maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud
Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust.
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks.
- Venemaa, Prantsusmaa Parlamentarismi tunnused: - peaminister on keskne poliitiline figuur. - parlamendi ülemuslikkus. - valitsus vahetub koos parlamendi valimistega. - omavahel seotud täidesaatev ja seadusandlik võim (rahvas valib parlamendi ja parlament presidendi) - president on esindusfiguur. - Saksamaa, Suurbritannia, Soome Plussid: hea koostöö parlamendi ja valitsuse vahel. Miinused: tihedad valitsuskriisid, sest parlamendil on õigus valitsus laiali saata. Õiguskantsler teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded:
Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli
Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ
Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi. I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine EESTI VABARIIK: parlamentaarne korraldus 2.2. Eesti kui parla- mentaarne demokraatia RIIGIKOGU Valitsus (101 liiget 4 aastaks) President Riigikohus Peaminister (5 aastaks) Maakonna- v valitsus a l Kohalik i v a omavalitsus
2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine,
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
Keila kooli hindamise juhend 5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta. Õigusriik on demokraatlik riik, kus kogu valitsemine toimub seaduste alusel ja seadused kehtivad võrdselt kõigile. Demokraatia Tuleneb vanakreeka keelest: - rahvas + - võim = rahvavõim Otsene demokraatia rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse kaudu, nt. Vana-Kreeka polistes. Kaudne demokraatia e. esindus demokraatia rahvas teostab võimu valitud esindajate vahendusel, nt tänapäeva demokraatlikud riigid. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus e. referendum. Esindusdemokraatia valimised Osalusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes. Demokraatia tunnused
arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik
2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%. 6) Tervena elatud eluiga on meestel vähemalt 57 ja naistel vähemalt 62 eluaastat. 7) Kasvuhoonegaaside heitkogused on 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Kohalik omavalitsus Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, m
b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine
fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
vahetumise perioodil. Riigisekretär on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist-
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
Valitsuse ülesanded: Viib ellu riigi sise ja välispoliitikat Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist Esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja välislepinguid Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, käskkirju Kuulutab välja eriolukordi riigis Korraldab suhtlemist teiste riikidega Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb: Peaminister ehk valitsusjuht on tipp poliitik, ei juhi ministeeriumi. Minister Eestis võib olla kuni 15 ministrit. On poliiik, kes peab kaitsma valitsuses oma erakonna huve ja oma valdkonna huve. Nimetab ametisse oma valdkonna tippametnikke ja juhib ministeeriumi. Alates 2005. aastast on igal ministril õigus võtta tööle abiminister.
tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)? Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes. - Erinevate huvide tasakaalustamist, tööd kuluaarides, mille eesmärk on mõjutada saadikuid, nimetatakse lobismiks. - Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle. 6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi TÖÖLEHT!! Seaduseelnõu menetlemine Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik. Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7
tugevam aparaat ja rohkem funktsioone Maailmas on peaministril suurem roll kui presidendil 1 3.Kohtuvõim - Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem Funktsioonid: o Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse o Võib kontrollida seaduste vastavust põhiseadusega o Tasakaalustaja roll erinevate võimuinstitutsioonide vahel Kohus on erakonnaväline, kohtunik ei tohi kuuluda ühtegi erakonda Kohtunik nimetatakse Eestis tööle terveks eluks Advokaat – jurist, kelle ülesandeks on kliendi nõustamine ja esindamine kohtus. Prokurör – süüdistaja Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus Hageja – kaebuse esitaja Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste
, konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/. Põhiseadusest tulenevad seadused jagunevad PS §104 loetletud kvalifitseeritud enamust nõudvaiks /konstitutsioonilisteks/ ja muudeks põhiseaduses nimetatud ja selle täpsustamiseks antud seadusteks. 6.Põhiseaduse demokraatia printsiibi mõiste ja tähtsus. Põhiseaduse demokraatia printsiip väljendub selle III peatükis "Rahvas", mille kohaselt kogu riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Sellega on tagatud riigi kodanikkonna poolt esindatava koosluse - rahva kõrgeim tahe riigi tulevikku puudutavates küsimustes. 7.Vabariikluse, riigi territoriaalse ühtsuse ja seaduslikkuse printsiibid. PS esimene peatükk sätestab Eesti kui "iseseisva ja demokraatliku vabariigi" staatuse, sellega määratletakse riikluse "vabariiklik korraldus" (PS §1). PS §2 kohaselt on riigi maa alad, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu
1. Presidentaalne vabariik- kodanikud valivad riigipea otse hääletamise teel nt USA, Venemaa 2. Parlamentaarne vabariik- riigipea saab kodanikelt võimu kaudselt nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa MONARHIA ehk päritava võimuga riik 1. Piiratud/parlamentaarne/konstitutsiooniline monarhia- nt Suurbritannia 2. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub 100%'selt ühele isikule nt Saudi Araabia 13.EV president Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik Presidendid: 1. Konstantin Päts 2. Lennart Meri 3. Arnold Rüütel 4. Toomas Hendrik Ilves 5. Kersti Kaljulaid President valitakse viieks aastaks Ametisse astudes peatab president oma parteilise kuuluvuse, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist 4. on Eesti riigikaitse kõrgeim juht
2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene) Proportsionaalne valimissüsteem – iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
