15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasu...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. So...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
vajadused.Inimese tööpanus määrab tema heaolu.Naise rolliks ühiskonnas on olla hea koduperenaine, tööl käivad põhiliselt mehed. Selline heaolumudel on näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal. Pooldan konservatismi, sest see soosib kollektiivset heaolu ning selles ei saa vaid riigile loota. Mina isiklikult kaldun pigeb sotsiaaldemokraatliku maailmavaadet eelistama.Seega pean olulisemaks pigem kollektiivi kui indiviidi heaolu. Kollektiivne heaolu tõstab üldist heaolu riigis. Ma usun, et see on ka riigi arengus edasiviivam jõud. Sylva Reivik, 12b
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsia...
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet. Erivajadus või kuulumine vähemusrühma-N: puudega inimene ei leia tööd; sellise tõrjutuse vältimiseks on Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu.
väärika elatustaseme. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Liberalism ja konservatism on parempoolsed ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. LOE moode vasak- ja parempoolsus lk 53!! Tabel õp. lk. 51. Tv ül. 30, 31, 32. 2.7. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Jätkusuutlikus-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tabel õp. lk. 54. Peamised heaolureziimid
presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003)
võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine
astmikpüramiidideks. haudehitist mastabad. Uskumuse järgi pidi Nii valmis umbes 60 m vaarao astuma mööda kõrgune astmikpüramiid, tohutut treppi päikeseni. mida ümbritses ulatuslik Esimese püramiidi lasi nekropol (surnute linn). endale püstitada vaarao Dzoser. Nekropol ehk surnute linn Tsitadelli põhjaküljel asub nn. "Surnute linn", maailma suurim nekropol, mille vanimad hauad pärinevad XV sajandist. See linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Egiptlastel ei ole kombeks käia haual mälestamas, nende arvates läheb elu lihtsalt edasi. Sfinks Sfinks on lõvi keha ja inimese Tuntuim sfinksi kuju peaga mütoloogiline olend. on Chephreni sfinks, Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Samuti on kuulus Egiptuses tähistasid sfinkside sfinkside allee, mis
Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud pühad ringid -- mandalad.
juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid. Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus. Igas organisatsioonis peavad inimesed ise välja mõtlema ja ütlema, milline lahendus neile sobib. Otsekohese ja praktilise tagasiside kogumine töötajatelt on keeruline, kui meeskond pidevalt kasvab ja kolleegid asuvad teises linnas või riigis. Vahetu suhtlus on ettevõtte edu tagamisel kriitiline kuid aina rohkem on hakatud kasutama küsimustikke, mis on väga olulised abilised tagasiside kogumisel
Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane
võrgustik sisaldab palju auke. Sild võrgustikus suhe mis ühendab kaks inimgruppi, kelle vahel muidu ühtegi ühendavat seost ei olnud. - võrgustiku heterogeensus: kui palju erinevaid inimtüüpe võrgustik sisaldab. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Kollektiivne käitumine Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist; see on sotsiaalse interaktsiooni kõige keerukam vorm. Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näiteid iga tüübi kohta: ORGANISEERITUD SPONTAANNE PIKAAJALINE Sotsiaalne liikumine Imiteerimine Organisatsioon Turumajandus LÜHIAJALINE Revolutsioon Paanika
Tegeles maagiliste praktikatega maagia on usk surematusse; püüdis ülemaailmselt võrrelda maagilisi praktikaid läbi tekstide, mida suutis kokku koguda. 3. religiooni seos ühiskonnaga Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4
psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus" FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse JUNG püstitas väite alateadvuse kahest aluseks olevat anumat, mille ülesanne on tasandist - personaalne alateadvus, ja säilitada teadvuse poolt ära tõugatud ja allpool veel kollektiivne alateadvus, vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, sisaldades inimkonna kasvavat mõtteid ja kogemusi. kogemustepagasit. FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud JUNGI kohaselt on elus muudki peale seksuaalsusest ja aluseks olev alateadvus ei seksuaalsuse, mis on osa suuremast sisalda midagi peale tunnete ja kõiksusest, mis on aluseks isiksuse mõttekogemuste ning frustratsiooni, mis kujunemisel ja pidevale mõtte otsimisele.
tahteline osa. Selle holarhia alumised tasemed on näiteks haaramine, ärritatavus ja aisting, kõrgemal on juba emotsioonid, sümbolid ja mõisted.Need ei ole teaduses kirjeldatud, sest neid saab tõeliselt tunda vaid enese sees, kuid objektiivne kirjeldamine on võimatu. Integraalse mudeli kaks alumist veerandit peegeldavad kollektiivsust. Sisemise kollektiivse tähenduses mõistab Wilber kultuurilisust, mis ühendab ühe kogukonna liikmeid. Väline kollektiivne alumine parempoolne veerand on sotsiaalse tähendusega. Kuigi esmapilgul ei tundu kahel veerandil suurt erinevust olevat, peegeldab kollektiivne kogukonna maailmavaadet, sotsiaalne aga kogukonna maailmavaate materiaalset baasi. Huvitav oli aga see, et ka mitteinimhoolonitel on ühine maailmavaade, justkui ühine kultuur. Ühesuguse välimusega hoolonitel on ka ühesugune sisemus. Kvargid ei ole võimelised reageerima
3. ühisk lammutamise soov viis koostööle ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-
Töötajatesse Läbi kogu elu Töö ja perekonna Ühekülgne suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaajaline, Eelkõige koostöö Lühiajaline, hindamine kvalitatiivne hindamine kvantitatiivne Töötajate Edutamine laias Edutamine Kiire edutamine edutamine valdkonnas olenevalt kitsas koostööst valdkonnas Otsustamine Kollektiivne, Demokraatlik, Individuaalne kõigi osavõtul konsensuse taotlus Vastutus Grupis Valdavalt Individuaalne individuaalne Kontroll Enesekontroll Mitteametlik, Ametlik, infole tuginev reeglitele tuginev Täname Aplaus!!!
Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid. Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis
Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööandja ja töötajate vahelised vastastikused kohustused ja õigused Tööleping leping, milles on ära määratud konkreetse inimese töökohustused, õigused, palk jms
Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik
2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes?
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2
Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? ...avastamise elementidega vestlus. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise: -uurima, avastama -lahendama probleemsituatsioone -vaidlema -valikuid ja otsuseid tegema Mida ütleb jõukohasuse printsiip? · vanus · ülesande täitmiseks kuluv aeg · huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid · individuaalsed iseärasused Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Reeglid: -kasuta kõige olulisema kohta -nähtav siis kui kasutatakse -anna tajumiseks aega -lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamiseg...
4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel (,,Me rõõmsad lapsed oleme"). Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise kasvatuse vahendeid ja meetodeid, mida saab teostada ka tiimi või mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik, initsiatiivirohke ja aktiivne kehaliste harjutuste täitmine mängijate poolt mängus püstitatud eesmärgi saavutamiseks, samal ajal kinni pidades mängureeglitest. Võtame näiteks meile kõigile igapäevase ja hingelähedase tegevuse kõndimine.. Ja ütleme, et kõnnivad kolm inimest talvises õhtupimeduses töölt koju.. On olemas kollektiiv- ühel eesmärgil, milleks antud olukorras on siis ilusti koju jõudmine, tervikuna tegutsev isikute
Õnn on inimese enda kätes. Õnn on üks olulisemaid konseptseoone elus, mis tähendab inimese moraalse rahuolu. Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. ...
Teda väärtustatakse. Muidugi, ka kollektiivseid gruppe väärtustatakse ja austatakse, kui nad on teinud saavutusi. Aga kollektiivi puhul ei pruugi saada kõik inimesed kollektiivis eraldi samavõrdset tähelepanu. Kollektiivis olles on kergem hakkama saada, nagu öeldakse ,,kaks pead, on ikka kaks pead". Olen seisukohal, et on juhuseid kui inimene ei saa käituda ainult üksikisiku või kollektiivina. Kui inimesel on suur perekond, siis perekonnas on ta kollektiivne sel juhul ei saa käituda nii, et väärtustatakse ainult ennast. Jällegi sama inimene, kes on suurest perekonnast, võib tööl, eraelus olla väga edukas üksikisikuna ta saab üksinda hakkama, teda ei häiri inimesed tema ümber, ta saavutab edu ise. Kollektiivseid inimesi hinnatakse rohkem, kuna üksikisikutesse mõnikord suhtutakse, kui üleolevatesse inimestesse. Kollektiivis on ju näha, et inimene arvestab teiste inimestega, ta ei tee kõike selleks, et ainult temal oleks hea
näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1.positiivselt, meelekinnitusena (õppejõu arvates jumalateenistused. Ta ei tea veel, et inimene saab oma meelele/hingele ja vaimule tõelise kindluse ja kinnituse alles siis, kui tunda isiklikult Jumalat läbi Jeesuse Kristuse- see tähendab - olla vastu võtnud armu Jumalalt. Eristama peab man-made religiooni ja tegelikku- tõelist isiklikku suhet ja osadust oma Loojaga
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe
juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka.
Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud Laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi,soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul)
lühikesed kolme minutilised vinüülplaadid pluss igasugused ökonoomilised faktorid. Benny Goodman ja tema orkester Kui võrrelda bigbändi ja dixielandi, siis bigbändis improveseeris üks soolo mängija, aga kõik ülejäänud muusikud mängisid täpselt noodist aranzeeritud materjali. Dixielandis ei olnud aranzeeritud materjali, kuid oli kollektiivne improvisieerimine. Muusikud improveseerisid oma tunde järgi vaba meloodiat peamiselt, et see ei hakka üldmuusika kujule halvasti mõjuma.
Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi
Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel
pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. Kreutzwald kasutab rahvaluule kogumisel mõistet „vana vara“, viidates sellega minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kollektiivne, anonüümne 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki .Näituse nimi "SOUP 69" ja näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Nähtuse lõppu on raskem fikseerida. Leonhard Lapin "SOUP 69" (1969) Aastatel 19721973, kui popideedest vaimustunud üliõpilastest iseseisvad kunstnikud said, vaibus kollektiivne mäslemine ja olulisemaks osutusid individuaalsed otsingud, kuid just siis hakkas popkujund tasapisi mõjutama vanemate kolleegide loomingut ning vallutama ka rakenduslikumaid sfääre trükiste (raamatud, ajakirjad, plakatid) kujundust, teatrikujundust, jõudes 1974. aastaks animafilmini. Popkunst oli tulnud, et jääda. Click to edit Master text styles Second level Third level
Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses Kaitsta eenekõike oma maa Pooldajad:haritlased, Igaüks hoolitseb enda eest tootjate ja kauplejate turgu majanduslikult eesrindlikult inimesed ja riigid Riigi vähene sekkumine Üksikisiku mõistus on mäss
poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis:
äsja sünnitanuga va siis kui ettevõtte tegevus lõpeb. Tööandja põhikohustused 1.informeerimis ja teavitamiskohustus 2.pädeva asutuse (töötukassa) samuti töötajate esindajate teavitamine. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja direktiivi 98/59 ette teatama vähemalt 30 päeva, 90 päeva kui koondatakse 20 töötajat olenemata töötajate arvust, Eestis 30 päeva, minimaalne koondatavate arv eestis 5 euroopa liidus 10 (siis on see kollektiivne koondamine) 15.Teavitamiskohustuse tähendus EL ja Eesti õiguse järgi See on üks Euroopa Õiguse põhimõttest, et töötajal on õigus olla teavitatud. See tuleneb õigusakti iseloomust, kus sätted on tihti imperaktiivsed ja töötaja on nõrgem pool. TLS § 5 kohustab tööandjat teavitama töötajat töötingimustest. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
Mälutreening Referaat Tallinn 2004 Carlos Castaneda ütleb oma raamatus " Don Juani õpetused" järgmist:" Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest. Ta hakkab õppima aeglaselt, tükk-tükilt, siis suuremate kamakatena - ja tema mõtted on varsti vastuolus, sest see, mida ta õpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis või kujutas ja nii hakkab ta kartma. Õppimine ei ole kunagi see, mida keegi loodab. Iga õppimise aste on uus ülesanne ja hirm, mida inimene kogeb, hakkab kasvama halastamatult, järeleandmatult. Tema eesmärk muutub lahinguväljaks" (http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005). Ilusasti öeldud. Ja kindlasti peitub selles suur tõetera. Kuid vaatame hetkeks, mida siis õppimine tähendab ja kuidas õppida. Olen ise kaitseväelane ja tö...
Kõige lihtsam moodus ennast selliste olukordade eest kaitsta on see, et vajalikud dokumendid on olemas ning töötaja allkiri koos kuupäevaga fikseeritud. (Seinberg, 2014) Praktikas tuleb ette, et probleemiks võib osutuda ka töölepingute ülesütlemised. Töölepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda erinevatel juhtudel (Töölepingu seadus, § 88-91): tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel; tööandja poolt majanduslikel põhjustel; kollektiivne ülesütlemine; ülesütlemine töötaja poolt. Töötajast tulenevatel põhjustel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikuga seotud mõjuvatel põhjustel, näiteks haiguse tõttu. Teiseks kui töötaja on rikkunud töökohustusi. (Töölepingu seadus, § 88) Töövaidluskomisjoni praktikas tuleb ette, et töötaja ei ole nõus tööandja poolt esitatud lepingu ülesütlemisavaldusega ja pöördub seetõttu töövaidluskomisjoni poole. Ülesütlemisavaldus
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastes...
ÜHISKONNA KORDAMINE 10 13 PEATÜKK LEHEKÜLJED 48 - 63 Peaminister Andrus Ansip siseminister Marko Pomerants haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kaitseminister Jaak Aaviksoo kultuuriminister Laine Jänes majandus-, ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sotsiaalminister Hanno Pevkur rahandusminister Jürgen Ligi justiitsminister Rein Lang põllumajandusminister Helir Valdor Seeder välisminister Urmas Paet keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
