Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtunik, karistus, riigikohtu, kohtuvõim, korrakaitse, õigussüsteem, astmest, riigikohus, välisjulgeolek, riigikaitse, piirivalve, kaitsepolitsei, kaitsevägi, teostab, erapooletu, ausa, õigussüsteemid, kohtumõistmine, riigiametnik, angloameerika, seadusandlus, otsusel, vokaal, sariaat, õigusemõistmine, maharaiumine, surnuks, õigusharudesimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab karistuse määramisel üle ringkonnakohtu tegevuse. Riigikogus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ja saata uuesti arutamiseks tagasi. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Riigikohus arutab järgmisi juhtusid: *kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ja akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud, *president on jätnud teist korda Rk-s vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja pöördunud Riigikohtusse kontrollimaks selle vastavust PS-iga.
materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise
peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid:
Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 14 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e
väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu? Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel
1. Rahvusvahelised õigusaktid 2. Põhiseadus 3. Seadused 4. Seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Kohtuvõim Kohtu põhiülesanne on mõista kohut; tõlgendada seadusi ja neid rakendada. Õigussüsteemid: 1. Mandri-Euroopa ÕS · Kohtunikud on ametisse nimetatud · Kohtumõistmise aluseks on mahukad seadused · Aluseks on Rooma õigus 2. Angloameerika ÕS · Kohtunik on valitud kodanike hulgast · Vandenõukogu- moodustavad valitud kodanikud, kelle ülesanne on konsensuslikult langetada otsus · Kui seadus on puudulik, siis muutub kohtuniku karistus seaduseks · Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem
pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb parlamendile sellest aru anda. Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkeim kohti, moodustavad valitsuse. Alati kui valitakse uus parlamendi koosseis, moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi või monarhi poliitiline ülesanne on olla riigi ning rahvusliku ühtsuse sümbol, valitsuse tegevusse ta enamasti ei sekku
Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus.
Parlamentaarne monarhia (Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia) Konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Absoluutne (Katar, Saudi Araabia, Vatikan) Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Unitaarriik (Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Eesti) Ühtne, tugeva keskvõimuga riik; ühtsusriik; riigi territoriaalsetel koostisosadel puuduvad riikluse tunnused. Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest.
Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused,
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887. aastatest Saksamaal – tekkisid pensionid (sellel pani aluse Saksamaa kantsler Otto von Bismarck) Teise muutuse tõid revolutsioonid, mille tulemusena tekkis kodanikuühiskond. USAs 1930 aastatel (F
Süüteod: 1. väärteod kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 18000 krooni. 2. kurteod raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1. kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse. (minister, ministriabi) 2. kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. 3. vabatahtlik tagasiastumine. 4. kui riigikohus on leidnud, et riigikogu liige on töövõimetu. 5. surm. Riigikogu tööd korraldavad : 1. kodukorra seadus 2. töökorra seadus Juhatuses on 3 liiget esimees ja kaks aseesimeest. Kui president ei ole võimeline oma kohuseid täitma siis tema volitused lähevad riigikogu esimehele. STRUKTUUR Riigikogu komisjon(10) seaduseelnõude menetlemine. Riigikogu fraktsioonid selle moodustavad ühe erakonna liikmed. Fraktsioonil peab olema
(tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus.
kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b. Anglosaksi õigussüsteem Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa, Kanada, Austraalia. b.i
09.2006, 2-4-1-3-06 Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri) - RKPJKo (otsus) 26.06.2008, 3-4-1-5-08 Kohandada saab vaid neid seadusi, mis on kooskõlas EL seadustega või reguleerib seadusi, mida EL ei reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda. Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi tuumikvaldkond on see, mida ei tohi üle anda (riigi aluspõhimõtted; §1-tähtsam; §2 printsiibid tuleb tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm:
Õigusnormid on: · kirja pandud · kehtestatud pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt · täitmine tagatakse riikliku sunniga Õigusväised sotsiaalsed normid võival olla samuti kirja pandud, kuid nende täitmist ei tagata riigi sunniga, nt. asutuse sisekord. Sotsiaalne norm hakkab ühiskonnas või grupis kehtima siis, kui seda praktikas järgitakse ja kui mittejärgimine toob kaasa hukkamõistu. Anglo-Ameerika õigussüsteem common law põhineb kohtu pretsedentidel. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem põhineb õigusaktidel. Õigus jaguneb avalikuks õiguseks, kriminaalõiguseks ja eraõiguseks mis omakorda jagunevad: avalik õigus: · rahvusvaheline õigus · riigi õigus · haldusõigus · finantsõigus · protsessiõigus kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt. Tähtsuselt järjestusid foogtid ja komtuurid: Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Paide (Järva foogt), Pärnu komtuur. Olid ka linnuste komtuurid, kelle ülesanne oli lossi korraldada. Komtuuride ja foogtide ülesandeks oli kohapeal teostada kogu võimu, mille teostamisest nad pidid aru andma kõrgematele võimudele. Administratiivne võim, maksude võtmine, kohtuvõim, kus nad tegutsesid eesistujatena, sotsiaalsete küsimuste lahendamine talupoegade ja vasallide vahel. Ordumeister ei saanud otsuseid teha ilma ordukapiitlita, kuhu kuulusid ordu kõrgemad võimukandjad. Kapiitel otsustas peamiselt vajalikke küsimusi, ajastu lõpul kuulus tema kompententsi ka ordumeistri ja marsali valimine. Tähtsaks tegevuseks oli ka uute ametnike määramine (komtuuride ja foogtide), kuid seda võis teha ka ordumeister üksinda. Kapiitli ülesanded olid ka: sõja ja rahu
koostöö ja abistamine - näitab kas riik on agressiivne või rahumeelne 4. Riigiorganite süsteem - on süsteem mille abil riik täidab enda funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu. Kolm peamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik (parlament), täitesaatev(politsei näiteks, eesmärk on õigusaktides sätestatud nõudmiste elluviimin) ja kohtuvõim (õiguse mõistmine). 5. Kohalik omavalitsus - seadusandlik võim jagatakse riigi territoriaalse ulatuse alusel kõrgeimaks ja kohalikuks. Parlament on kõrgeim seadusandliku võimu täitesaatev organ . Kohalikud valitsused ei kuulu otseselt riigiaparaati aga korraldab avaliku võimu täitesaatmist kohalikul tasandil. 6. Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus. 7. Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus
võimukorraldus ühtlasi piiratud ainuvalitseja, rajaneb valitsuskabineti põhiseadusega ja kellele kuulub parlamendi juht ja enamasti tal on pigem nii võimu kodanike poolt esindusfunktsioon. seadusandlik, ülimuslikkusel. otse valitud. Riigi igapäevast täidesaatev kui Riigipeal on vaid Valitsus toimimist juhib ka kohtuvõim. esindusfunktsioo moodustatakse valitsus ja n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia,
Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused,
o Ainuõigus kasutada vägivalda o Otsused on kohustuslikud o Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises o Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia Võimude lahususe printsiip isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president.
nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on
Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse.
kahju hüvitamisele. See on vaieldav, kumma alla see klassifitseerub. Norm (saab olla nii eraõiguslik kui ka avalik õiguslik) Isik (eraisikuid ei saa klassifitseerida, juriidilisi isikuid saame) (Eesti Pank avalik õiguslik juriidiline isik, Tallinna Sadam eraõiguslik isik) Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi
omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste
ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
nõuete kohaselt vormistatud dokument, mis koosneb teatud õigusnormidest. Õiguspõhivaldkond on positiivse õiguse süsteemi liigitamine objekti ja meetodi alusel 2 kõige laiemasse rühme: era-ja avalikuks õiguseks. Õigusharu koondab õigusnorme, millega reguleeritakse sellesse harusse kuuluvaid ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid. ÕIGUSE SÜSTEEMI PÕHIMÕTTEID ERINEVATES ÕIGUSSÜSTEEMIDES Maailm tunneb mitmeid suuri õigussüsteeme. Näiteks on olemas islami õigussüsteem, common law süsteem, kontinentaalõiguse süsteem ja paljud teised. Süsteemide paljususest nähtub, et üleüldist õigust kui sellist pole olemas. Rahvuslike õiguse süsteemide erinevus tuleneb - kahe suure õigussüsteemi (kontinentaalsüsteemi ja common law) põhimõttelistest erinevustest - eri süsteemide kujunemise erinevustest - -rahvuslikest traditsioonidest, mis jätsid jälje õigusloomele.
õigussuhete iseloomu ning mis omakorda väljendavad antud ühiskonnas toimivaid üldisi sotsiaalseid suhteid. § 6. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID Peale õiguse süsteemi selle §-s 2 käsitletud tähenduses tuntakse õigusteoorias veel mõistet suured õigussüsteemid, millel on spetsiifiline sisu. Suuri õigussüsteeme on mitu, näiteks: 1) Euroopa kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani süsteem (juured rooma õiguses); 2) anglo-ameerika ehk üldine õigussüsteem ehk selles eritähenduses common law süsteem (juured inglise common law ning pretsedendiõiguses); 3) islami õigussüsteem; 4) hinduistlik õigussüsteem; 5) judaistlik õigussüsteem; 6) Kaug-Ida õigussüsteem; 7) Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem; 8) sotsialistlik õigussüsteem. Kahte esimest suurt õigussüsteemi käsitletakse sissejuhatuses õigusteooriasse, ülejäänuid eraldi õppeaine raames
P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II
9 Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 12. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi
annaabi.ee 
