• Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-
,,Kool" Püramiidid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Giza platoo Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütolo
.............lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii.........................................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................lk 9 Sissejuhatus Muistse Egiptuse kunst, eriti arhitektuur, on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida
GIZA PÜRAMIIDID Lugupeetud inimesed, oleme jõudnud oma ringkäiguga Giza püramiidide juurde ning räägiksin lähemalt, millega on meil tegu. Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide arv Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest
Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti vaarao Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu."
piiratud, et meietaolistele lihtinimestele osutub see võimatuks. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga, nagu uuringud näitavad, kolm meetrit. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest",kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn. Päikeselaev, mille 1954. a. juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20- tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Lisaks kõigele sellele on Hufu püramiidi ümbrusest lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu Järgmisena suundume Hafra püramiidi juurde, mis asub Giza platoo teises otsas, kuhu me jõuame kümne minutiga. Nagu te näha võite , olemegi Hafra püramiidi juures
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:
Kõik kommentaarid