Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks (0)

1 Hindamata
Punktid
Kõik mis ei tapa-teeb tugevamaks #1 Kõik mis ei tapa-teeb tugevamaks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ismaria Õppematerjali autor
Essee põhineb Nietzsche ütlusel "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Antikristlus

küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadis raamatus ülesse küsimusi, mis puudutavad kõiki. Vastuseid neile küsimustele võib olla miljoneid, kuid autor andis teada oma arvamusest asjadele, mida me kõik oleme kunagi mõtelnud. Mis on hea? Mis on õnn? Mis on elu? Viimane neist pani ka mind veidi rohkem mõtlema. Mis tegelikult on elu? Paljud ütlevad et elu on mäng, kuid tegelikult minu jaoks on ta midagi palju suuremat kui mäng, midagi palju võimsamat, mille üle meil tihti kontrolli pole. Autor määratleb terminit "elu" aga veidi teisiti. Ta hindab elu instinktidena, kus puudub võimuiha. Ta nimetab looma, liiki, indiviidi rikutuks, kui nad minetavad

Filosoofia
thumbnail
5
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche

identideedi saavutamiseks. Kuid sisimas unistavad ka rahulolematud tugevusest, olgugi, et nad sõnades väljendavad muud. Nemad saavad vääriliselt tasustatud viimsel kohtupäeval. Mille eest? küsib Nietzsche. Seda tasustatust peavad aga nad, vaesekesed, ootama alles järgmises elus. Seega, kristlus on silmakirjalik, ta ka ise saab aru oma võltslusest, püüeldes väärtuste poole mida sõnades eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet.

Eetika
thumbnail
7
docx

MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI

MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis

Sissejuhatus õpingutesse
thumbnail
4
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus ­ loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel ­ olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele printsiipidele ja teised printsiibid toetuvad kolmandatele printsiipidele. Ühel hektel meie mõistus enam kaugemae mõelda ei suuda ning me arvame, et see punkt on lõplik. Tegelikut on see punkt oma olemuselt lõputult jagatav. Meie mõistus lihtslat ei suuda minna nii kaugele nin ei hooma seda lõpmatust. Kuna inimesed on igas mõttes piiratud, siis avaldub kahe äärmuse vahel asetsemine ka kõigis meie võimetes

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

7 Teiseks demagoogiliseks meetodiks on ütluse „enamik arvab nii“ kasutamine. Antud demagoogiavõtte puhul toetutakse kõnedes ütlustele, nagu „kõik arvavad nii“, „enamik inimesi arvavad hoopis seda“. Proovitakse tõestada lõpplahendust selle põhjal, et kui enamik on samal arvamusel, siis nii peab see ka olema. (Aava 2003: 56) Näiteks „Aga politseinik, ma ei vääri trahvi; kõik sõidavad nii kiiresti. Kui ma liiguks natukenegi aeglasemalt, siis ma ei läheks liiklusvooluga kaasa." (Philosophy Lander) Inimeste mõjutamiseks kasutatakse enamjaolt rahvamasse. Kuna grupi kaudu mõjutamine on väga efektiivne, organiseerivad propagandistid rahvarohkeid üritusi. Selliste gruppide puhul on osavatel kõneisikutel hea võimalus voolida inimeste arvamusi ja tekitada negatiivseid stereotüüpe. Stereotüüp on kujutlus, kus mõni negatiivne või positiivne omadus omistatakse

Filosoofia
thumbnail
4
rtf

"Valimise valu" Jaan Lahe

Sõidaks õige sinna, kust naise saab? Aga milleks mul, vanal, veel tarvis naist võtta? Sõidan parem seda teed, kus surma saab, ja suren võitlusväljal nagu vägilane kunagi!» Ilja sõitiski paremale ja sattus kokku röövlijõuguga, kes tahtis teda rünnata. Vägimees asus nendega taplusse, võitis ja pöördus elusana teeristile tagasi. Seejärel sõitis ta mööda teed, mis pidi viima sinna, kust naise saab. Tee viis lossi, kus elas salakaval kuningatütar, kes oli kõik oma kosilased vangi võtnud. Kuningatütar tahtis seda teha ka Iljaga, kuid vägimehe jõud käis temast üle. Ilja vabastas vangistatud kosilased, tappis kuningatütre ja pöördus üksinda teelahkmele tagasi. Ka naist ei õnnestunud tal saada. Lõpuks võttis vägilane ette ka kolmanda teekonna ja sõitis sinna, kus pidi rikkaks saama. Ta leidiski sealt suure varanduse, kuid jagas selle leskedele ja orbudele ega jätnud endale midagi. Nõnda lõppesidki Ilja Murometsa kolm sõitu.

Kirjandus
thumbnail
18
doc

Küsimuste vastused

On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest. o Absurditunne tekib sellest, et inimene mõistab, kuidas kõik tema elu rutiin lihtsalt olemine. Ta küsib milleks seda kõike on vaja

Sissejuhatus filosoofiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun