VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon
m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast. Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et habe oli algselt krohvitud ja punase värviga kaetud. Liiv
Kuningate org on vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaik • Tänaseni on Kuningate orust leitud 62 hauakambrit • Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid on siiani säilinud Tutanhamon • Kepid mis Tutahamoniga tema hauas olid ei olnud valitsus sümbolid vaid "kargud" • Tutanhamon suri u 17 aastaselt, arvatavasti oma 9ndal valitsusaastal • Tutanhamon on Vana Egiptuse vaarao 18. dünastiast Assuani pais • Otsustati rajad 19. sajandi lõpus et reguleerida jõe veehulka • 1960. aastat hakati ehitama uut Assuani pait ja selle käigus eemaldati Abü Sunbuli tempel • Maailma suurim veehoidla Abu Simbel • Abu Simbeli templid on kaks kivitemplit Nuubias • On UNESCO maailmapärandite nimekirjas • Nad on saanud nime Abü Sunbuli linna järgi
piiratud, et meietaolistele lihtinimestele osutub see võimatuks. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga, nagu uuringud näitavad, kolm meetrit. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest",kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn. Päikeselaev, mille 1954. a. juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20- tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha. Lisaks kõigele sellele on Hufu püramiidi ümbrusest lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu Järgmisena suundume Hafra püramiidi juurde, mis asub Giza platoo teises otsas, kuhu me jõuame kümne minutiga. Nagu te näha võite , olemegi Hafra püramiidi juures
Giza püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi.
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas
Kõik kommentaarid