1) Leia küsimärgiga tähistatud arv. 50 20% 60 16 25% 20 18 50% ? A 27 B 28 C 31 D 34 E 36 2) Koolis esitati viktoriinil 30 küsimust. Iga õige vastuse eest sai õpilane 7 punkti, iga vale vastuse eest võeti maha 12 punkti. Mitu õiget vastust andis õpilane, kes sai 77 punkti? A 7 B 13 C 15 D 21 E 23 3) Tartu Ringkonnakohus vaatas 2002. aastal läbi teatud hulga esimese astme vaidlustatud kohtulahendeid. Nendest 101 puhul otsustati esimese astme kohtulahendit muuta. See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid L ja N nii, et kumbki diagonaal on jaotatud kolmeks võrdseks lõiguks. Leia ruudu ABCD pindala. (1) Ruudu ABCD pindala on 9 korda suurem ruudu KLMN pindalast.
· Vaidlusküsimuste konkretiseerimine. Õiguslikku tähendust omvad tõendatud asjaolud. Tõendatud aspektide väljatoomine aitab kohtuasjas pooltel aru saada, mida kohus üleüldse arutama hakkab, ning teha järeldused vaidluse mõttekuse kohta. · Kompromissi eeliste rõhutamine. Kohtumenetluse negatiivsete külgede asemel võiks hoopis rõhutada kompromissi posit aspekte: kokku hoitakse aega, poolte kohtukulud on väiksemad, kohtulahendit on võimalus kiiremini täitma hakata. · Kompromissettepaneku hea ajastus. Kohtuniku ettepanek kompromissi sõlmimiseks eeldab väga head ajastust. Ettepanekut ei tohiks teha liiga vara. · Psühholoogiliste faktorite rakendamine. Pooltele võib anda täiendava võimaluse privaatselt asjad selgeks rääkida, pidades seejuures silmas, et poolte asend kohtusaalis ei ole psühholoogilises mõttes kompromissi sõlmimiseks üldsegi soodne.
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahv...
Tuleb leida vastus küsimusele, mis on uue seaduse mõte-ratio legis. Põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsus ja tähendus Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks“ Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses.
pea tõestama. See loovus aga esitleb meile seda nähtavalt koos paradoksiga. Kui keegi üritab reegleid kuskil muuta, siis miks üldse tuleb vaevata end nende ülevõtmisega. Vastus peitub selles, et õiguse loomine seaduste andmise kõrval vajab suuri volitusi ja autoriteeti. See nähtub kenasti õpetlastenäitel nagu Everardus, Bartolus ja Huber. Samuti on kohtunikele selge see, et kui tahetakse arutleda kahte kohtulahendit Sotimaalt ja Lõuna-Aafrikast, siis avaldatakse meelt. Rooma õigus kujundas kohtumõistmise jõgede tüüpide vahel. Tulenevalt oja suurusest või oja ümbruses elavate inimeste arvamusest peeti jõge kõige väljapaistvamaks. Mõned jõed olid mitmeaastased ja mööda tasandikku kulgevad, mõned kärestikulised. Esimesed ujutasid end üle, isegi siis kui esines kuivi aegu ehk põude. Kärestikulised ujutasid üle ainult talviti.
ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud.
nii riiklikke pensioneid kui ka täiendavaid kogumisi, on selles valdkonnas väga mitmeid erinevaid kohtulahendeid, mis näitavad väga mitmeid erinevaid viise, kuidas võõrsilt või ka mõnest teisest liikmesriigist pärit töötajaid diskrimineeritakse. Valdavalt ei ole tegemist tahtliku diskrimineerimisega vaid pigem tuleb see liidu riikide seaduste erinevusest ja nendega mitte kursis olemisest. Esmalt on autor analüüsinud kohtulahendit C-269/07, milles leiti, et Saksamaa poolt kehtestatud täiendav pensionilisa kogumine on mitmeti diskrimineeriv piirialadel elavate inimeste jaoks ning ka lisaks kodanikele ning välismaalastele, kes otsustavad Saksamaalt minema kolida. (Kohtuasi C-269/07) Kohtuasjas C-269/07 Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi vahel leidis Euroopa Ühenduste Komisjon ehk hageja, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud oma
kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri. Tema poeg ei tunnistanud isa sõlmitud kokkulepet ja nõudis asja uut läbivaatamist. Kuidas toimida? Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata? TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2. võib hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale esitada ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata
isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. Täpsemalt saab loetelu vaadata tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 475.(Tsiviilkohtu...2013) Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Tabel 1 Eesti Kohtute Aastaraamat 2012 Autori koostatud Lahendatud asjad liigiti Harju Pärnu Tartu Viru kokk MK MK MK MK u Hagimenetlus pankrotiasjad 207 38 21 20 286
peatükk. MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale Riigikohus läbi juhtudel, kus: 1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk. APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele. KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid
18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning § 23 lõikes 3 nimetatud andmeid; 2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema registreerimisnumbrit; 3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse; 5) ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse, erakonna ja avalik-õigusliku ülikooli tulude, sealhulgas saadud kingitused, annetused, ning nende kasutamise kohta;
Seda võib seletada sellega, et UNS koostajad ei näinud vaimuliku tapmises erikoosseisu, mida oleks vajalik olnud sätestada UNS usuvastaste süütegude peatükis. Vaimuliku tapmine oleks pidanud olema lahendatud UNS isikuvastaste süütegude koosseisude raames, kuid kuna UNS-s isikuvastaseid süütegusid ei reguleeritudki, tuli kohtul rakendada vananenud NS sobivaid usuvastaseid õigusnorme või NS tapmise üldkoosseisu. Artikli autori käsutuses pole ühtegi kohtulahendit vaimuliku tapmise kohta. Seega pole võimalik asuda konkreetsele seisukohale, milliseid norme võis kohus selliste süütegude puhul rakendada. 4. Kokkuvõte Analüüsitud kohtupraktika näitab selgelt, et kuigi UNS usuvastaste süütegude peatükk hakkas kehtima 1906. aastal, siis jätkuvalt kasutati ka NS usuvastaste süütegude sätteid. K. Grau on kirjutanud, et kohtu-
16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. 31. maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele. 32. hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud)
aadressi; 2.5) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi; 3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 5) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta;
mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud. Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Eestis on neli kohtutäiturite tööpiirkonda: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu tööpiirkond.
· Igapäevane kontroll termomeetriga, mis on kalibreeritud referentstermomeetri vastu. Temp. Näitu vaadates tuleb võttes arvesse parandit. Üldtõed · Iga etapp analüüsi käigus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud! Kirja, millise lot nr. kemikaali kasutati, mis kell ja kes viis analüüsi läbi. · Töö kindla reeglistiku järgi - töökirjeldused · Lõpliku vastuse kinnitab alati kõrgema astme spetsialist oma allkirjaga. · Soovitus! Võta igat proovi kui võimalikku kohtulahendit 2.Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite väljaarendamisele ? (Nimetage mõned teie arvates olulisemad) 3.Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Detection, genotyping 1 4.Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni
maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, aktsiisilao asukoha ja tegevuskoha aadressi; 8) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 9) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 10) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 11) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 12) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta;
isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;jne 31. Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Asja saab algatada ehk maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt, keskkonnas e-toimik.ee ning avalduse menetlejaks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. 32. Hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus.
võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Näiteks 3-2-1-133-06 Haigekassa poolt ravikindlustuse seaduse alusel töötajale väljamakstud hüvitise osaline tagasinõue kostja vastu on
Tiina Mikk SEMINAR V Teemad: Esitamise aeg: 22.04.2020 kell 16.00 ● Alaealise lapse ülalpidamine ● Täisealise lapse ülalpidamine ● Vanema ülalpidamine 10. Kohtupraktika analüüs: vanema ülalpidamine Leia vähemalt kolm kohtulahendit, millega: (a) on (täisealiselt) lapselt välja mõistetud elatis vanema kasuks ja elatist on ajaliselt piiratud või vähendatud selle suurust põhjusel, et vanem ei ole omal ajal, kui laps oli alaealine, last ülal pidanud või (b) on laps ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastatud samal põhjusel ning too välja kohtu põhjenduste ühised jooned ja/või põhimõttelised erinevused eesmärgiga
Tuleb leida vastus küsimusele, mis on uue seaduse mõte-ratio legis. Põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsus ja tähendus Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma ,,kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks" 11 Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses.
c) Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada; d) Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks Menetlustähtajad (ÄS § 53): Tavamenetlus 5 tööpäeva Kiirmenetlus järgmine tööpäev Kohtunikuabi võib pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1. Kande tegemine kohtulahendi alusel Aluseks mistahes kohtuotsus või määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande aluseks olnud asjaolusid (nt organite otsuste kehtivuse vaidlused, pankrotimäärus, sundlõpetamise määrus), vt ÄS § 33 lg 11 ja lg 12; TsMS § 593 lg 1.
1. Võlgniku nõue kellegi teise vastu Neid vaieldakse lihtsalt edasi. Pankrotimenetlus ei muuda siin praktiliselt midagi. Ainuke erinuvuse: haldur võib asendada võlgniku või asuda hageja poolele temaga koos. (Et võlgnik, kellel nüüd puudub eriline isiklik motivatsioon, ei hakkaks sahkerdama) ( 43 lg 1). 2. Nõue võlgniku vastu. (a) Kui on rahaline nõue i. Kui ei ole veel olemas mingit kohtulahendit => hagi tuleb jätta läbi vaatamata (PankrS 43 lg 2). ii. Kui juba esimese astme kohtuotsus on juba tehtud, siis tuleb lõpuni vaielda. Kui õigus jääb võlausaldajale, siis peab ta ikkagi nõude esitama pankrotimenetlusse. Nõue loetakse automaatselt tunnustatuks. (b) Kui on vidikatsiooninõue - see tuleb samuti lõpuni menetleda ( 43 lg 4). (Isik, kes tahab oma asja
määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saabkohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ( juriidilised arutlused ) kuidassellise reegli tunnetamiseni jõuti.Seega: pretsedendinorm ei ole üldse
kasti vahel". Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks. - Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest, föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne) Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused
menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata. (3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei või menetluses teha enne, kui tähtaeg on möödunud. (4) Kohus teavitab viivitamata menetlusosalise elukoha järgset valla või linnavalitsust, kui tal tekib kahtlus menetlusosalise teovõime suhtes. 4. A ja B on OÜ X võrdse osalusega osanikud ja ühtlasi juhatuse liikmed. Nende vahel tekib aga tüli ja kumbki hakkab tegutsema selle nimel, et X enda ainukontrolli alla saada. A ja süüdistab B-d, et viimane on X väärtusliku kinnistu koormanud juhatuse liikmena A teadmata
kujundamine krediidisuhetes“ (EBS, 2013) alusel.) Kristiine Naska oma hiljutises magistritöös analüüsis juhtumi- ja dokumentaalanalüüsi kaudu kiirlaenudega seonduvat kohtupraktikat, eesmärgiga leida kohtulahendites reeglipärasused võlausaldaja nõudmistes ning tarbija ja kohtu seisukohtades. Sel eesmärgil töötas ta läbi kohtuinfosüsteemis (KIS) avaldatud 149 kohtulahendit, mis sisaldavad endas märksõna „kiirlaen“ (KIS 2013, online andmebaas, 1.10.2013). Kiirlaene käsitlevad tsiviilkohtumenetluse lahendid on 100% olnud I astme kohtu menetluses. 112 lahendit on tehtud võlaõigusasjade – laenu- ja krediidilepingute – vaidlustes, kolmel juhul on tegemist pankrotiasja hagita menetlusega. 84% lahenditest on tagaseljaotsused. Ilmnes, et kõikidel juhtudel on olnud hagejaks võlausaldaja ning mitte kunagi tarbija. 90%
hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162). Seadused: Täitemenetluse seadustik §§ 150-177 Kaasus nr 120 1) H X-le 1 milj (30. 06) 2) H Y-le 2,5 milj (15.02) 3) H Z-le 100 000 (22.12) Y nõue rahuldatakse esimesena, sest tema nõue on kõigepealt sissenõutav. Kui võlgnik ei ole midagi võlgu hetkel, siis ei ole põhjust talt raha käest ära võtta. Z oma kustutatakse ära, kui ostjaga lepitakse kokku, et see jääb püsima, siis jääb püsima
Oluline puudus: Määrus jätta avaldus rahuldamata Osaliselt on avaldus korras - Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada. Kande tegemine avalduse alusel Menetlustähtajad (ÄS § 53): · tavamenetlus 5 tööpäeva · kiirmenetlus järgmine tööpäev Kohtunikuabi võib pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub (TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1): · kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või · kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult) Kande tegemine kohtulahendi alusel · Mistahes kohtuotsus või määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande aluseks olnud asjaolusid (nt organite otsuste kehtivuse vaidlused, pankrotimäärus, sundlõpetamise määrus), (vt ÄS
Kui kande aluseks olevate asjaoludele on vaja anda õiguslik hinnang, võib kohus kandeavalduse menetluse peatada kuni vaidluse lahendamiseni (TsMS § 598 lg 1). Antud põhimõte tuleneb asjaolust, et registrimenetlus on formaalne ning selles ei lahendata õigusvaidlusi. Kohtunikuabi võib ka pikendada avalduse läbivaatamise tähtaega või peatada avalduse läbivaatamine (kui seotud kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1 b) Kohtulahendi alusel Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilkohtumenetluse korras tehtud ja äriseadustikus (aga ka muudes seadustes) sätestatud kohtuotsused (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus). Sellisel juhul formuleerib
pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162). - 14. Erinevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud regulatsioonist ei saa kinnisasja omanik kehtiva õiguse järgi kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul vältida täitemenetlust ainuüksi täitemenetlusele vastuväidet esitades, vaid peab esitama selleks TMS § 221 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. (3) Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. (4) Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. (5) Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. KrMS § 142 lg 1 ei luba arestida menetlusvälise isiku vara, välja arvatud tuvastamata päritolu rahapesu objekti arestimine (vt ka 3-1-1-124-13, p 7). 3-1-1-5-14
33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel, sarnastel juhtudel. Kuid seejuures tuleb eelmist kohtulahendit hoolikalt kaaluda, sest eelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleski eelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks
annaabi.ee 
