et ka ise selles protsessis rohkem kaasatud olla. Keegi meist ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse. Kui laps teeb pahandust, tuleb rääkida lapsega, ning uurida, kuidas laps tekkinud olukorda selgitab. Igal käitumisel ja tegevusel on oma loogika ning oma põhjendus on ka lapsel.
oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks.
· suurenda turvalisust nii tootmis- kui tarbimisetapil · kaitsta loodust ning vähendada jäätmehulka · pakutava käepärasem ja lihtsam kasutamine · toodete nimetuste vähendamine, mis viib kausaalselt hinnalanguseni · suurendada toodetega varustatuse efektiivsust lihtsustada hooldamist · Kasutajad usaldavad enam tooteid ja teenuseid, millel on rahvusvahelise standardi tugi. 2. Mida see annab ettevõttele? · Standardid kujunevad kasulikuks kokkulepetel välismaa klientidega. Klientidel on ISO standardit omavat ettevõtet lihtsam usaldada, sest standardi nõuded on kõigile ühtselt arusaadavad. · Sisemine kasu: juhtimissüsteemi õigel rakendamisel aitab see organisatsioonil keskenduda oma tegevustes olulistele asjadele - juhtimissüsteem võimaldab hoida kokku kulutusi. · Väline kasu: sertifikaat toimib reklaamina annab informatsioonipotentsiaalsetele investoritele ja klientidele. 3
Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimeste hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. 7
Teisalt ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Klassikaline "mida suurem vabadus, seda suurem vastutus" vajab realiseerumiseks pikka ettevalmistust kõigilt osapooltelt ja ka ühiskonnalt. Seetõttu tõlgendati ja tõlgendatakse tänapäevalgi vabakasvatust sageli primitiivselt mittekasvatamisena, minnalaskmisena. IV SLAID Kasvatuse asemel räägitakse lapse toetamisest, avatud mõistmisest, kõiki pooli rahuldavast elukorraldusest, mis põhineb solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel. Ühe võttena kasutatakse vabakasvatuses laste emotsionaalset mõjutamist. Kui laps on halvasti käitunud, näitab ema oma olekuga, et laps on talle, kõige lähedasemale inimesele, haiget teinud. Ema meeleolule on lapsed äärmiselt vastuvõtlikud, nad ei taha ju, et ema nende pärast kurb on. V SLAID Vanema, kasvataja-õpetaja ülesandeks: 1. Olla eeskujuks. 2. Mõtelda lapsega kaasa, tema samme ette aimata (nii õpetamiseks kui ohtude vältimiseks) 3
Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel
kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on teinud hulgaliselt salajasi kokkuleppeid ning eiravad meie seadusi. Lisaks veel, et riik laseb liiga kergekäeliselt eraisikutel erastada linna haiglaid, lasteaedu, vanadekodusid jne tuues siis põhjenduseks rahalise kriisi. Saan aru autori pahameelest ning sellest, miks ta antud probleemi tõstatas. Õigusriigis ei tohiks olla sellistel poliitilistel kokkulepetel elujõudu. Tundub, et poliitikud ja kõrged ametnikud justkui sülitaks seaduste peale. Sülitavad isegi põhiseaduse peale. Ja õiguskantsler nendib, et põhiseadust tõesti rikutakse, aga majandussurutise ajal on selline käitumine mõistetav. Põhinedes õigusriigi printsiibile, siis sotsiaalobiekte (haiglad, lasteaiad jne) ei tohiks võõrandada enne, kui ollakse veendunud, et riik neid hooneid ja maid ei vaja.
Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö)
jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega. Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale
Sellist tootmisviisi nimetatakse elatusmajanduslikuks e. naturaalmajanduslikuks. Inimsuhted kujunevad omavahelistes kokkulepetes (agraarühiskond). Tänapäeval elab selliseid inimesi palavvõõtmes Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Vaikse Ookeani saartel. 2) Industriaalne e. tööstuslik. Tehnoloogiad põhinevad masinatööle ja toodetakse müügiks. Endale vajaminev ostetakse. Kujuneb välja kaubandus. Suhted põhinevad seadustel, kokkulepetel. Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia. 3) Infoühiskond oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel)
Naise hakkasid tööl käima, said valimisõiguse ja karjääri. Infoühiskond- haridus ja info, Kõrgharidusega inimesed nt teadlased , juhid , õppejõud jne keskharidusega töölised, seal on samuti vabariik ning kapitalism… väike pere, abielu hakkab kaduma, tavaline kooselu tõus, üksikvanemad, samasooliste kooselu. Naine on iseseisev ja võrdõiguslikkus 11. Nimeta 5 riigiõpetust ja riigi omadust Lepinguteooria- kõik inimesed võrdsed, riigivõim sünnib nendevahelistel kokkulepetel. Eesmärk leida selline eluvorm, kus võim kaitseks kodaniku vabadust, õigusi, vara. Orgaaniline teooria- riigi tekkimist põhjusena, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Võitlus võimu pärast. Ellu jääb tugevam. Vägivallateooria- me oleme jagunenud hõimudeks ja rassideks ning võitleme võimu eest. Teokraatliku teooria- jumal lõi riigi ja maailma. Marksistllik teooria- ühiskonna lõhenemine 12. Iseloomusta vabariiki ja vabariigi 2 vormi
mõjutus inimestele- vajalikud asjad tehakse vajalikul viisil ja ajal;3.info haldamine ja organiseerimine. JUHTIMISTASANDID: Moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht.tasandi töötajad ei allu üksteisele administratiivselt, nende omavaheline tööalane suhtlemine ja koostöö põhinevad kooskõlastamisel ja kokkulepetel. Juht.tasandite arv sõltub organisatsiooni suurusest, tööjaotusest ja juhtimisulatusest. Kõige rohkem mõjutab juhtimistasandite väljakujunemist siiski juhtimisulatus. Mida suurem on juhtimisulatus, seda vähem on kindla suurusega organisatsioonil juhtimistasandeid ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude korrustega ehk sügava organisatsiooni ülesehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste korrustega, laia ehk lameda ülesehituse. jne
9. Too näiteid kvaliteedistandarditest ja kvaliteedimärkidest ning selgita, mis on nende eesmärk. · On vabatahtlikud, tasulised, organisatsiooni juhtimist kirjeldavad tööjuhised · määratakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks sätted olemasolevate või potentsiaalsete probleemide lahendamiseks, eesmärgiga saavutada antud kontekstis korrapärasuse optimaalne tase · Standardid kujunevad kasulikuks kokkulepetel välismaa klientidega · Klientidel on ISO, BRC vms standardit omavat ettevõtet lihtsam usaldada, sest standardi nõuded on kõigile ühtselt arusaadavad ISO, BRC, FSSC, IFS, Kosher, Halal. · Kaitstud pärtiolunimetus · Kaitstud geograafiline tähis · Garanteeritud traditsiooniline toode · Pääsukesemärk · Ristikumärk · Eesti parim toiduaine · Eestis kasvatatud · Lipumärk · EL mahepõllumajandus · Eesti ökomärk
avaliku sektori institutsiooniline võimekus; nõrk kohalik teenindus; taristused (transport, side jne); väike kriitiline mass. Klastrid ja võrgustikud. Klastrid Võrgustikud Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs spetsialiseeritud teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused.
Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused. Müür tõestas, et sotsialismileer kuj endast vaid hiiglaslikku vanglat KUUBA (e
Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; Nõrk kohalik teenindus; Nõrgad taristud (transport, side jne); Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega spetsialiseeritud teenuseid Põhineb sotsiaalsetel Põhineb kokkulepetel väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate Võimaldab firmadel olla kaasatud kompleksses äritegevuses sarnaste ja vajalike võimetega firmade järele Põhinevad koostööl ja Põhineb koostööl konkurentsil Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused
Nõrk kohalik teenindus Nõrgad taristud (transport, side jne) Väike kriitiline mass KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud Spetsialiseeritud firmadele ligipääs teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid Loovad nõudlust enamate sarnaste ja Võimaldab firmadel olla kaasatud vajalike võimetega firmade järele kompleksses äritegevuses Põhinevad koostööl ja konkurentsil Põhineb koostööl Kollektiivne visioon Ühised ärieesmärgid Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja
(Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973). Neill´i tees on, et lapsed on olemuselt head ja lastel on õigus olla õnnelik. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, et areneks enesemotivatsioon, vastutustunne, kriitiline mõtlemine ja kooselu oskused - peavad nad end vabana tundma. Kasvatamise asemel on võtmesõnadeks lapse toetamine, mõistmine, solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning
edasise koostööplaani. Suurt tuge tunnen käimasolevas koolituses. See tutvustab teooriat, annab mõtetele õige suuna ja õpetab, kuidas vajadusel leida abimaterjale internetiotsingut kasutades. Ka kodutöödel on siinkohal oluline roll, sest alalõikudeks jagatud üldteema ning loengus kuuldud juhised annavad olulisi näpunäiteid. Kokkuvõte Lapse arengu hindamisel, regulaarsetel arenguvestlustel, ülesannete jaotusel, kokkulepetel ja nende läbi toimuvail muutustel on ülioluline roll. Eriti HEV lapse edasise arengu seisukohast. Varases eelkoolieas ilmnenud aeglane edenemine, selle põhjuste õigeaegne väljaselgitamata jätmine, vähene tunnustus ning pidev kriitika mõjutavad last edaspidi koolis ning tööeluski. Õpetaja seisukohast on hindamise eesmärgiks jõuda tervik-arusaamiseni lapse tugevatest ja parendamist vajavatest oskustest, et selle põhjal luua konkreetse lapse arengu toetamiseks sobivaimad tingimused
arvatakse ning uus ühtne õigus on võimalik. Teoreetikud usuvad, et erinevusi on võimalik minetada, sest nii Euroopa tsiviilõigus kui ka Inglise tavaõigus arenesid välja algupäraselt samast õigusest. Pragmaatikud nagu Walter van Gerven, kes on töötanud Euroopa Kohtus, usuvad, et õiguse ühendamine on võimalik vaid ,,üldiste printsiipide alusel" (Caenegem 2004, lk 29) . Usutakse, et ühistel pretsedentidel, kokkulepetel ja direktiividel põhinev õigus edendab Euroopa üldist õiguskultuuri. Pessimistid arvavad, et kahe õigussüsteemi vaheline lõhe on ühendamiseks liiga suur. 1992. aastal avaldas enda arvamust näiteks O. Remien, kes ütles, et kuigi riikide mitmed õigusharud on muutunud omavahel sarnasemaks, siis ei tohiks järele anda kiusatusele teha erinevusi minimaalseks. Iga riigi õigussüsteem on kujunenud välja vastavalt nende ajaloole, mis on täiesti erinev
Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija. Demokritos antiikatomist. 5-4. saj vahetus. Maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest aatomitest. Sofistid Pööre filosoofias. 5. saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja.
kõrgeimad feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks
hüve (nagu näiteks hariduse, heaolu, töö), kuid kus teise inimese/inimeste võime anda sulle seda, milleks sul õigus on, sõltub tema tahtest ja tema käsutuses olevatest ressurssidest. Õigused korreleeruvad tavaliselt kohustustega, minu õigused võivad tekitada sulle kohustusi ja sinu õigused võivad tekitada mulle kohustusi, nagu näiteks lepinguliste kokkulepete puhul (vrd: Kohustused). Õigused põhjendatud legaalsed või moraalsed õigused, mis võivad põhineda konkreetsetel kokkulepetel (nagu lubadused, kihlveod, vanded, tõotused või lepingud) või on universaalsed inimõigused, mis tulenevad inimloomusest (nagu näiteks need õigused, mis sisalduvad ÜRO Inimõiguste Deklaratsioonis). Ühiskondliku lepingu teooria filosoofiline seisukoht, mis väidab, et õigused ja kohustused tekivad lepingutest inimeste ja ühiskonna vahel. T. Hobbes ja J.J.Rousseau väitsid, et algne ühiskondlik leping oli vajalik, vältimaks anarhiat ja sotsiaalseid konflikte. Üldine hüve
feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse
ekraanil jäljendada trükitulemust eriti täpselt, sest on võimalik selliseks simulatsiooniks valida õigele trükimasinale vastava paberi icc profiil. 4. Digiproofide tegemisel Digitaalse proofiprinteri saab panna jäljendama konkreetse trükimasina värviedastust, 56. Mis on trükiste tootmise standardiseerimise eesmärk ja milliste andmete standardiseerimine on kriitilise tähtsusega. Trükistandardid ja nende sisu • Standardid kujunevad kasulikuks kokkulepetel välismaa klientidega. Klientidel on ISO standardit omavat ettevõtet lihtsam usaldada, sest standardi nõuded on kõigile ühtselt arusaadavad. • Sisemine kasu: juhtimissüsteemi õigel rakendamisel aitab see organisatsioonil keskenduda oma tegevustes olulistele asjadele - juhtimissüsteem võimaldab hoida kokku kulutusi. • Väline kasu: sertifikaat toimib reklaamina – annab
Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa, Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa, Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi. Need 5 riiki käisid koos ja arutasid olulisi asju Euroopas. Euroopa Kontsert kestis 30 aastat. Peale seda tuli Realpolitik, mis oli täiesti uus lähenemine rv suhetele.Oli Bismarcki poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Bismarck hakkas vahendama erinevaid sõjalisi kokkuleppeid, mida oli hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav. Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on)
ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise. Seega on kuuletumine kohustuslik, kuid vaid teatud kompetentsi piirides, mis on ratsionaalselt teostatud. Domineerimise põhikategooriad on pidev reeglitega seotud asjaajamine, mis toimub kompetentsi piires, see omakorda tähendab tööjaotuse kaudu piiratud kohustusi, selle juurde kuuluvat allumiskohustust ülemusele, võimalike aksepteeritavate
kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua? Suulistel kokkulepetel pole jõudu ning igal hetkel tuleb jälgida, et keegi sinust üle ei sõida. Kehtib reegel, et võidab see, kellel on surres rohkem asju ja vahet pole, millisel teel need on saadud. Seega tundubki, et õpetajad kes väärtushinnanguid edasi annavad peaksid olema justkui roosade prillidega. Aitaks võibolla see, kui koolidesse ja ka lasteaedadesse tunniplaani sisse panna kasvatusväärtusena väärtuskasvatus, mille raames selle arendamisega teadlikult tegelda
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti
analüüsides keele olemust ei huvita meid rääkimise kuivõrd ütlemise võime. Võib rääkida palju aga ütelda vähe. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keelerelatiivsuse hüpotees pärineb Wilhelm von Humboldt. Hüpoteesi kohaselt keel pole staatiline vaid pidev muutuv vahend, mille abil konstrueeritakse erinevaid maailmu. Seega mida rohkem on keeli seda rohkem on eraldi seisvaid kultuure maailmas.. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf arvates keeld püsivad kokkulepetel ja on igavesed. Kui tahame mingis kultuuriruumis eksisteerida peame neist lepetest kinni pidama. Tänapäeval on näha et erinevates kultuurides on küll olemas erinevad sõnad kuid paljud mõisteid on ikka sarnased kultuuride vahel, mis pole kunagi kokku puutunud. Seega ei pooldata enam keelerelatiivsuse hüpoteesi. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Materiaalne kultuur- Kui maastik pole kultuur siis kas maastiku foto on kultuur. Ja mis on tema juures teisiti kui ta seda on.
7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.
7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.
o Konfliktiennetus ja kriisireguleerimine. o Eesmärk stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. o Organisatsioonil on mitmeid inimeste igapäevaelu puudutavaid ja mõjutavaid edukaid ettevõtmisi . o inimõiguste täitmise järelevalve, OSCE valimiskorraldus ja valimisvaatlused, politseinike, piirivalve- ja tollitöötajate koolitus, lepingute kaudu julgeoleku- ja usaldusmeetmete rakendamine, rahvusvahelistel kokkulepetel tuginev järelvalve relvastuskontrolli küsimustes jm. Euroopa Nõukogu · Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. · NB! Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. · Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950
Loeng käsitleb Frankfurdi ja Birminghami koolkondade kriitilisi lähenemisi kaasaja kultuurisüsteemile. Kultuurikriitika on teooria osade tõdede praktiline rakendust, et muuta paremaks elukeskkond. Põhineb tõdemusel, et kultuuri keskkond on meie enda loodud. Radikaalne: kultuurisõltelisuse väitjad: meie poolt kogetud kujul ongi kogu kultuuri keskkond meie enda loodud. Keel, viis keskkonda tajuda. Vähemradikaalsed: jäävad siiski kindlaks, et kultuuri keskkond põhineb ühiskondlikel kokkulepetel. Institutsioonid, mis võimu meie üle rakendavad on põhimõtteliselt siiski meie enda loodud ning nad peaksid põhinema parimal arusaamal asjade olemusest, kuidas me tahame endid ühendada või omavahel suhelda, et väliskeskkonnaga toime tulla. Kui leiame et nad ei ole sellised, siis tuleb neid kritiseerida ja seda võib teha. Vajalik ka selleks, et me ka iseenesest paremini aru saaksime. Enese mõistmiseks on vaja mõista, kuidas ta toimib.
-suhted, mis lihtsustavad ja kiirendavad otsustamist, abistamist, asjaajamist jms. Et inimene ise hakkab oma tegevust teistega kooskõlastama ilma selleks välist tõuget ootamata, võib seda nimetada ka isekorraldamiseks ehk isereguleerimiseks. Iseloomulik ametlikele õigustele tuginevate alluvussuhete tähtsusetus või teisejärgulisus. Rajaneb enesekontrollil, koostööseostel, -suhetel ja kokkulepetel. Vabatahtlik kooskõlastamine on ettevõttesiseses tegevuses mitteametlik tasakaalustamisvahend. Kujundab õige vahekorra arusaamade, seisukohtade, huvide, mõjude jms vahel. Vabatahtliku kooskõlastamise määr ja tõhusus sõltub paljuski üksikisikute ja rühmade valmisolekust, nõustumisest ja võimest oma tegevust organisatsiooni teiste liikmetega seostada. Vabatahtlik kooskõlastamine on hõlpsam ja tulemusrikkam, kui ametis on hästi
Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks. Euroopa konventsioon sotsiaalkindlustusest. Euroopa sotsiaal Esimeste oluliste dokumentidena tuleks nimetada Euroopa ajutisi lepinguid, mis jõustusid 1954.a. Üks nendest lepingutest käsitleb sotsiaalkindlustuse süsteeme, mis on seotud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotustoetusega, teine leping aga kõigi ülejäänus sotsiaalkindlustuse süsteemidega, mis ei ole reguleeritud esimese lepinguga. Nendel kokkulepetel oli kaks peamist eesmärki: 1) kindlustada lepinguosaliste riikide elanike võrdne kohtlemine vastava asukohariigi elanikega sotsiaalhoolduse valdkonnas; 2) laiendada iga lepinguosalise riigi elanikega sotsiaalhoolduse valdkonnad reguleerivate bilateraalsetest või multilateraalsetest lepingutest tulenevaid tingimusi. Nende kokkulepete tähtsus seisnes sellest, et need olid esimesed vahendid, mille eesmärk oli sätestada printsiibid võrdse kohtlemise
toonitasid vajadust koostöö tõhustamiseks teha selgitustööd (sh iga osapoole rollist süsteemis) seaduse mõtte ja ülesannete kohta kõikides olulistes sidusgruppides (sh haridus-, meditsiini- ja politseitöötajate, ajakirjanike ja lapsi kasvatavate isikute) seas. Ka fookusgruppides osalenud lastekaitsetöötajad tõid näiteid koostööst erinevate siduserialade (politsei, kool, lasteaed, perearstid jne) esindajatega, kus koostöö põhineb suuresti varasematel isiklikel kontaktidel, kokkulepetel ja praktikatavadel ning kus hoolimata kohustuse olemasolust ei teavita lasteaiad, meditsiinisüsteem, politsei, psühhiaatrid jt spetsialistid alati lastekaitsetöötajat abivajavast lapsest. Oht on, et sarnaselt sotsiaalministeeriumile, kes on seni vastutanud koostöö eest lastekaitse valdkonnas (vt pikemalt Lastekaitse korralduse… 2013), pole ka SKAl uue süsteemi rakendumisel otseseid hoobasid
sätestavad instrumendid, muud organisatsioonilisteks, tehnilisteks jm meetmeteks kohustavad instrumendid. N. Andmekaitse inspektsioon. Riiklik infopoliitika, enda infoalane tegevus võib kujundada nii õloomet kui ka üksikisikute infoalast käitumist. Väga mitmed asutused ja institutsioonid on hakanud avaldama selliseid juhendeid, mis võimaldavad isikutel saada infot oma käitumise tagajärgede kohta. Riiklik infopoliitika peab rajanema kokkulepetel – need peavad olema olemuslikult informatsiooniõiguslikud (peale õiguse ei saa riik kuidagi olukorda reguleerida) 5) iseregulatsiooni instrumendid – siin küsimus, kas õigus on alati parim kätumise korrastaja ja kas on äkki mõni parem viis. st et valdkonda reguleeritakse vaid ulatuses, mis on vajalik põhiõiguste minimaalseks tagamiseks. Iseregulatsiooni instrument on n sisekorraeeskirjad. laiemas mõttes: mistahes normatiivsel alusel põhinevate käitumisjuhiste
56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt sellega nõustutakski, kuid terminoloogia töömeetodites niisugune eeldus siiski sisaldub. Muutused ei ole võimatud – tuleb vaid uuenenud tingimustes vastav lõik teadlikul valikul ja kokkulepetel põhinevat terminoloogiatööd uuesti teha – kuid see on ka täpselt ainus meetod muutuste sisseviimiseks. Klassikalise terminoloogia sünkroonsus osutub väheviljakaks, kui muutub mõni järgmistest: • kirjeldatav reaalsus, • inimeste arusaam reaalsusest, • inimeste keelealased eelistused. Reaalsuse muutumise tüüpiline näide on tehnika. Uusi ja täpsusta- tud tähendusi luuakse nii kiiresti ja lihtsalt, et sünkroonse kirjelduse
annaabi.ee 
