Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tapa, juhtunu, väljendit, ütlus, olukordades, kuulnud, nietzsche, optimist, juhtumid, väitega, filosoof, friedrich, öeldud, niiöelda, aitama, liikuda, saatuse, kaldub, psühholoogid, uuringuid, kallaletung, loodusõnnetus, tapnud, heades, nõustun, õppinud, tahe, uskumine, lausetLiis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi."
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi
Sama lugu on ka füüsikaga mis läheb kõrgkoolis edasi, Tegelikult peab tõdema, et füüsikaga on lood nõksa lihtsamad, kui matemaatikaga kõrgkoolis, sest füüsikas saab toetuda paljude teemadega laboritele ning see teeb asjad arusaadavaks ja kui nii öelda võib siis loomingulisemaks, sa saad ise katsuda vaadata ja uurida, et jõuda järelduseni, nagu ka autot remontides, Sa avad kapoti ja vaatad füüsiliselt, mis seal on ning mida vaja parandada. Kõik mis ei tapa teeb tugevamaks ning nii tuleb astuda vastu raskustele ja hirmudele ning neid ületada. Ainetega, mis on rasked tuleb tegeleda ja tegeleda niikaua kuni nad muutuvad arusaadavamaks ning oma asjad tehtud saab. Nii venivad vahel päevad pikemaks kui peaks, kuid järgmisel päeval on võimalik taas aeg maha võtta ja anda ka unele aega. Raskuste ja takistustega tuleb tegeleda, mitte nende eest põgeneda, kui ei saa
Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1
jaoks seda, et nad teevad oma eksistentsi veelgi raskemaks ning piinarikkamaks, ki see juba on. 1. Mida tähendab "kõikide väärtuste ümbervääristamine"? "Kõikide väärtuste ümbervääristamine" tähendab peale aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu kelele jõuab inimkond tõeni, mis laidab maha kõik senised valed, mida tõe pähe on serveeritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi. Nietzsche kirjeldab, et selguse ning tõe toomisega murrab ta inimkonna ajaloo pooleks ning paljastab kõigi seniste väärtuste väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa
tegelikult on seda teinud ehk ainult luure ning Ansip jätab mulje, nagu see oli üksnes tänu temale saadud töö vili. „Eesti ja Saksamaa suhted on olnud väga lähedased ja nende suhete aluseks on olnud sarnased arusaamad rahanduse korrashoidmisest euroalas ja Euroopa Liidu tulevikust,“ ütles Ansip (Postimees 2013). Ansip viitab Saksamaale kui autoriteetsele ja mõjuvõimsale riigile Euroopa Liidus eesotsas Merkeliga. Ansip püüab selle väitega ka enda ja oma valitsuse positsiooni tõsta, viidates nii, et nad on suutnud luua head suhted niivõrd olulise riigiga kui Saksamaa. „Oleme omalt poolt teinud kõik, et Vilniuse tippkohtumine kujuneks edukaks,“ kinnitas Ansip (Postimees 2013). Selle väitega viitab Ansip enda erakonna teenetele, et just nemad on teinud kõik võimaliku, et Vilniuse tippkohtumine oleks edukas. 17
Ma saan endast teadlikuks, minnes esimest, teist ja komandat teed. Muromets ei tulnud tühjalt tagasi teeristile. Viimaks oli ta vabastanud kannatavad kosilased ja leevendanud hädasolijate puudust. Viimaks teadis ta endast rohkem kui enne, ilma kolme teeharu läbi käimata. Isegi valel valikul on mõte ja väärtus kogemuse ja õpetuse näol. Ka kannatusel on kasu. Kõige hullem on jäädagi valu ja kaotust kartes elu teeristile passima. Inimene peabki riskima. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Küsimus, kui palju kujundab inimene oma elu ise ja kui palju kujundavad seda inimesest sõltumatud asjaolud, on sama vana kui inimmõtlemise ajalugu ja sellele küsimusele pole tänini suudetud anda rahuldavat vastust. Antiikajal vaidlesid selle üle stoikud ja epikuurlased. Esimesed väitsid, et kõik maailmas ja inimese elus toimuv on determineeritud ning toimub range paratamatuse sunnil, teised uskusid
teistsuguste mõtete poole. Mõtle selle, mida oled teinud auliselt ja mehiselt, tegele mõtte paremate osadega. Naermine, optimism, positiivsus, head mõtted mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?) Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Temast mitte välja teha, sest tuleb see, mis tuleb; kellelgi pole temast pääsu. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? o Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde. o Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N. ütleb, et saatus tahab, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks. N
Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese
Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või (kultuurikontekst). halvakspanu. * Moraaliprintsitiip moraalipõhimõte (armastus, ausus). 1. Preskriptiivsus näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus. * Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu. 2. Universaliseeritavus üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole
5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton").
Pole ka liialdus öelda et ta on ainult niivõrd filosoof kuivõrd ta polemiseerib teiste filosoofidega. Kierkegaardi filosoofia on väga suurel määral mõjutanud 20nda sajandi filosoofia arengut, eriti aga eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid.
Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid.
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
jumalasse ning on valmis tema nimel oma elu ohverdama. Nende arvates on jumal looja , see tähendab, et ta on loonud maailma ex nihilo ( ld ei milleskist). Sellega näidatakse, et jumal on esmatähtis tegelane nagu ta oleks mingi isik, kelle kõht vajab pidevalt toitmist. Siis nimetatakse jumalad ka issandaks nagu kõige valitsejaks, kui poleks teda siis poleks ka olnud ,,emakest loodust". Sellega, et me jumalat ei näe on inimesed tõestanud järgmise väitega, et jumal on iseeksisteeriv, see tähendab, et ta ei sõltu millestki, et olla jumal ning ta on igavene, ilma alguse ja lõputa. Usklikud arvavad, et jumal on hea kuna ta on loonud maailma, teda kujutatakse kõigi isana Abba nagu tänapäeva väikesed lapsed kutsuvad oma isasid ,, issideks". Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta. Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas
Iga põlvkond toob endaga kaasa erinevaid küsimusi ja probleeme. Nii, nagu meie esivanemad on püüdnud mõista, millist lähenemist ja kasvatust vajavad nende järeltulijad, seisame ka meie probleemi ees, missugust keskkonda vajavad tänapäeva lapsed ja kuidas neile seda pakkuda. See on suur küsimus ja väljakutse, seda nii lapsevanemale, kooliõpetajale kui ka tervele ühiskonnale. Analüüsides praeguse generatsiooni lapsi, on teatud ringkondades üha tihemini hakatud kasutama väljendit indigolaps, mis pole piisavalt kompetentne iseloomustamaks tervet põlvkonda, mistõttu oleks kõige täpsem kasutada väljendit "uue põlvkonna laps." Tänapäeval ületab selliste laste hulk algklassides juba poole, kes ei ole eriti andekad ega ka problemaatilised. Saab öelda, et varasema aja ebatavalistest lastest on tänaseks saanud tavalised. Et mitte viidata ühelegi üksikule sümptomile, nimetame neid lihtsalt ebatavalisteks lasteks.
valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kellel on oma vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga
puhkuse, milles me muidu viibiksime..." Montaigne arvab ka, et inimesel tuleks leppida oma kehaga ning mitte jagada end pooleks. Seetähendab aru saada, et mõistus ja hing käivad koos meie kehaga ning me peame mõlemat poolt aksepteerima ja mitte häbenema. Nagu Epikuros, nii uskus ka Montaigne, et sõprus on õnneks hädavajalik komponent: ,,Rõõmu eest, mida pakub sobiv ja meeldiv kaaslane, ei ole ükski hind liiga kõrge. Oo, sõber! Kui õige on vana ütlus, et sõbraga koos olla on vajalikum ja meeldivam kui elemendid tuli ja vesi." Montaigne käis College de Guyenne koolis, kus õpetuse arsaamaks oli: mida rohkem saadakse maailmast teada, seda parem. Montaigne aga avastas veel ühe olulise asja, mida koolis polnud enne mainitud: ,,Kui inimene oleks tark, hindaks ta iga asja väärtust selle järgi, mis on tema eluks kõige vajalikum ja sobivam ." Montaigne'i
(Hispaania vanasõna) *Pankur on inimene,kes laenab teile vihmavarju, kui päike paistab, ja nõuab selle tagasi, kui hakkab vihma sadama. (M. Twain) *Maailm on vististi koonusekujuline - põhi on kõige laiem. (S. J. Lec) *Ainus, mida tuleb karta, on hirm. (Roosevelt) *On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda - see on teise inimese valu. *Mida õhem on jää, seda suurem on soov teada saada, kas see ikka kannab. (J. Billings) *Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzsche) *Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A. Schweitzer) *Inimesed, kes paluvad kriitikat, ootavad kiitust. (W. S. Maugham) *Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest. (O. Wilde) *Elu on horisontaalne langemine. (J. Cocteau) *Surra pole midagi, hirmus on mitte elada. (V. Hugo) *Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed. *Elage kui kaua tahes, esimesed kakskümmend aastat on teie elus kõige pikemad. (R
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks ateism: usk peab jätma tedlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Väitis et piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik Poliitilised seisukohad: Võtab omaks Hobbesi teooria Oli arvamusel et võim ei saa olla kõlbeline, inimesi tuleks juhtida nii et nad arvaks et elavad oma mõistuse ja vaba tahte järgi. FRIEDRICH NIETZSCHE 15 okt 1844 1900 suri süüfilisse sündis kirikuõpetaja pojana. 1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks. 1875 oli kutsutud Tartu Ülikooli aga ta ei võtnud seda vastu Teosed: "Anti-Kristus" raevukas teos suunatud Wagneri pihta, vihastas kuna Wagner muutus kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi.
näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma.” 1. Markuse evangeelimuist (9:30-9:32): 3 30 Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks, 31 sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles. 32 Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida. 2. Luuka evangeelimuist (17:22-17:25): 22 Aga oma jüngritele ütles ta: „Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha. 23 Siis öeldakse teile: „Ennäe, siin!” või „Ennäe, seal!” Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele, 24 sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.
parimad. Tihtipeale ei lase inimesed end häirida ümbritsevatest inimestest, vaid teevad kõik, et olla parimad. Öeldis on lauseliikmena II kohal. 4. ÜLESEHITUS Minu kirjandite lõigud pole alati proportsioonis. Sissejuhatus ja kokkuvõte on kordi lühemad kui lõigud. Lõigud tihti liiga pikad. Teksti sidusus pole alati kiita, lõigud ei ole alati omavahel otseselt seotud. Vahel tuleb ette kordi, kus ma ei alusta lõiku väitega ning alati ei suuda ma oma väiteid ära põhjendada. Sissejuhatus ja kokkuvõte kipuvad jääma tihti väga lühikesteks. Tavaliselt näen palju vaeva sissejuhatusega, kuid kokkuvõte kirjutan ajanappuse tõttu tihti uisapäisa. KOKKUVÕTE Minu kirjandite õnnestumine oleneb tihti teemast, vga harva on valikute seas kirjas teema, mille kirjutamises tunnen end väga kindlalt. Minu suureks mureks on õigekiri, kuigi korduvate
vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"
" Beth Mende Conny "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõna "Televisioon? Pool sõna ladina, pool kreeka keelest. Sellest ei saagi midagi head tulla." C.P.Scott "Tõde on aja tütar." Gellius "Ta liigub siiski." Galileo Galilei "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Benjamin Franklin "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Ilu on igavik, mis kestab hetke." Albert Camus "Me kõik oleme erand juhtumid." Albert Camus "Ära karda surma, vaid elu." Berttolt Brecht "Olen alandlik jumala ees ja sellega nimekiri lõppeb. " Sam Houston filmis "Alamo" "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo" "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio
seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu.
Tööl juhatajaga, vabal ajal sõpradega ja koolis õppejõududega – igas olukorras käitun veidike teisiti. Kõik oleneb situatsioonist ja valitsevast meeleolust, vajalikust strateegiast ning soovitud eesmärgist. Kodus on võimalik suhelda mitmel tasandil: vanemana, täiskasvanuna, õena ning lapsena. Igal tasandil suhtlemiseks on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Iga erinev tasand mõjutab minu maailmavaadet ning edaspidiseid suhtlemisvõimalusi. Olen kuulnud, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja seda pole vaja õppida, harjutada, kuid julgen väita, et olen näinud ka vastupidist olukorda. Minu jaoks on väga tähtis jätta inimesega esmakordsel suhtlemisel hea mulje endast. Ei hakka diskuteerima selle üle, milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohapealt on see erinev, aga paraku hea esmamulje jätmine alati ei õnnestu. Esmamuljet on muuta väga keeruline ja suhtlemine mängib selle koha peal väga suurt rolli.
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
Kuigi teos ise on kirjutatud vähemalt kümmekond aastat peale Sokratese surma. Oma esimeses kaitsekõnes teeb Sokrates tagasivaate oma intellektuaalsele kujunemisloole. Ta ütleb nimelt, et lisaks ametlikule süüdistusele on tema kohta käibel veel üks “anonüümne süüdistus”. See, mida Sokrates nii nimetab, ei ole küll mitte niivõrd süüdistus, kui teatud kuulsus ja kuuldus, mis tema kohta oli käibele läinud, mida kohtunikekogu liikmed olid juba maast-madalast kuulnud, mis Sokratese sõnul oli aga ekslik ja võis sellisena kohtunike otsust eksitavalt mõjutada. Seepärast tahtvatki Sokrates ennast kõigepealt kaitsta selle “anonüümse süüdistuse” vastu ja alles peale selle kummutamist ametliku süüdistuse vastu. Too “anonüümne süüdistus” kõlab nii: “… on olemas keegi Sokrates, tark mees, kes juurdleb taevaste nähtuste kallal ning on järele uurinud kõik maa-alused asjad ja oskab valet tõeks keerata
et couvert d'une peau vermeille. Le Galant en eut fait volontiers un repas; mais comme il n'y pouvait atteindre, Ils sont trop verts, dit-il, et bons pour des goujats. Fit-il pas mieux que de se plaindre? Jean de La Fontaine MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Milline varjund on veel sõnal ,,roheline"? Too näiteid. 2. Kas punased viinamarjad on ikka päriselt punased? 3. Kas tead, kust on meie keelde tulnud sõna ,,rosin"? 4. Millises situatsioonis saad kasutada väljendit viinamarjad on rohelised? 5. Millist veinimarki valmistatakse Champagne'i maakonnas? 6. Milline linn on selle maakonna keskus? 7. Mille poolest see linn veel maailmakuulus on? 5 3. TÜLIÕUN (vanakreeka mütoloogia) Rubens. Parise kohtumõistmine. Rahvusgalerii, London Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8
vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus mehe-naise abielu on midagi taunitavat, süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb.
annaabi.ee 
