Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eestil on vaja sõjaväge (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas Eestil on vaja sõjaväge?
Juba aegade algusest peale on mees olnud kodu kaitsja.Tema ülesandeks on olnud kaitsta oma naist ja lapsi.Siiski,ajad on muutunud ja mehe tähtsaim kohustus on minetanud tähtsuse.Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis.
Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjaväge pole,vallutaks vaenlane kergelt Eesti.Kuigi Eesti kuulub NATO -sse,ei tule NATO väed kohe Eestile appi,vaid selleks kulub mingi aeg.Ei saa ju lootma jääda teiste riikide abile,sest pole ju kunagi kindle kas meile tullakse appi.Eelkõige tuleks eesti meestel anda enda poolt kõik,et kaitsta rahu meie maal.Ja NATO-gi saab kaitsta vaid neid riike,kes aitavad iseennast ja ei looda vaid teiste peale.Seetõttu on Eesti sõjaväe olemasolu tingimata vajalik,et võõrriigid ei tuleks Eestit vallutama.Kindlustunnet annaks teadmine,et Eestil on olemas inimressurss ,kes on vajadusel valmis kaitsma oma maad isiklikke huve tahaplaanile lükates.
Teiseks põhjuseks,miks Eestil on vaja sõjaväge seisneb selles,et sõjaväeteenistusest loobumine annab vihje välisriikidele,et Eesti ei ole valmis osutama sõjalist vastupanu anastamise korral.Sõjaväe kaotamine tooks kaasa selle,et kaoks usk turvalisusse,väheneks usk oma riiki ja eestlaste patriotismi tunne hääbuks.Suur oli eestlastest esiisade patriotism näiteks lahingutes Sinimägedes.Tekib küsimus,mille nimel võitlesid need noored mehed metsikud lahingud,kui praeguse aja mehed ja tulevased põlvkonnad ei pea patriotismi kodumaaarmastust mittemillekski.See oleks selle riigi hukk,kui mehed muutuvad lodevaks ja nahahoidjaks.Sõjaväe kaotamine riigis tooks kaasa selle,et austus kodumaa vastu väheneb.Inimesed ei vaevu pingutama kui kodumaa ei taga talle turvalisust riigis.Seega pean oluliseks,et sõjaväekohustus säiliks Eestis,see on oluline,et säiliks inimeste patriotism.
Sõjaväe eesmärgiks on ka inimeste distsiplineerimine ja iseseisvaks kasvatamine ,samuti kollektiivsuse kasvatamine.Sõjaväes valitsev kord muudab noorte meeste mõttelaadi, distsipliini tõttu peavad noormehed sundima end ületama füüsiliselt,kui ka vaimselt.Ka on võimalus võrrelda end teiste meestega.Pidev võistlus sunnib mehi end pingutama,mis on tingitud üldisest meeskonnavaimust.Kardetakse muutuda ka teiste naerualuseks.Distsipliin tagab selle,et kriisiolukordades suudetakse säilitada kaine mõistus ja vältida paanikat.Oluline on igakülgne väljaõpe.Seega sõjaolukorra tekkides on tingimata vaja Eesti sõjaväe olemasolu.Vabatahtlikke üksusi ei ole lahendus Eesti riigi julgeolekule.
Sõjaväge on vaja ka tavade ja traditsioonide säilitamiseks.Sõjaolukorras peab iga mees olema valmis enda eest välja astuma ,ta peab kaitsma oma maad,naist ja lapsi ning vanemaid.Mees läheb sõtta selle mõttega,et kaitsta seda mis on talle kallis,kui ta ka seetõttu ehk elusalt ei naase.Siiski jab teadmine,et ta on seetõttu kangelane,mitte argpüks ja kõrvalehoidja.Need mehed,kes sõjaväekohustusest praegu kõrvale hiilivad on argpüksid ja egoistid .Sellistel meestel on valed väärtushinnangud.Nad ei taha minna sõjaväkke,sest siis nad ei saa tihti sõpradega pidu panna ja õlletada.Nad ei viitsi füüsiliselt pingutada ja paljud kardavad ka distsipliini järgi elamist ja kollektiivi reegleid.Seega ei tohi mingil juhul sõjaväge ära kaotada,sest vastasel juhul leiaksid tunnustust need mehed,kes ei ole valmis kaitsma oma riiki,lähedasi ja võitluskaaslasi.Et sellised inimesed ei muutuks Eesti ühiskonnas valdavaks,on vaja säilitada ja au sees hoida Eesti sõjaväge.
Viiendaks põhjuseks,miks Eestile on vaja sõjaväge on see,et kui toimuvad looduskatastroofid,siis on võimalik päästetöötajatele appi tuua olukorda ja distsipliini valdavad sõjaväelased.Nii oli üleujutuse korral Pärnus kui ka raba -ja metsapõlengute puhul.Nendes olukordades on sõjaväelased pädevad ja omavad oskusi ja teadmisi,mis tavakodanikul suurel määral puuduvad.Seetõttu on riigil tõhusam kaasata kriisiolukordadesse sõjaväelasi.
Kui vastata nüüd küsimusele,kas Eestile on vaja sõjaväge,siis vastuseks saab olla vaid “JAH”.Sõjaväe kaotamine oleks kui oma riigi vabatahtlik loovutamine teistele sõjakamatele riikidele.See oleks ka oma esivanemate ideaalide hülgamine ja argpüksluse õigustamine.Sõjaolukord ja sõjavägi toob välja selle,mis inimeses on peidus.Kas ta on kangelane või argpüks.Tuleb loota vaid iseendale ja tegutseda julgelt,aga kui puudub sõjavägi,siis pole võimalustki vastuhakuks.Seega arvan,et Eestil on vaja sõjaväge-see on meie võimalus end ette valmistada rasketeks aegadeks kui need peaks saabuma .
12R
Kas Eestil on vaja sõjaväge #1 Kas Eestil on vaja sõjaväge #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim savitski Õppematerjali autor
Arutlus teemal "Kas Eestil on vaja sõjaväge?"

Sarnased õppematerjalid

Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus

Riigiõpetus
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

sellest, kuidas inimesed end ise tunnevad. On seotud utoopiatega (nt Põhja- Korea, NSVLiit), igal inimesel on oma kindel roll saavutada ideaalne ühiskond kellegi nägemuse järgi. · Õnnelike indiviidide ühiskond ­ on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum. Sotsioloogid leidsid, et eestlased on üks maailma õnnetumaid rahvaid. Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus ­ kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest ­ õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ­ ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse

Euroopa ideede ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul

Kirjandus
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis mitmeid revol org-e, kokku tuntud narodnikluse nime all. Jagunes väga erinevateks gruppideks. Saj lõpus, 1890ndateks sai selgeks, et narodniklus sellisel kujul enam eksisteerida ei saa, on end ammendanud, vaja otsida uusi ideid. Neid hakkas pakkuma Lääne-Euroopast sisse toodud marksism või sotsiaaldemokraatia laiemalt. Kõikvõimalikke revolutsioonilisi rühmitusi oli Vm-l terve hulk. Ennekõike 2 suuremat parteid. Üks formeerus 1901-1902, tuntud esseeride partei nime all- SR- Sotsialistid-Revolutsionäärid. Nende partei lähtus ennekõike vanast, end ammendanud trad narodnikluse traditsioonidest, üritas neid ühendada, kokku sulatada sotsdem maailmavaatega.

Ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)

Sotsiaalteadused
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

olid aidanud ta! tõusta selle keeruka redeli tippu, mida nimetatakse õukonna soosinguks ja mille astmeid ta neljakaupa korraga ületas. Ta oli kuninga sõber, kes, nagu teada, sügavalt austas oma isa Herni IV mälestust. Härra de Tréville'i isa oli teda ustavalt teeninud sõdades Katoliikliku Liiga vastu, ja raha asemel -- raha ei olnud bearnlasel kogu elu jooksul ja kõik võlad maksis ta alati ainsa vahendiga, mida tal ei olnud vaja laenata, nimelt teravmeelsusega -- raha asemel, nagu me ütlesime, lubas valitseja tal pärast Pariisi alistumist endale vapiks võtta kuldse lõvi, kelle lõugade vahele oli kirjutatud deviis: fldelis et fortis. Au suhtes andis see palju, varanduse suhtes aga vähe. Seepärast jättis suure Henri kuulus kaaslane surres oma pojale päranduseks ainult mõõga ja deviisi. Tänu kahe- 23 sealolek võõra tema kõrtsist minema peletas, naise juurde ja nägi, et d'Artagnan on meelemärkusele tulnud

Kirjandus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun