Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus
Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise
Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja kunsti omavahelist sidumist. Oli samuti Pariisi Kommuuni pooldaja. Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta") Osa sümbolismist segunes uusromantismiga pöörduti rahvusliku muinasaja ja rahvaluule poole (soomlane Eino Leino,
Pastor lubaba aga asjad Peetrusega korda ajada ja õilis ning aus Jürka rahuneb. Jätkavad siis laste kirjapanemise teemal. Kõneluse ajal tõestabJürka mis ta on teinud ja õpetaja noomib, et kuidas kavatseb saada õndsaks kui tappab ja rikkub abielu. Põhjus seisneb selles, et Lisete sai vaid põrgukutsikaid kuid mitte inimlast. Igatahes kasikud ei ole tema omad ja ta ei saa neid maha kirjutada klaarib pastor Jürka meelesegadust. Jürka ärritub ja ähvardab kiriku põletada kuid õpetaja rahulikult seletab edasi, et on vaja vaid seaduslikult abiellu astuda, et lapsed ka tema omaks saaks kuna tehtud said nad ajal kui Jürka oli Lisetega abielus ja seega on kaksikud tüdruku omad. Koju minnes mõtleb Jürka küll on õpetaja lahke mees, oleks rohkem temasusguseid. Pastor aga mõtleb oleks jube kui oleks veel puupäid nagu Jürka. PEATÜKK KUUS Hiljuti on Juuka väitnud, et tal on õrn veri ja ta kardab, et Lisete ei leidnud tuisus teed
Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
Tekib äge tüli ning Zaur kolib tagasi vanemate juurde. Isa ostab talle kohe lubatud ,,Volga". Alistununu täidab Zaur vanemate tahtet ning abiellub Firängjizi. Teadlasekarjäärist siiski asja ei saa, kuna selleks puudub Zauril vajalik huvi; ent ministri assistendi koht leitakse küll. Noorte abiellumine põhjustab Tähminäs sügava kriisi. Tegelikult vaevas unehäired ja alkohilism teda juba pärast lahkuminekut. Ilmneb veel makstsirroos. Ning Zauri ja Firängjizi pulmapäeval Tähmnä sureb, elanud kõigest 25-aastaseks. Zaur saab sellest teada Aafrik-reisilt tagasi pöördudes. Tähminäst on tal väga raske üle saada: kord järgneb ta ilmutuslikule Tähninäle ühe maja kuuendale korrusele; ent hiljem veendus ta, et sellel majal oli tegelikult viis korrust. Tema sõber annab seepeale elutarka nõu: "Kui inimesed saaksid aru, et viiekorruselisel majal võib olla ka kuues korrus, küllap vaataksid nad paljude asjade peale teise pilguga".
RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, mis teevad elu magusaks.
Kuid suht sootult, Ülgas jõudis arusaamani, et haldajad tahavd magadad ja panid hundid siis vakka, kuid Leemeti imestuseks ei tulnud neil kunagi pähe ussisõnu katsuda. Igatahes huntide vaikimine tähendas Hiiele palju vaba aega mida ta sai rõõmsalt nüüd kasutada selleks, et koos teistega ringi joosta ja mängida. Kuna Hiie ja Ints polnud kunagi külas käinud otsustati neljakesi pundis ka seda minna vaatama. Kõik kulges suht rahulikult ja Pärtel ning Leemet tahtsid ju muidugi julgete ja vapratena Hiie silmis väljanähe nii, et need kaks natuke äkkiliselt ekspetitsiooni külla vedasid. Sattusid nagu eelmine kord külavanema Johannese juurde ja seal pakkuti neile kohe leiba, anti lausa terve päts, kuid siis juhtus niimodi, et Magdaleena näeb Intsu ja paneb kisama, sest Kristlastele on uss pagan parem käsi. Asjad lähevad aina segasemaks kui Johannes labidaga vehib tahtes Intsu maha lüüa,
Nad hakkavad esiust saagima ja lööma, et see avada. Üksi asub Quasimodo katedraali kaitsma. Ta haarab suure puust kangi kellatornist ja viskab selle tornist alla, tappes nii suure hulga hulkureid. Selline rünnak hirmutab aga poole Clopini rühma liimeid minema ja Quasimodo arvas, et suutis katedraali kaitsta. Alles jäänud hulkurid kavatsesid aga katedraali rüüstama hakata ning kasutavad puud ukse maha lõhkumiseks. Hoolimata ukse tugevusest hakkas see tasapisi murduma. Samal ajal leidis Quasimodo plii tükke, sulatas need ja valas seejärel mööda vihmaveerenni alla hulkuritele. Suurem osa nendest põlesid elusalt. Jehan oli üks väheseid allesjäänutest ja proovis redelit mööda sissepääsu juurde ronida. Quasimodo lükkas redeli ära ja rabas Jehanil jalust. Ta kiigutas mehe vastu seina, purustades nii ta kolju ja visates seejärel alla. Hulkurid olid raevus. Nad hakkasid
Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne. Peamine on kinnitada, et ilu valitseb kõige üle. Kiusatust seda võimu kasutada sai tunda ka romaani autor, kes mõisteti amoraalse käitumise eest kaheks aastaks vangi. Uued kogemused kajastuvad ,,Reading vangla ballaadis,, Kas Wilde pettus estetismis? Küllap oleks õigem öelda, et kirjanik mõistis midagi enamat, mis peitub ilus endas. See arusaam juhatas talle teed mitte ainult naudingute juurde, vaid tõi kaasa ka kokkupõrkeid inimeste enda loodud ebatäiusliku maailmaga. 16)H. de Balzaci elu ja looming. (1799-1850) Lapsepõlv ja noorusaastad- Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Balzac ei käinud kolledzist kordagi kodus perekonna juures
Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli 8 Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust
Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks
Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog
Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus
meid vähimalgi määral haavamata. Kasutagem neid, kuid ärgem hoobelgem nendega, ja kasutagem neid kasinalt, otsekui meie juures hoiule panduid ja peatselt äraminevaid. Mõistuseta haldaja ei säilita neid kauaks. Õnne hakkab rõhuma ta enda raskus, kui teda mõõdukaks ei muudeta. Kes üürikesi hüvesid usaldab, näeb end peagi hüljatuna, kui aga mitte, siis satub ta armetusse olukorda. Vähesed on suutnud õnnest rahulikult loobuda. Ülejäänud kukuvad siruli koos hüvedega, mille hulgast nad välja paistsid, ja neid rõhub seesama, mis neid esile tõstis. (19) Seepärast rakendatagu mõistlikkust, mis neid hüvesid sunnib kasutama kasinal määral, sest ohjeldamatus raiskab oma vara ära tormilise rutuga. Mõõdutu pole kunagi kestev, kui piirav mõistus teda ei ohjelda. Seda tõendavad sulle paljud linnad, kelle võim lõppes keset külluslikku õitsengut; vooruse läbi sünnitatu hukutas mõõdutus
avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele"
vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1
Ta kraamis välja oma maise vara ja silmitses seda -- mänguasju, kuulikesi, igasugust rämpsu. Sellest piisas võib-olla tasuks mõne töövahetuse eest, kuid seda oli vähe isegi pooletunnilise täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm, pimm-põmm, sest ta kujutas endast aurikut. Lähemale jõudes vähendas ta kurust, astus keset tänavat, kallutas end tugevasti paremale poole ja pöördus raskelt, kogu pidulikkuse ja
Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi
Kadri Tüür Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid, varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on "Tume inimeselaps" (1912), mis 2 ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis
Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja dialoogluuletuse ,,Piibu jutt", ning kümmekond epigrammi. Faehlmanni loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul",
Väljas möllab torm vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha punasejuukselise fosforroheliste silmadega alasti näitsikuga (Hella) ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Õde viib paberid minema, arst teeb rahustava süsti. Bezdomnõis hakkavad võitlema kaks isikut: üks, kes arvab, et professorit tuleb ilmtingimata jahtida, ning teine, kes leiab, et asju tuleb rahulikult võtta. Bezdomnõi palati rõdul on keegi võõras! Musta maagia etendus. Algab jalgrattatrikkidega. Rimski on segaduses lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Zorz Bengalski
Majandusliku kitsikuse tõttu käidi Pariisi imedega tutvumas jalgsi, sest bussiga sõitmiseks raha ei olnud. Georg ja Alice Meri olid suured kunstisõbrad ja pikad jalgsimatkad pakkusid neile naudingut. Lennart Meri viibis tundide kaupa Louvre'is ja linna teistes muuseumides, kuid neist enam jäid väikesele poisile meelde linna valgused ja varjud, meeleolud ja lõhnad. Kui Lennart hakkas väsima, tõstis isa ta oma laiadele õlgadele, kus võis rahulikult magama jääda. Lennartile sai rahvusvahelisus omaseks väga noorelt. Oma Pariisi kodus rääkisid Merid eesti keelt, vanemad mõnikord omavahel inglise keelt. Prantsuse keele õppimine oli sama loomulik kui hingamine. Berliini aastatel sai iseenesestmõistetavaks saksa keele õppimine. Mitmekeelsus oli perekonna elus igapäevane asi. Ei ole ime, et Lennart Meri on keelte õppimise tähtsust alati rõhutanud. 1934. aastal sündis Lennarti vend Hindrek
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli
Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehasse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid ,,Ilias" sellega lõpeb. Odüsseus mõtleb välla, et kuda sõda kõikse kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma, et troojalastele jääks mulje , nagu sõda oless lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur obene, kus palju meha
Tulge või südaöösi, tulge ja koputage uksele, näete nõnda -- kõpp, kõpp, kõpp! aga mitte rusikaga, nii et terve maja üles ärkab, mõistate? Kui inemine tuleb rahaga, siis ei pea kunagi tervet maja üles ajama, sest mis on meil teistega tegemist, kui üks toob raha ja teine saab raha! Pidage meeles: südaöösi võib tulla, sest härra Maurus ei maga kunagi, kui temale tuuakse raha. Tooge ikka raha minu kätte, küll mina ta raamatusse kirjutan, siis on kindel. Inemine sureb, raamat mitte. Inemine ärkab küll viimsel päeval üles, aga mis me viimsel päeval veel rahaga teeme. Siis on muud asjad, kui tuleb viimne päev. Kas te usute viimist päeva? Hää küll, hää küll, pole tarvis, see muidu niisama. Enne viimist päeva pole see tähtjas. Aga raha võõrastemajja kasti -- see on tähtjas, väga tähtjas. Kui palju sääl on? Kas on kaks rubla või on pisut rohkem? On ehk kolm või neli? Ega te ometi nii hull olnud, et jätsite viis või kümme rubla kasti
riskitegurid, lk. 28). märkas Melanie siiski, et kui ta piisavalt kaua karjub, mõtet. pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul
kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba viissada aastat väärikalt kandnud sinu ja su omaste auks. Omaste all mõtlen ma sugulasi ja sõpru. Ära alistu kellelegi peale kardinali või kuninga
Rumal talupoeg, tõuse, mine ta kallale -- sa oled ise kui käru . . .-Pai Vahur, kägista teda, rebi ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma hingepäästjat!» Vahur raputas tõsiselt pead. «Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.» Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele. «Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.» Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult: «Mul on pikemad koivad kui piiskopi-härral.» «Ma ei lase sind nuhelda --» Sulane naeris. «Ma lasen su priiks --» Sulane kuulatas terasemalt. «Ma annan sulle maid päri -- ai, ai, ai -- issand, halasta . . . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes
GUILDENSTERN: Me käime temaga tõesti tihedasti läbi. HAMLET: Oo, Fortuna on ju hoor! Mis uudist? ROSENCRANTZ: Ei midagi, mu prints. Ainult maailma on ausaks läinud. HAMLET: Siis on viimnepäev ligi. Aga teie uudis on vale. No mis teenete eest ta teid siia vanglasse saadab? GUILDENSTERN: Vanglasse, mu prints? HAMLET: Taanimaa on vangla. ROSENCRANTZ: Siis on seda ka terve maailm. HAMLET: Üks üsna suur vangla, kus on palju piiranguid, konge ja koopaid. Taanimaa on üks hullemaid. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN vaatavad teineteisele otsa. GUILDENSTERN: Meie seda ei arva, mu prints. HAMLET: No siis ta seda teie jaoks pole. Miski pole iseenesest hea või halb, vaid mõtlemine teeb ta selleks. Minu jaoks on ta vangla.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda. Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida
Aphrodite lemmiklinn. 11.pilet KULDVILLAKU OTSIMINE Üks Kr kuningas, Athamas oli tüdinenud oma naisest ning abiellus printsess Inoga. Tema esimene naine, Nephele, jäi 2 lapsega maha. Nephele kartis, et Ino tapab tema poja Phrixose, et Ino poeg saaks pärijaks. Ino hävitas kogu seemnevilja ja sel aastal ei saadud saaki. Ino veenis oraakli ütlema, et vili kasvab siis, kui noor prints hukatakse. Inimesed käisid kuningale peale. Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
