Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte korvpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korvpall, korvpalli, maakonnas, uurimistöösGümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak....................................................................................
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides
Ratsaspordi maailmas enamikele ratsutajatele tuttav harrastaja Heiti Hääl käib perega mõnikord nädalavahetuseti ratsutamas, olles olnud üks võistluste suursponsoreid Eestis (Lemmik, 2007). 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ratsaspordi spetsialistide hinnang harrastusspordi kohta. Harrastussport vajab erinevate osapoolte mitmekülgset uurimist kujundades võimalusi ja tingimusi harrastusspordi edendamiseks Eestis. Uurimustöö tulemused leiavad kasutamist ERL harrastajate manageri poolt, kes saab kasutada andmeid harrastusspordi hetkeseisuks terviklikuma pildi saamisel ning harrastusspordi tegevuskava planeerimisele. Töö eesmärgist lähtudes on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded: Viia läbi küsitlus atesteeritud treenerite seas
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis .......................................................
paranenud, kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib
Samuti toetab lineaarse mudeli valikut see, et andmed kõrghariduse, linnalises asulas elavate inimeste ja meeste kohta on antud osakaaludena. Seega eeldame, et sobiv mudeli kuju antud majandusprobleemi jaoks on lineaarne nii parameetrite kui muutujate suhtes. Püstitatud regressioonimudel: Yi = β0 + β1X1i + β2X2i + β3X3i + β4D1i + β5D2i + β6D3i + ui ,kus Yi –keskmine brutopalk hõivatud isiku kohta i-ndas maakonnas perioodil 2005- 2008 (eurodes); X1i – kõrgharidusega (bakalaureuse, magistri- või doktorikraadiga) inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X2i – linnalises asulas töötavate inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X3i – meeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; D1 – fiktiivne muutuja 2005
Sellised lapsed ,,põevad" kogu kooliaja ja on pidevalt vabastatud kehalise kasvatuse tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20
Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine. Leevi-Veriora maantee küljel on käinud Nõukogude ajal turba kaevandamine. Turbaga varustati ümbruskonna majandeid. Peagi see lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke). 1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas. Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit
"Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
Andmed on esitatud tuhat tonni kohta. Üldiselt võib öelda, et kui vaadata maakondlikku üldpilti on tulemused väga erinevad. Mõnes kohas on turba toodang ulatunud üle 160 tuhande tonni aga teises kohas jääb tulemus alla 20 tuhande tonni. 2010. aastal on kõige rohkem nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turvast toodetud Pärnumaal (joonis 5). Hästilagunenud turba toodanguga järgnevad Tartumaa ja Ida- Virumaa. Kõige vähem toodeti 2010. aastal vähelagunenud turvast Põlva maakonnas ja 14 Saaremaal. Hästilagunenud turvast toodeti väga vähe Jõgevamaal ja Põlvamaal. Täielikult puudus hästilagunenud turba tootmine Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Joonis 5. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). Turba varu graafikult joonistub kenasti välja, et Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas on olemas hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral
Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi
10. Kas sa usud, et Eestil on tulevikku curlingus? Usun küll. Kui võrrelda ükskõik millise teise taliolümpia alaga, siis on curlingu võistkonna teoreetiline olümpiamedal konkurentsitult odavaim. Sama meelt on ka Soomlased, kes paraku said sellest aru alles pärast 2006.aasta Torino olümpiahõbedat, kuid vähemalt on curling neil seni üks suuresti toetatud spordialasid. Ka Lätis on curling jäähoki ja korvpalli kõrval tähtsuselt 3. võistkonnala, millele riigi vahendeid suunatakse. Läti ja Soome näitel on näha, et edu saavutamiseks pole vaja meeletuid pudrumägesid, vaid piisab ka mõõdukast toetusest. Paraku puudub Eesti Curlingul seni nii suur riigi tugi, kui ka korralik treeningbaas. Treeningbaasi mure saab meil loodetavasti lahendatud Tondiraba jäähalli 1.järgu valmimisega, eeldatavasti 2013 viimases või 2014.a esimeses kvartalis
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast);
Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli
Kui kaugel on kool kodust? Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid
∗ Kui kaugel on kool kodust? ∗ Kuivõrd mugavalt ja turvaliselt on lapsel võimalik kodust kooli jõuda? (koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) ∗ Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) ∗ Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? ∗ Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) ∗ Mitu paralleelklassi avatakse? ∗ Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) ∗ Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? ∗ Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid
Nendest suurim piirkond oli Saare maakond (Joonis 1), kasvatades umbes 19% kogu Eesti lammastest. Lammaste arvult teine maakond on Valga maakond, kus kasvatatakse 10% kogu Eesti lammastest. (PMS006 2010) Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal) Joonis 1. Lambakasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses. Majapidamiste arvult Eestis 2010 aastal tegeles lambaksavatusega kokku 1950 majapidamist milledest suurim osakaal asus Saare maakonnas, kus kasvatas lambaid peaaegu 370 majapidamist. Teine suurim lambakasvatus maakond majapidamiste arvult oli Võrumaa kus kasvatavad lambaid 209 majapidamist. (PMS006 2010) Karja suuruselt on aga Lääne-Virumaa esimene kus 71 majapidamises kasvatatakse kokku 6767 lammast, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 95 lammast. Valgamaal on ka suuremad lambakarjad kui ülejäänud Eesti maakondades, keskmise karjasuurusega 84 lammast
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1 praktikumitööd.....................................................................................................................1 Koostaja: HELEN TIITSON........................................................................................
Nii riputati talvel toalakke trapetsid või rõngad, suvel kahe puu vahele raudtoru, kus tuli nii hommikul kui õhtul lõuga tõmmata ja jalgu üle pea viia. Jõulukinke sai eeskujulike võimlemisharjutuste eest(Press:2006). Ise otsiti lisategevust suusatamisest, lapaduu mängimisest, ujumisest ja Tarzani mängust. Puude vahele sai riputatud kalavõrk, et võrkpalli mängida. Sageli tuli seda teha üks-ühe vastu, mis nõuab eriti head liikumist ja kiiret reageerimist ning rohkesti võhma. Korvpalli rõngaski tehti ise, jalgpalli väljak loodi sinna 2 samasse lähedale nõmmepealsele. Tegeleti ka jooksmisega ja teiste kegejõustiku aladega. Kuuliks olid äralöödud sangaga kaalupommid, puuteibaga saadi üle kahemeetrisest kõrgusest. Üldiselt olid hüppealad tagaplaanil. Liiva oleks tulnud vedada 10 kilomeetri kauguselt. See võib olla ka põhjuseks, miks kümnevõistluse rekordimehel olid nõrgemaks küljeks hüpped.
Ööbimiste arvu järgi on siseturistide peamised sihtkohad suuruse järjekorras: Tallinn (16% ööbimistest), Pärnu mk koos Pärnuga (14%), Ida-Viru mk (10%), Tartu mk koos Tartuga (10%), Harju mk (8%) ja Saare mk (8%). Arvuliselt kõige rohkem lisandus siseturistide ööbimisi Ida- Virumaal, Pärnus, Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Kõigis neljas sihtkohas kasvas eelkõige puhkusereiside arv. Siseturistide ööbimiste arv vähenes vaid Tartu maakonnas (nii Tartus kui ka väljaspool) ja Pärnu maakonnas väljaspool Pärnu linna (2014.a. kasvas seal nende ööbimiste arv märkimisväärse 18% võrra, kuid 2015.a. vähenes 8%)." (Eesti ja Euroopa turism, 2015) 11 Hetkel on Eesti inimene hakanud järjest rohkem hindama Eestit, kui turismisihtkohta, ilmselt on suureks mõjutajaks ka välismaal toimuvad terroriaktid ning muud meeleavaldused. Eesti on suutnud tagada turistile turvalise keskkonna ning see on
kahjusta meie keskkonda ega mõjutaks meid kuidagi, siis ka õpilased pöörduks omnivooride elustiilile. Ära ei saa ka unustada liha kvaliteedi paremaks muutumist. See mängib paljude noorte jaoks tähtsat rolli nagu jooniselt näha on see pigem oluline lausa 34 õpilase jaoks ehk kui liha hakataks tootma paremini ja kvaliteetsemalt siis unustaks nad veganluse ja pöörduks omnivooride toidu juurde tagasi. 17 KOKKUVÕTE Käesolevas uurimistöös püstitatud probleem oli noorte vähene teadmine veganlusest ning teada saada põhjuseid mis tooks noori tagasi omnivooride toidule. Õpilasi, kes veganlust üldse viljelevad oli väga vähe. Enamus vastanutest ei viljele vegan elustiili. Võimalikuks põhjuseks, miks ei viljeleda, on vähene teadmine üldse veganlusest. Arvestades negatiivsust veganluse vastu erinevate küsimustele vastamiste järgi. Antud uurimistöös esitasin kaks uurimisküsimust, mis toetavad uurimisprobleemi. Esimene
Teine peatükk jaguneb kolmeks alpeatükiks. Esimene neist kirjeldab ettevõtluse olukorda Pärnumaal, teine toob välja ettevõtluse tulevikuvõimalused regioonis ja kolmas tulevikuvõimalused tuginedes Pärnumaa ettevõtluskeskkonna SWOT-analüüsile. Selline ülesehitus on valitud, sest selleks, et kirjeldada väikeettevõtluse olukorda Eestis, oleks vaja välja tuua ka konkreetne näide ja teisalt selleks, et kui soovitakse kirjeldada ettevõtluse eripärasid mõnes maakonnas, on vaja eelnevalt kirjeldada üldist olukorda riigis. 1. VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS 1.1. Väikeettevõtluse põhiprintsiibid Elujõulist väikeettevõtlust on alati peetud parimaks konkurentsi säilitamise ja seeläbi monopolide tekkimise vältimise ning soodsamate hindade ja kõrgema kvaliteedi tagamise viisiks. Seetõttu on väikeettevõtlus majanduses eriti suure tähtsusega. Näiteks USA-s kuulub sinna paarkümmend miljonit väikefirmat. Igal aastal tekib juurde ligi pool miljonit uut
...............................................................................................................13 LISA 1 Leping LISA 2 Radooni mõõteaparaat LISA 3 Kopsuvähi risk suitsetajatele ja mittesuitsetajatele LISA 4 Radooni konsentratsioon ruumi siseõhus LISA 5 Perioodilususe tabel LISA 6 Radoon elamutes, valdade keskmised tasemed LISA 7 Proovi mõõtmise protokoll LISA 8 Küsitlusankeet LISA 9 Küsimustiku kokkuvõte graafiliselt Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös võetakse vaatluse alla radoon looduslikult radioaktiivne gaas. Radoon kujutab riski inimese tervisele ning seda peetakse suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Seoses radoonist tuleneva riskiga inimese tervisele on paljudes riikides väga aktuaalne radooni kontsentratsiooni kindlaks tegemine pinnases, elumajades, joogivees jne. Võtmaks kasutusele meetmeid nimetatud riski vähendamiseks.
Samuti tänan abivalmit Vilve Roosioksa, kes leidis aega ja aitas piltide töötlemisel. Veel tahab autor tänada oma treenerit Jüri Tartot, kes oli suureks abiks video tegemisel ning andis head nõu mida ning kuidas filmida. Samuti oli tema üks nendest kes täitis treeneri küsitluse. Olulise osa uurimistööst moodustasid ka mängijad ja arst , tänu kellele sai autor teha kokkuvõtteid, seega olen tänulik, et nad võtsid vaevaks uurimistöös aidata. Veel tänab ta treener Tauno Toomingut, kes samuti täitis treeneri küsitluse. Suur tänanu ka mängijatele , kes olid nõus olema mannekeenideks, et saada häid pilte vigastuste tekkimisest. Kõigist neist inimestest oli palju abi uurimistöö läbiviimisel ning autor on neile tõeliselt tänulik, et nad leidsid aega tema tööle kaasa aidata. 29 KASUTATUD KIRJANDUS · Danskanen, K., Tarto, J
Et tema ei tea sellest midagi või et tema pole seda sinna pannud või sealt võtnud. Väga paljud klienditeenindajad on ükskõiksed oodates, et tööpäev juba lõppeks. Veaolukordades vabandatakse väga harva, pigem hiilitakse vaikselt eemale. Tihti võib näha kauplustes üleolevat pilku teenindajate silmis ning see on ülimalt ebameeldiv. Tekib tahtmine sealt kohe lahkuda, isegi kui oled leidnud midagi, mille võiks osta. Oleks ülekohtune terves uurimistöös tuua välja vaid negatiivset, sest leidub ka ju positiivset. Mõnes ettevõttes on nii rõõmsameelsed klienditeenindajad, et sinna tekib kohe tahtmine tagasi minna. Üheks selliseks kohaks oli kindlasti Stefani pitsarestoran Pärnus, mis kahjuks sai hiljaaegu tulekahju ohvriks. Sealsed klienditeenindajad jätsid esimesel korral juba kustumatu mulje oma südamlikkuse, soojuse ja psoitiivse ellusuhtumisega. Ilmselt on seal ettevõttes miski, mis neid optimistidena hoiab. 9 ETTEPANEKUD
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
kui 4000 ingliskeelset eriala. Valikus on erineva hinnataseme, õpetamismeetodite ning erialadega koole, kindlasti leiab iga huviline nende hulgast just endale sobiva eriala. Kõik 11 ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015) 12 2. UURIMUS Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes omandavad või on omandanud kõrgharidust Taani Kuningriigis. Intervjueerimine viidi läbi Skype kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele saadetud ka küsimused, tutvumiseks ning ettevalmistamiseks. Ühe intervjuu kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1)
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5. Röövimised ja isiklike esemete vargused.................................................9 6. Tapmis
samal teemal läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Teises peatükis süvenetakse toidule ja tervisele üldiselt ning tuuakse välja esmased põhimõtted toidu valikul. Kolmandas peatükis on peamine rõhk tasakaalustatud toitumisel. Neljas peatükk käsitleb dieeti ning erinevaid toitumishäireid, mis võivad tekkida mitte kontrolli all oleva kaalulangetuse tagajärjel. Töö teoreetilises osas töötati läbi erinevaid raporteid ning raamatuid toitumise ning tervise kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei 3 osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik dieedipidamine võib kahjustada noore inimese tervist. Tööle püstitati hüpotees: Haljala Gümnaasiumi 10
avaldatud juhiseid. 9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED Teadus põhineb teaduslikul uurimisprotsessil, mis kinnitab ja arendab olemasolevaid teadmisi ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik
annaabi.ee 
