . Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. ICA AB ICA AB (Rootsi) on üks Skandinaaviamaade juhtivaid jaekaubandusettevõtteid, omades üle 2250 kaupluse Rootsis, Norras ja Baltimaades. Kontserni kuulub ICA Sverige, ICA Norge ja Rimi Baltic ning Rootsis pangandusteenuseid pakkuv ICA Banken. Ettevõtte
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja eriala Pilleriin Varik PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: Ene Kiivit Valga 2013 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 1. PRAKTIKA ETTEVÕTTE LÜHIISELOOMUSTUS..........................4 1.1. Rimi väärtused..................................................................................10 2. PRAKTIKA SISE JA PÕHIOSA..........................................................5 2.1. Praktika ülesanded .............................................................................5 2.2. Praktika põhiosa ................................................................................5 3. ENESEANALÜÜS...............................................................................7
Aruandlus, analüüs ja kontroll töötulemuste üle Personali töökorraldus Töötamine saalis ja vajadusel ka kassas Tööohutus ja hügieen Kaupluse hügieeninõuded olid täiesti tavapärased, igaüks, kes jättis endast prahti maha, võttis ka selle üles. Käsi pidi pesema peale tualetis käimist, enne söömist, peale nina nuuskamist. Rimis oli olemas kolm koristajat , kes koristasid saalis, laos ja töötajate puhketoas. Kõik Rimi töötajad, v.a kaupluse juhatajad, olid töö ajal kohustatud kandma töörõivaid vastavalt kehtivale korrale. Rimi poolt anti 2 logoga särki, fliisvest, fliisjakk, püksid, tööjalanõud tuli endal muretseda. Töötades pidi tingimata kindaid kandma, sest ilma kinnasteta muutusid käed kuivaks ja olid kriime täis. Kuna laos oli jahedam, siis pidi soe fliis seljas olema, sest kui kaupa tuli, olid uksed lahti ja tekkis tuuletõmbus.
teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku. Selveris töötab üle Eesti kokku umbes 3000 inimest. Oma igapäevases töös lähtuvad järgmistest põhiväärtustest: · ausus · asjatundlikkus · koostöö
10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009. Praktikal käisin esmaspäevast reedeni kella 8.00- 13.30. Igal praktika päeval oli 5 tundi ette nähtud Rimi poolt antud ülesannete täitmiseks ja 1,5 tundi selleks, et saaksin täita kooli poolt antud praktika ülesandeid aruande koostamiseks ning 30 minutit oli einestamiseks. Seegaoli minu tööpäeva pikkuseks 8 tundi. Minu ülesandeks oli kaupade väljapanemine saalis. Töö eesmärgiks oli anda praktikandile võimalus näha ja proovida töötada oma valitud erialal. Praktika aruande koostamisel sain lisamaterjali internetist, kuid põhiliselt pidin materjali koguma Rimist.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA..........................................
aastast; 30 aastat Antsla ühistu sajast tegevusaastast olnud ühistu juhatuse esimees. Richard Ligi ühiskaubanduses alates 1937. aastast; töötanud erinevates kauplustes müüjana ja juhatajana ning pikka aega rajooni tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktorina. Veera Maurer pikaajaline kohusetruu töö Harju Tarbijate Ühistus. August Niinemets kauaaegne Haapsalu Tarbijate Ühistu aseesimees ja ühiskaubanduse edendaja. Juta Nurk Keila Tarbijate Ühistu eesrindlik töötaja ja hea teenindaja; ühistus töötanud üle 35 aasta. Mati Nurs Hiiumaa Tarbijate Ühistu liige aastast 1958; 1970. aastatest alates ühistu volinik; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa Tarbijate Ühistu Nõukogu esimees. Juhan Pihlap ühiskaubanduses tegev üle 50 aasta. Töötanud Abja Tarbijate Ühistus; hiljem pikka aega Tartu Tarbijate Kooperatiivis ja ETKVL Hulgibaasis; väga paljude tänaste kaupmeeste õpetaja ja koolitaja; 1996
12 Balbiino Ajalugu AS Balbiino on 100% Eesti kapitalil põhinev ning AS-le NG Investeeringud kuuluv ettevõte, mis asutati 1995. aastal. Balbiino koduturuks on Balti riigid, lisaks ekspordib Balbiino oma toodangut Soome ja omab ekspordikogemust Saksamaa ja Rootsi turgudel. Jäätise tootmisega alustas Balbiino 1996. aastal ning esimene kogus jäätist müüdi 09. juulil 1996. aastal. 1996. aasta jõulude ajal alustati Eesti esimeste jäätisetortide tootmisega, mis pärjati 1997. aastal Eesti parima piimatoote tiitliga. 1997. aasta alguses hakkas Balbiino tootma pulgajäätiseid ning mahlapulki, mille läbimüük kasvas oluliselt suvekuudel. Sama aasta suvel tõi Balbiino turule koonusvahvlijäätised . 1999. aastal müüdi jäätist juba 2410 tonni ja müügikäive kasvas 106 milj. kroonini. Lisaks jäätise tootmisele on alates 1998.a. Balbiino üheks põhitegevusks olnud sügavkülmutatud toidukaupade maaletoomine ja müük. Olemus
Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga. Lifestyle Firms Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt.
tootmisettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud innovaatiliseks ettevõtteks. Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tooteportfelli täiendamiseks turustame ka mujal valmistatud kastmeid, sojajooke ning ka teisi mittepiimapõhiseid tooteid. Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Kosel, Viljandis, Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 615 töötaja. Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Hellus, Haps, Merevaik, Emma, Kohuke, Black Mama ja Muu-muu. Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke. Tere kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk. Täna on see tuntuim ja eelistatuim piima kaubamärk Eestis. 19.
huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. + lisaks siintoodule veel üks slaid loeng3 Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: *Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. * Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. * Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. LOOVUST SOODUSTAVAD: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist
.........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu.................................................................................................8 Konsultandi kasutamisest .......................................................................................................11 TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE .........................................................................................12 Missioon ja visioon ..................................................................................................................12 Välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine ..........................................................................14 Ettevõtte sisekeskkonna kirjeldamine ja analüüs...........................................................14 Ettevõtte profiil.............................................................................................................
Kuna Eestis on koostöö hankijatega juba 18 välja kujunenud ning levinud on elektrooniline andmevahetus, loodetakse sarnasele kiirele organiseeritusele ka Lätis. (Saar 2007) 2.1.2. Konkurendid Viimastel aastatel on Läti jaekaubandusturg märkimisväärselt arenenud. Mitmed ettevõtted kes tegutsevad ka Eestis on laienenud Läti jaekaubandusturule. Nende hulgas on Soome kapitalil põhinev Kesko Foods oma Rimi ja Supernetto kauplustega ja Leedu kapitalil põhinev VP market, oma Maxima kauplustega. Toidu ja esmatarbekaupade turg Lätis on oma ülesehituselt sarnane Eestiga. Järjest enam on kasvanud super ja hüpermarketite ning säästukaupluste osakaal ning juhivad 4-5 suuremat ettevõtet. Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse (BICEPS) läbi viidud uuringu kohaselt on Läti toidukaubanduse turul Baltimaade võrdluses madalaim küllastus ning tugevaim konkurents
välja kujuneda alateadlikult. 20 Paika pandud organisatsioonikultuuri ning ettevõtte väärtushinnangute tulemusena saab personalile delegeerida kogu vastutuse ning anda vastavad volitused teenindussituatsioonis loominguliselt tegutseda. Lisaks eeltoodule peavad toimiva süsteemi jaoks personalile teada olema ettevõtte missioon, visioon ning põhiväärtused. (Alas, 2001, lk. 25) Edukalt toimiva teenindusettevõtte põhiliseks aluseks on firmas valitsev töötav juhtimissüsteem. Teenindusettevõtte puhul, kus teenindustase kujuneb välja personali ja kliendi vahelisest suhtest, on oluline personalile kohustuste ja õiguste delegeerimine. Süsteemi käivitamise algusfaasis võib küll ette tulla mõningaid personalipoolseid vigu, kuid need on paratamatud, arvestades seda, et teenindaja neist õpib. (Alas, 1997, lk. 80)
· Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist.
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
658) - 10 - 2. KLIENT Klient on suure üldistusmahuga sõna kvaliteedinduses ja tähistab elus olemit, kelle vajadusi rahuldatakse. Klient nimetatakse sageli ka järgmiste sõnadega: · Kasusaaja · Kasutaja rahulolu kasutamisprotsessist · Tarbija rahulolu tarbimisprotsessist · Ostja rahulolu ostuprotsessist Kliente saab liigitada nende suhte järgi organisatsiooni: · Siseklient teine töötaja organisatsioonis. Nt. õppeosakona kliendid on nii üliõpilased (väliskliendid) kui õppejõud (sisekliendid); · Väliskliendid - kliendid, kes kasutavad meie tooteid. Sisekliendi mõiste kasutamine võimaldab vaadelda organisatsiooni siseteenuste või toodete kvaliteeti sarnaselt välisklientidega ja on omamoodi psühholoogiliseks distsiplineerijaks personalile. Raske on pakkuda tooteid väliskliendile, kui siseklientidele pakutu kvaliteet ei vasta nõutavale/oodatavale. 2
Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida õeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 16. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal LOOVUS sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemus nn leiutis ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hatakse valima parimat. uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loovus on ideede loomise kulg,
kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv dialoog peaks olema sisuline ja vastastikku rikastav, mitte nagu vestlus raadioga. Lisaks ei tähenda e-turunduse võidukäik kindlasti, et traditsioonilistest kanalitest tuleks loobuda – parima tulemuse annab kindlasti traditsioonilise turunduse ja e-turunduse võimaluste kombineerimine ning läbimõeldud sõnumid kõikides kanalites! ―Disaini vaatenurgast esitavad sotsiaalsed tehnoloogiad tootekujundajatele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Sotsiaalsed tehnoloogiad võimaldavad inimestel uuel viisil osaleda toodete ja teenuste kujundamises ning pakuvad uusi kanaleid, mille kaudu ettevõtted saavad suhelda olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajatega
Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st sisemiste sihtgruppidega) ning info kogumine väliskeskkonnast, sisemiste otsuste hõlbustamiseks. Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus väliste sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik, oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on kahtlemata parem klienditeenindaja kui tüdinud ning oma organisatsiooni mitte usaldav töötaja. Organisatsiooni kollektiiv tuleb suhtluse seisukohast jaotada rühmadeks, kellega kommunikeerutakse eri kanalite vahendusel ning kellele mõeldud sõnumid on mõnevõrra erinevad. Jaotada võib sisemisi sihtgruppe erinevate kriteeriumite alusel olenevalt püstitatud eesmärkidest ning sõnumite iseloomust. 6
arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine Selgelt määratletud strateegilised raamid
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
Innove, tänu kellele käesoleva õpiku koostamine üldse võimalikuks sai. 8 LOGISTIKA ÜLESANDED 1 JA MISSIOON 1.1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR härgade ja kaamelite, hiljem hobustega
turismisihtkohtade juhtimisteooriale. Kuna traditsioonilised ettevõtted organiseeruvad ümber jooksvatelt ülesannetelt ja ajutistelt kohustustelt nn kunstipoodideks, siis käib töö projektide kaupa koos kindlate tingimustega. Kui traditsiooniliste ettevõtete staatust näitab suurte eelarvete ja mees- kondade juhtimisoskus, siis disainipoodides lahendatakse pidevalt raskeid unikaalseid probleeme. Et aga traditsiooniliste firmade tööstiil tähendab rollijaotust ja parima vastuse otsimist, siis disainifirmade tunnusjoonteks on ulatuslik koostöö, ajurünnakutele orienteeritus ja pidev dialoog klientidega. (Turner et al 2002) Tabel 5. Traditsiooniliste turismisihtkohtade ja kunstipoodide võrdlus Tunnusjoon "Traditsioonilisest "Kunstipoeks" turismisihtkohast" Töökorraldus Jooksvad ülesanded, ajutised Projektid, määratud tingi- kohustused
3. Millised on reklaamitegevuse ajendmotiivid? Reklaami eesmärgiks on tavaliselt: - käibe suurendamine - suurema turuosa hõlvamine - kõrgem kasum. Nende sihtide saavutamiseks võib püstitada terve rea operatiivseid eesmärke, millistest olulisemad on: 1. Klientide truuduse säilitamine ja tugevdamine 2. Uute klientide võitmine 3. Turuosa laiendamine 4. Firma spetsiifiliste omaduste ja püsiklientide eeliste esiletõstmine 5. Informeerimine kaubapakkumisest 6. Toode - hind, pakkumised 7. Spetsiifiliste osakondade, kaubagruppide ja kaupade edendamine 1 8. Uute müügikohtade ja tegevusväljade tutvustamine 9. Tarbimisvajaduste äratamine 10. Liitumine tarbijate või varustajate ühingu tegevusega. 11. Külastatavuse suurendamine madalseisu hooaegadel 12. Firma seostamine teatud kaubamärgiga 13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest 14
tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. · Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt.
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
suurenema tootmise potentsiaal, mida saab tõsta suurendades investeeringuid tootmisse. Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Niikaua, kui eksisteerib võimalus hüviseid vahetada, ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
