Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut. Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste. Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks? Seda võib seostada ideoloogia muutumisega. 30ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma. Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud. Juri Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise kui välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda
igasugused positiivsed majandustulemused. Selle tulemusena kaovad töökohad ja lõpuks kaob ka ettevõte. See tähendab, et ettevõtte juht peab armastama oma töötajaid ja oma tööd tal peab olema kindel siht ning kindel käsi. Selle tulemusena saavad juhid ellu viia omanike või muul kõrgemal seisva institutsiooni või isiku poolt seatud eesmärke. Ärisektoris eeldab see juhilt lisaks - inimeste motiveerimist, kollektiivsuse tunde loomist ja oskust ennast kurssi viia majandusteaduste alal. Kuidas edukalt juhtida ja meeldivat töökeskkonda luua? Selge on see, et juhtimisviisid ja meetodid muutuvad koos inimkonna muutumisega. Tänapäeva juhtimisstiilidesse ei sobi kindlast niinimetatud "piitsa ja prääniku" meetod. Miks? Esiteks selline juhtimisviis nüüdisajal ei vii ligilähedalegi maksimaalsele tulemusele mida loodetakse saavutada. Inimesed tunnevad ennast ahistatuna ja neil puudub
Paljud pidasid verist Prantsuse revolutsiooni hoiatavaks eeskujuks, mis võib juhtuda kui ei hoolitseta ühiskonna rahu säilitamise eest. See kõik lõi arusaamise ja aluse hädasolijate probleemide käsitlemisele pedagoogikas. Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena indrustrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Tekkis töölisklass kelle tööpäevad olid pikad ja elukvaliteet suhteliselt halb. Tagamaks inimeste rahulolu ja ültse ühiskonna rahulolu hakati töölisklassi probleemidele lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste
kodumaaarmastust mittemillekski.See oleks selle riigi hukk,kui mehed muutuvad lodevaks ja nahahoidjaks.Sõjaväe kaotamine riigis tooks kaasa selle,et austus kodumaa vastu väheneb.Inimesed ei vaevu pingutama kui kodumaa ei taga talle turvalisust riigis.Seega pean oluliseks,et sõjaväekohustus säiliks Eestis,see on oluline,et säiliks inimeste patriotism. Sõjaväe eesmärgiks on ka inimeste distsiplineerimine ja iseseisvaks kasvatamine,samuti kollektiivsuse kasvatamine.Sõjaväes valitsev kord muudab noorte meeste mõttelaadi,distsipliini tõttu peavad noormehed sundima end ületama füüsiliselt,kui ka vaimselt.Ka on võimalus võrrelda end teiste meestega.Pidev võistlus sunnib mehi end pingutama,mis on tingitud üldisest meeskonnavaimust.Kardetakse muutuda ka teiste naerualuseks.Distsipliin tagab selle,et kriisiolukordades suudetakse säilitada kaine mõistus ja vältida paanikat.Oluline on igakülgne väljaõpe
eluviisi moderniseerimisega. Rõhutati inimese võimalusi nii indiviidi kui ühiskonnaliikmena võtta oma saatus enese kätesse. Humanistlik renessanss pööras tähelepanu aadlisoole Usupuhastus suunatud rahvakasvatusele, rõhutas kasvatuse sotsiaalset tähtsust Uusajal kasvatus indiviidi ja ühiskonna suhte seisukohast. Pedagoogiline vastus industrialiseerimise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalsele kaitsetus ja uut tüüpi sots. probleemidele. Tähelepanu laste ja noorte kasvatusele, kodu toetamine, täiendamine ning kompenseerimine. Töölisklassi küsimus Varane sotsiaalpedagoogika eelteaduslik periood Sotsialpedagoogika teoreetikuteks peetakse vastavalt sots.ped mõiste tõlgendusele neid, kes on rõhutanud hädasolijate aitamist ja visandanud pedagoogilisi strateegiaid sotsiaalsete probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks.
Sotsiaalpedagoogilises uurimuses, teoorialoomes ja praktilises tegevuses on vajalik pidev eetiline refleksioon. Sotsiaalpedagoogiline teooria moodustub väärtustest ja tõsiasjadest ning taotleb väärtuste ja tõsiasjade ühtesobitamist (Hämäläinen, 2001). Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Laste ja noorte kasvatusoludele hakati pöörama senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii
kuriteoteadetele (Ginter & Kaugia 1998: 257). Kollektiivse närvi tundlikkusest Durkheim ei käsitle kuritegevust kui indiviidile omast pahelisust, vaid kui ühiskonna tervise faktorit, mis on kõigi ühiskondade tervise faktor. Kuritegevusega nö ärritatakse läbi tekkiva kahju kollektiivset närvi. Erinevatele tegudele reageerimise intensiivsus sõltub ühiskonna kui terviku vastumeelsusest või poolehoiust nende tegude suhtes. Siin on oluline kollektiivsuse tunnetuse ühtsus. Kuritegevus aga ei saa kaduda seetõttu, et alati on intensiivsemalt hukkamõistvate otsuste varjus vähemintensiivsemad, mis võimenduvad, kui suudetakse elimineerida teod, mis senini on põhjustanud seda intensiivset hukkamõistu (röövimine vs halb käitumismaneer. Kui röövimine taandub, ollakse tundlikumad halva käitumismaneeri suhtes). Hea näide on siinkohal nunnakloostri elukorraldus. Inimeste hälbiva käitumise standardid/skaala erinevad, seega hinnangud
kasvatuspraktikas süsteemse teadmiste hankimise põhimõtte ja soosisid kriitikata õpilase kogemuse mõistet. Morrison on öeldnud, et romantiline lapsekeskne teooria pani vääralt võrdlusmärgi lapsekeskse pedagoogika ja individualismi vahele. Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada ühtmoodi mõtlevate inimeste rühmi ja kollektiivne ning mõjuvaks põhimõtteks saab jaga ja valitse. Jättes inimliku arenguprotsessi kollektiivsuse tagaplaanile, annab individualism näilise õigustuse enesekesksele moraalsele hoiakule. Enda minust saab nii elutöö eesmärk kui ka vahend. Põhimõtteliselt on võimalik, et isik on eriti iseseisev, kuid ikkagi täiesti ebamoraalne. 14. Klassideta õpetus Soome koolis Individuaalsust rõhutav kasvatusvaade on 1990ndate algul Soome haridussüsteemis kõige väljapaistvam ja ulatuslikum olnud siiski klassideta õpetuse ehk klassivabaduse katsetes.
saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb. J. Käis Oluline on produkt, mileni jõutakse Õppimine peab olema huvitav ja arendav! Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi. ,,Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest" Teda kritiseeriti palju, sest ta keskendus iseseisvusele ja jättis välja kollektiivsuse Industrialiseerumine Võib seostada sotsiaalpedagoogika kui tegevusvaldkonna tõsise algajaga. Industrialiseerima=tööstuslikuks muutma Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga
o Näiteks majakas: kui majakas on juba ehitatud ja plingib, siis ei ole tähtsust mitme laeva kaptenid seda majakat vaatavad Selline ühiskaupade defineerimine toob endaga kaasa mitu probleemi. Tuleb tähele panna, et: o Isegi, kui kõik tarbijad tarbivad ühesuguse koguse antud kaupa, ei tähenda see, et nad seda võrdselt hindaksid o Ühiskaupade klassifitseerimine ei ole absoluutne o Ühiskaupadega on seotud kollektiivsuse mõiste o On olemas mitmeid valdkondi, mida me ei saa käsitleda kui kaupu, ent need omavad siiski ühiskauba tunnuseid o Erakaupu ei pakuta mitte ainult erasektori poolt vaid mõnikord ka avaliku sektori poolt o Ühiskaup ei tähenda, et see oleks toodetud avaliku sektori poolt Miks ei suuda turg rahuldada vajadust nende kaupade järele o Erasektor ei tooda, sest nende kaupade tootmine pole kasulik
Enamik alustavaid (väike)ettevõtjaid peab end innovaatoriks, arvates et: käsitlus (inimene kui masinaid teenindav tootmistegur) on asendunud · on avastanud mõne teistele märkamatuks jäänud võimaluse või sotsiaal-majandusliku mudeliga, mis rõhutab inimlikkust ning individuaalsuse ja kollektiivsuse sümbioosi; · suudavad teha midagi paremini (uuenduslikumalt) kui turul olevad. · revolutsioonilised (hüppelised) arengufaasid langevad ajaliselt kokku nii Alustavat väikeettevõtjat võib pidada innovaatoriks siis, kui ta üritab: teaduse kui tehnika arengus, kusjuures:
Buumi algus Raha toob raha juurde mull Investorite lahkumine mull lõhkeb Minksy kriitika Kriiside unikaalsus o This time is different! Ratsionaalsus o Friedman ratsionaalsus ei lase spekuleerida o Kindleberger Individuaalne vs kollektiivne individuaalne ratsionaalsus võib kaasa tuua irratsionaalse kollektiivsuse Siseriiklik vs rahvusvaheline Minksy poolt o Psühholoogia Globaalsed kriisid Ida-Aasia 1998 Raha juurdevool Taisse, Indoneesiasse ja Malaisiasse Poliitilised otsused tahtsid kõike kolmnurgast, kuid kaotasid kontrolli lõpuks Tai bahti kukkumine 1997 tahtis kõike, kaotas kursid Kandumine Venemaale 1998 ei suutnud välisvõlga ära maksta Brasiilia 1999 USA 2007 Kinnisvarabuum
tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? bioloogilised- me tunneme nälga, janu, valu, kuum , külm, surra võime. sotsiaalsed inimsuhete vormid, korduvad ühiskonnast ühiskonda, olememata sellest, et üh võivad olla erinevad. Olemas alati võimusuhted, üh korra suhted, kollektiivsuse mõisted, üksikisiku ja grupi suhted. Kultuurilised omased kõigile kultuuridele igal pool maailmas, kuigi võivad olla erinevad.. nt luule inimesed keelt kasutades väljamõelnud reeglistikud, kuidas emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Samuti muusika- viis helisid tekitada, oma häält moduleerided. Värvide kasutamine. 5. Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? Kultuuri tekst- tähenduste kandja, mis ei sõltu väljendajast ega tõlgendajast. See, kuidas
suurendab võidurelvastumist. Ühishüviste klassifitseerimine sõltub turusituatsioonist ja tehnoloogiast. Raamatukogu lugemissaal on ühishüvis kui seal on vähe külastajaid. Ülerahvastatud lugemissaalis ei ole aga võimalik tööd teha. Järelikult eksisteerib konkurents. Sellised hüvised ei vasta täielikult ühishüvise mõistele ja neid käsitletakse kui mittetäielikke ühishüviseid. Ühiselt tarbitavate hüvistega on seotud kollektiivsuse mõiste. See tähendab, et tarbimist ei ole võimalik välistada. Selliseks hüviseks mille tarbimist ei ole võimalik välistada on näiteks majakas. Välistamist on võimalik kasutada kesklinna sissesõidul, kasutades näiteks autode elektroonilist märkimist. Hüvise kuulumist era- või ühishüviste hulka saabki iseloomustada selle abil kuivõrd me peame tarbimise pärast konkureerima ja kuivõrd on võimalik meie tarbimist välistada (vt joonis 9.1).
poliitikate elluviimise mehhanisme. Uusinstitutsionalism, mis tõlgendab institutsioone laialt, käsitab neid väärtuste ja tähenduste kandjaina. Institutsioonid kajastavad ühiskonna põhiväärtusi, lihtsustavad oodatud käitumise kohta käivaid sõnumeid ja piiravad erinevusi arusaamades. Erinevused valitsemiskultuurides tulenevad eri arusaamadest riigi rollim võrdsuse ja hierarhia, individualismi ja kollektiivsuse, otsustamise printsiipide ning seadusnormi rolli kohta Kujunenud 3 põhilist demokraatlikku valitsemiskultuuri: Põhja-Euroopa, Mandri- Euroopa ja angloameerika Omavalitsustasand Rollid ja ülesanded Riigivõimu asutused Kohalike valitsuste liidud Kohalike huvide esindamine Keskvalitsus
Majanduslik edu pärast teist Saksamaa impeeriumi loomist. Konservatiivne arusaam: erinevused toodi ühisesse ideaali. Vormime erinevused meie huvides. Selle saavutamiseks kujunes riigil tugev kultuuriline ja hariduslik roll. 1924.a Weimari vabariigis: igal lapsel on õigus haridusele! Et erinevad inimesed hakkaksid teenima ühist eesmärki. Sotsiaalpedagoogika vastusena..industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemine, sotsiaalne killustumine, sotsiaalne katsetus, uued sotsiaalsed probleemid. Probleemi lahendamisel on sageli oluline kolmas pilk. P.Natrop (1854-1924). Saksa filosoof ja pedagoog, selle ajastu silmapaistvaim esindaja. Rõhutas indiviidi ja riigi vahelist seost tihedat seost. Rõhutas, et mitte keegi meist ei ela üksnes majanduse, poliitika jaoks, need tuleks allutada kasvatusele. Seega majandus, poliitika ja kasvatus on omavahel seotud
arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne ☼ tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. 25.02 Kultuuriajaloo kui distsipliini kujunemine Karl Lamprecht (1856-1915) ☼ totaalse ajaloo-printsiip,kollektiivsuse rõhutamine – mitte ainult Saksamaa, vaid ka maailm ☼ institutsionaalne mõju: 1909 – Kultuuri- ja üldajaloo instituut (Institut für Kultur- und Universalgeschichte); kiire ja rahvusvaheline populaarsus. ☼ teoreetiline mõju:üks esimesi, kes püüdis kultuuriajaloo taotlusi teoreetiliselt sõnastada ☼ ideeline mõju:kui Saksamaal oli Lamprechti maine vastuoluline, siis mujal maailmas, eriti Prantsusmaal ja Ameerikas hinnati teda väga kõrgelt
sõjajärgses Euroopas INIMSUSVASTASED KURITEOD Enne I MS püüti maailmas sõjapidamist reguleerida, st seda inimlikumaks muuta rahvusvahelised lepingud sõjavangide kohtlemise kohta (nt Haagi konventsioonid) o Kehtisid riikidele, kes olid alla kirjutanud, Nõukogude Liit seda ei teinud o Sõda kujunes tunduvalt metsikumaks, kui oli arvatud o Rakendati kollektiivsuse põhimõtet: kellegi tegude pärast kannatasid süütud elanikud, nt võeti okupeeriva riigi sõjaväelase ründamise või sabotaaziakti eest kohalike elanike seast juhuslikult pantvange, ning kui süüdlane end üles ei andnud, lasti nad kõik maha Sõjategevuses kardeti spioone ja snaipereid Tulemus: kultuuriväärtuste hävitamine Dinantis ja Leuvenis põletati maha kuulus keskaegne raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias
o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele
on ühikonnaliikmete kogemus. Mõtlemise operatsionaalset külge pidas muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus, mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes Pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene-aga vähem ja halvemini sest ta teab meist vähem 2. L.Levy-Bruhl (1857-1939)- ja eelloogilise mõtlemise hüpotees. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus o puudub loogika, et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi
Kalmed ei pruugi olla ühesuurused, põlenud luude hulka puistatakse põlenud esemeid. On raske kindlaks teha inimeste arvu, kes ühes kalmes on (osa luudest on loomade omad). Ühte kalmesse on maetud tavaliselt mõniteist inimest. Miks aga tehakse uus kalme? Mille järgi võetakse? Leidub ka nt üksiktarandeid. Mida tähendab põletusmatus? Kalmesse ei ole tavaliselt kõiki luid toodud, vaid osa. Põletamismatuse v-b vabastas hinge paremini kehast. Äkki on see uut laadi kollektiivsuse näide.. Kollektiivne hing, esivanemate hing, mis pidi aitama ja hoolitsema järgnevate põlvede eest. Matusesemed on üsna ühekülgsed, peamiselt tööriistu ega relvi eriti ei olnud. Oli palju käevõrusid, klaashelmeid (ka kuldfooliumiga), esemetel on domineeriv geomeetriline stiil. Ilmuvad ka sõled. Kärbis on heinakuhja sisse pandav sõrestik, ketassõled on emailiga kaunistatud ja puha; hoburaudsõled on ka, 24 maailma malmist hoburaudsõlest on 15 Eestist, kuus Soomest, paar Rootsist
tähistaja, perekonda tagasilangemine, kogu poliitilis-sotsiaalse välja neutraliseerimine Homoseksuaalne tundelisus. Teisikute, vendade või Oidipaalne homoseksuaalsus bürokraatide homoseksuaalsus. Skisoanalüüs on seotud marginaalsete gruppide teooria loomisega, kus need grupid on tunnistatud esmasteks igasuguste kollektiivsuse vormide suhtes; samuti ettekujutusega keelest kui mittekeelelise välja (mis on antud kontseptsioonis esindatud nn "iha masinatega") ebaolulisest osast. Soovide/ihade maailm, mida S. ülistab, on maailm, kus kõik on võimalik. S-s on nii filosoofia kui skisofreenia protsess, aga mitte eesmärk, tootmine, aga mitte väljendus. Skisofreenik on dekodeeritud, deterritorialiseeritud olevus. Ei samastu kliinilise skisofreenia mõistega
kultuure ja suhestama saadud andmeid oma kultuuri varasemate arenguastmetega. 2. Selleks, et inimmõtlemist seletada, peame uurima mõtlemise ajalugu (Tulviste1984: 15- 19). 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi. 4
..............................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ...............
Inimest ümbritseb alati teatud hulk sarnaseid nähtuseid: · Bioloogilised konstandid: külm ,kuum, valu, haigused, iha. Kõik see peab igas kultuuris ära seletatud. · Sotsiaalsed konstandid: inimsuhete vormid, mis samuti korduvad ühiskonnas ühiskonda olenemata sellest, et ühiskonnad ise võivad olla eri tüüpi. Pea igas ühiskonnas on võimu suhted, ühiskondliku korra mõiste, kuidas seda korda tagatakse, kaasluse, ühistöö, kollektiivsuse mõisted. Üksikisiku- grupi vahelised mõisted · Kultuurilised konstandid: omased kõikidele kultuuridele, kuid võivad olla erinevad. Nt. luule, kõikjal maailmas keelt kasutades on välja mõeldud täiendavad viisid, kuidas nende jaoks emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Ka muusika ehk viis helisid tekitada, enda häält moduleerida. Värvide kasutamine. Konstandid võtavad väga erinevaid vorme.
4. Normide kujundamine lähedus- ja sõprussuhetest arusaamiseks. 5. Tasude ja karistuste süsteemi määramine. 6. Ideoloogia ja uskumused. 24 31. H. M. Trice´i ja J. M. Beyer´i käsitlus organisatsioonikultuurist, kultuurivormide kategooriad ja avaldumise vormid Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). Org. kultuuri tagajärjed ehk tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine, 2
sekkumised Grupi psühholoogi- Loob turvalisuse ja Loob turvalisuse Loob ebakindlustunde line atmosfäär vabaduse tunde Mõju grupi Loob harjumuse järgida Loob võrdsuse ja Tekib “džungliseaduse” käitumisele käske kollektiivsuse tunde rakendamise tendents Tekitab enesekehtestami- Loob tunde “ma olen Tekitab enesekehtesta- se vajaduse sama hea kui teised” ja mise vajaduse osalen otsuste langeta- Mõju misel üksikindiviidile
!" "Tänapäeva Eesti noored väärtustavad eelkõige tööd, perekonda, haridust ja materiaalset kindlustatust. Sarnaselt Ida-Euroopa noortele on nad konservatiivsemad kui nn vana Euroopa noored. " Õppimise väärtus Mare Leino artiklis Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest: "Soome haridusuurijad tajusid uue arhetüübi lähenemist kümmekond aastat tagasi: seda iseloomustas vaistu ja mõistuse, tunnete ja teadmiste, individuaalsuse ja kollektiivsuse, looduse ja tehnoloogia kokkusobitamine ning nendevaheliste erinevuste ületamine. Ka Eesti muutub..." Igasugused graafikud, vt. .pdf faili 4.Väärtused! Kuidas saab arendada väärtusi (väärtushinnanguid)? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik · Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel.
ja muutmine. Suhte või äripartnerluse tõelise olemuse suhtes realistlik olemine. Saturn-MC suurem vastutus karjääris, nähakse omil jalul seisvana Saturn-IC perekondlikud kohustused, mis seovad inimese kodu külge, võimalikud probleemid isakujuga. Saturn-Vertex/Anti-Vertex kohtumine autoriteetidega või kauaoodatud vastutuse saamine. Kolm välist planeeti (Uraan, Neptuun ja Pluuto) kuuluvad üldiselt rohkem kollektiivsuse kui individuaalsuse juurde. Eriti koos transiitidega on neil põlvkondlik mõju. Näiteks sünni-Neptuun, mis saab konjuktsiooni mööduvalt Pluutolt mõjutab kõiki, kes sünnivad 12-kuulise perioodi jooksul. Kõigil võib olla transiit, kuid vähesed tunnetavad seda. Isegi Marsi transiit, mis on kvadraadis sünni-Pluutoga mõjutab sinu põlvkonda. Jälgi kuidas see energia väljendub moes, õhtustes uudistes või ajalehtedes, aga ära otsi selle mõju
· Ühiskaupade klassifitseerimine ei ole absoluutne. See sõltub turusituatsioonist ja tehnoloogiast. Raamatukogu lugemissaal on ühiskaup kui seal on vähe külastajaid. Ülerahvastatud lugemissaalis ei ole võimalik tööd teha. Järelikult eksisteerib konkurents. Sellised kaubad ei vasta täielikult ühiskauba mõistele ja neid käsitletakse kui mittetäielikke ühiskaupu. · Ühiskaupadega on seotud kollektiivsuse mõiste. See tähendab, et tarbimist ei ole võimalik välistada. Selliseks kaubaks mille tarbimist ei ole võimalik välistada on näiteks majakas. Välistamist on võimalik kasutada kesklinna sissesõidul, kasutades näiteks autode elektroonilist märkimist. · On olemas mitmeid valdkondi mida me ei saa käsitleda kui kaupu, ent need omavad siiski ühiskauba tunnuseid. Üheks selliseks valdkonnaks on näiteks ausus. Kui kõik inimesed on finantstehingutes
vähemuste üle-esindatusest. -Segmentide poliitilised eliidid domineerivad otsustetegemise protsesse. Eliitide vahelised interaktsioonid on intensiivsed ja konstantsed. -Otsused võetakse vastu kompromissi ja konsensuse alusel. -Interaktsioonid segmentide vahel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed arvestades solidaarsuse tõstmist Antud mudelist tulenevalt võib EL-i pidada sümbioosiks – ühiseks sõltuvuseks –osalevate segmentide vahel (liikmesriigid) ning consociationi kollektiivsuse (EL struktuur ja raamistik) vahel. Mitmetasandiline valitsemine Paljud peavad riigikeskset lähenemist liiga lihtsakoeliseks ning sellest tulenevalt on loodud teisi uusi kontseptsioone. Üheks neist on mitmetasandiline valitsemine, EL mitmetasandilise valitsemise mudeli keskmeks on: -Otsustetegemise kompetentse peetakse asuvat mitte ainult rahvuslike valitsuste tasemel vaid ka teistel tasanditel
annaabi.ee 
