Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOHVIPUU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohvipuu, isse, coffea, laiad, kongo, kimbus, araabika, piirkonnast, etioopia, inimasustus, kauplema, veneetsia, kaupmehed, toimetama, itaaliast, kõigepealt, araabia, arabica, kohvist, igihaljad, lainelised, luuviljad, kirssi, jaaval, colombia, importija, robusta, jook, suguharu, segas, rasvagareferaat Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10
1. MIS ON KOHV? Kohv on kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud soe aromaatne jook. Sellele joogile on omapärane mõrkjas-magus maitse. Kohv valmistataks kohviubadest. Kohvioad on kohvipuu röstitud seemed. Kohvioad sisaldavad 0,6-2,4% kofeiini. Kohviube kasvatatakse ja valmistataks enamjaolt Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Parimateks sortideks peetakse kolumibat, kostariikat, santost ja haraarit ning tähtsamad kohitüübid on araabika, robusta ja libeeria. Kohvi juuakse tavaliselt koore, suhkru või piimaga. (ENE, 1989) Kohvi alla käib ka viljakohv, mis ei ole valmistatud kohviubadest, vaid teraviljast. Maitse poolest meenutab see oakohvi, aga selles puudub kofeiin. Seda juuakse tavaliselt oakohvi asendajana ja tarbitakse kuumalt. (Kohv Vikipeedia, 2013) 1.1 Kuidas kohvi valmistatakse? Oad eraldatakse kuivatatud või (eriliste masinate abil) tooretest viljadest, pestakse ja kuivatatakse
Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Latte art Väljend, millega viidatakse kujuntite, mida teevad baristad espresso-põhiste jookide pinnale. Esimene meetod on, kui kujundid tehakse valades vahustatud piima espressojoogi peale. Teine meetod on see, kui kasutatakse valmislõigatud Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa
Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast
Juhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud
on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba)
pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules.
Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes
Kokku on aretatud umbes 200 sorti. Pole teada, kui kaugele tagasi ulatub banaanide kultiveerimine, kuid on teada, et banaane kultiveeriti vähemalt 300 aastat enne meie aja arvamist. Ka Ameerikas tunti banaani veel enne seda, kui eurooplased Ameerika avastasid. Banaan on levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas. Banaanide aastatoodang on suurim Brasiilias (umbes 6,5 mln tonni). Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline.
Tooteid on raske üles leida. Tootevalik Rakvere Maksimarketis: Eesti juust(tükina, viilutatuna, riivituna), Hollandi juust, Harmony südamejuust, Edam juust(tükina ja viilutatuna), Eesti juust light, Eesti kuldne juust, Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu snäkid, Eesti või Maksimarketis on e-piima tooteid märgatavalt rohkem. Toodete väljapanek on jällegi paremini paigutatud. 17 4 KOHV JA KOHVIJOOGID Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook. 4.1 Kuidas kohvi saadakse? Kohvi saadakse kohvipuu seemnetest, mis kasvab troopilises vööndis. Kohvioad arvenevad lihakates tumepunastes viljades. Taim on külma suhtes väga tundlik, sobilik temperatuur kasvukohas on 20-30 °C. Aromaatsemad kohvioad saadakse kohvipuust mis on kõrgemal merepinnast, mida kõrgemal seda aromaatsem. (Nõupuu, 2011)
· Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole
- pirukate, - saia, - pudingite, - marmelaadi, - küpsiste, - muffinite, - leibade valmistamisel. Kariloomad söövad meelsasti: - vääte, - lehti, - mugulaid. 35. Suurimad kohvitootjad maailmas. Brasiilia, Vietnam, Columbia 36. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju. Rohelistest ja ülevalminud mustadest viljadest saadakse kehvema kvaliteediga kohviuba. Vilju korjatakse mitmes järgus eel-, põhi- ja järelkorjamine. On rakendatud ka mehhaniseeritud koristamist (viljade maharaputamine vibraatormasinaga). Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg.
· Araablased olid esimesed, kes hakkasid ube röstima ja neist n-ö tänapäevast kohvi valmistama · Esimene kohvik Kuia Han avati Konstantinoopolis 1475 a. · Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole
Sõna ,,kohv" teatakse olevat tulnud Etioopiast, Kaffa- nimelisest külast, kus legendi järgi valmis ka esimene tass kohvi. Kohvipuu liike on mõnekümne ringis, mis võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks, kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade koristamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega.
kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu
Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Moodustab nn. tumetaiga koos Picea abies, P. obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d =
Mida liigitatakse kolme rühma: · munakollasepulber · munavalgepulber · täismunapulber Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest. Teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. 8. Suurimad kohvitootjad maailmas. Maailma suurimad kohviistandused on: - Brasiilias (30%), - Colombias (10%), - Kariibimere saartel. Suured tootjad on ka: - Indoneesia, - Mehhiko, - Vietnam, - Elevandiluurannik. 9. Kohvipuu viljade koristamine ja töötlemine. Viljad valmivad ebaühtlaselt, puul on korraga: - rohelisi, - kollaseid ja - punaseid vilju. Kehvema kvaliteediga kohviuba saadakse: - rohelistest ja - ülevalminud mustadest viljadest. Vilju korjatakse mitmes järgus: - eel-, - põhi- ja - järelkorjamine. Kasutatakse kahte meetodit: - kuiv,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
seoseid. INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
oli 350 ha. Tihedalt hoonestatud, Mesopotaamia aladele tüüpiliste kitsaste tänavatega ( laius 1,5 - 2 m ) linna keskseteks punktideks olid 7 ha suurune kuninglik aed Esagila, mille tsentrumis paiknes Etemenaki tsikuraat ( Paabeli torn ), mitu kuningalossi, millest tähelepanuväärseimaks oli nn. Lõunapalee seitsme maailma ime hulka kuuluvate Semiramise rippaedadega ja pikad ning suhteliselt laiad pidulikeks protsessioonideks mõeldud tänavad, mille hulgast on tuntuim jumalanna Istarile pühendatud väravateni viiv. Etemenaki 7 - astmeline tsikuraat oli oma 90 meetrise kõrgusega teadaolevalt kõrgeim astmiktorn, mis Mesopotaamia aladele kunagi ehitatud. Alumise astme mõõtmed olid 90 x 90 m, kõrgus 33 m, torni II korruse kõrgus oli 18 m, kolmel järgmisel igaühel 6 m, kuuenda korruse kõrgus oli 15 m, seitsmendal 6 meetri kõrgusel astmel paiknes 4,5 m kõrgune pühamu
kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
