Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahend, õigusperekond, õigussüsteem, eraõigus, riigikohtu, pretsedent, 2016, ülimuslik, kohtulahend, kriminaalmenetluse, koodeks, allikana, angloameerika, rooma, rakendamise, põllumäe, liin, pärimisõigus, perekonnale, objektiks, üldakt, kohtulahendite, sillaots, kohtunikel, iseloomuga, riigiteataja, juridica, tausta, asetus, mandrilNähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus
5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. • Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. • Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid
Avalik õigus Hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus Moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodi. Sotsialistlik õigusperekond ei tunnistanud õiguse jagunemist avalikus õiguseks ja eraõiguseks. Eromandi eitamisega kaasnes ka eraõiguse eitamine, kogu õigus arvati olevat avalik õigus. 3.7. ÕIGUSHARU JA ÕIGUSINSTITUUT. Lk 52 53 Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
reguleerimismeetodit autonoomsest?on juriidiliste vahendite kogum,mida kasut yhiskondliku suhte reguleerimisel kõige efelktiivsema tuelmuse saavutamiseks.autonoomne meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel,autoritaarne aga riigivalitsemise valdkonnas. 29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? On õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30. Mis on õigussüsteem? Lk 56 rohelisest. On õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine yhtsus,õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 31. Mis on õigusperekond?on õigussysteemide ryhm,mis rajaneb samal või yhesugusel õiguslikul doktriinil,normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-õigusteaduses on pea tähelepanu pööratud õigusnormile,mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele
Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. (kõrgem juriidiline jõud) Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides. (madalam juriidiline jõud) reguleerimisobjekti järgi – liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõigus, tsiviilõigus jne) ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. ajalise kehtivuse järgi – piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamik õigusakte on alalised. Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse.
.....................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti tekstis
norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad
norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad
õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel või õigusasutuste organisatsioonil. Suuremad õigusperekonnad on on romaani-germaani õiguse (kontinentaalõiguse) perekond; anglo-ameerika (üldise) õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond. Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa
edasikaebamisekord jne). o Õigusrahu Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel pole võimalik uuesti sama õiguslikku vaidlust samade poolte vahel alustada. Kahekordse karistamise keeld ehk kui kellegi suhtes on langetatud süüdimõistev kohtulahend pole võimalik nende suhtes sama süüteo raames uut kohtuprotsessi alustada. Aegumine tähendab seda, et kindlaksmääratud aja möödumisel ei või isik nõuet esitada või ei saa isikut õigusrikkumise eest vastutusele võtta. Lahendi õigusjõud tähendab seda, et pärast ettenähtud edasikaebamise menetluseläbimist ei ole võimalik lahendi peale edasikaebust
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid,
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid,
Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest. Tavakäsitluses on see teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogum ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteem. 18.Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemi rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse
Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid.
vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, samuti riigi ees seisvatest konkreetsetest ülesannetest. Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Riigi tunnustena käsitletakse ka: riigilaenud ja -maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. 5. Riigi mõiste Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik. Riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikus käitumisreeglites. Suveräänsus – jagamatu ja ülimuslik. Jagamatus – riigi sees on riigivõim ainuke võimuorganisatsioonist Ülimuslikkus – väljastpoolt ei saa teha ettekirjutusi Riigi peamisteks tunnusteks on: avalik võim, rahvas, territoorium. 6. Riigi funktsioonid. riigiaparaat Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja
Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia
neutraalsus) 5 Millised on õigluse ülesanded: et oleks kord ja läbi selle korda saada rahu, määrata mis on õige 6 mida tähendab materiaalne õigus? Mis eristab formaalset õigusest. Selgita näite põhjal Materiaalne õigus- sisuline, mis lubab, paneb kohustuse Formaalne õigus- kuidas peab menetlema, käituma 7 Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse- avalik v eraõigus? Materiaalne v formaalne? Sise –v välissõigus? Avalik- sest pöörduda kohtu poole e. Riigi poole Materiaalne- sest on õigus tegevusele, mitte kuidas vormistada Välisõigus- sest oma organisatsiooni välja poole Enesekontrolliks 2 1. Kas ja kui jah, siis kuidas on omavahel seotud tava-kõlblus-õigus? Nad on omavahel setud. Kõlblusest tuleneb tava ja tavast õigused. Kõik 3 on sotsiaalsed normid. Kõikidel on oma osa ja üldosa. 2
väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist. Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning
tähtsus on välismõjul, kuid on ka oht üleorganiseerimisele nõnda aga tekib rangelt 1 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 89 aksiomaatiline süsteem, mis ei suuda arvesse võtta elu unikaalsust. Sellist viga aga ei tohiks ükski seadus korda saata. 4. Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub? Eesti õiguskord kuulub Romaani-Germaani ehk Kontinentaal-Euroopa õigusperekonda, kus eristatakse õiguse kahte pea- ehk põhivaldkonda avalik õigus ja eraõigus. Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku
(nt varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega? Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. 17. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemi mõistet kasutataks eestis mitmes tähenduses: Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere) Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otsese
Erinevate riikide õigussüsteemid moodustavad süsteemide rühmadena õigusperekondi. Suuri õigussüsteeme iseloomustavad mitmesugused õigusfilosoofilised käsitlused riigist ja õigusest, erinevad arusaamad õiguse reguleerivast rollist ühiskonnas, õiguse allikatest ning õigusnormist, õiguse loomisest ning realiseerimisest. Õigus perekonnad: 1)Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. 2)Islami õigusperekond. 3)Angloameerika õigusperekond ehk üldine õigussüsteem ehk common law süsteem. 4)Hinduistlik õigusperekond. 5)Judaistlik õigusperekond. 6)Kaug-Ida õigusperekond. 7)Sotsialistlik õigusperekond. 8)Aafrika ja Madagaskari õigusperekond. Õigusperekond- õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil ja normatiivsel alusel. 16. Romaani-germaani ja anglo-ameerika õigussüsteemide erinevus. Romaani germaani õigusperekond: Kujunes välja 12-13 saj mandri-euroopa keskosas
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud)
normipärast käitumist), õigusdogmaatika (uurib positiivset õigust), võrdleva õigusteaduse (erinevate õigussüst. ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem 1) positiivne õigus (õigusnormid) + tavaõigus (maa tava) 2) + rahvusvaheline pos. õigus ja tavaõigus 3) + kohtupraktika + TÄIENDAVAD: 4) õiguse üldpõhimõtted 5) moraalinormid 6) kanooniline õigus (usukonventsiooniline õigus) 7) lepingud 8) doktrinäärsed tõlgendused (õigussüsteem?) - ÕIGUSKORD: + 9) õigusloome kord 10) pädevad institutsioonid Nn suured õigussüsteemid e õigusperekonnad (vt 3st allikast, Narits, sinepikarva ja loengumapist) on järgmised:
üheks tunnuseks. 1.4. Ajalooline koolkond Ajaloolise koolkonna ideed takistuseks suurtele kodifikatsioonidele aeg ei olnud küps kõikehõlmavateks seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas
madalamal olevad õiguse allikad. ü Õiguse allika horisontaalse jaotuse: 1) eraõigusesse kuuluvad õiguse allikad; 2) avalikku õigusesse kuuluvad õiguse allikad. 19 Õiguse allikad (3). (Slaid 7) Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim õigusakt, mis määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik. Just põhiseadus annab õigusliku aluse ja volitusnormid madalama taseme õigusaktide kehtestamiseks. Madalama taseme õigusaktid (nt seadused) peavad seetõttu olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus Euroopa Liidu õigus Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks. Sellest tulenevalt on Euroopa
Rääkides kahe esimese suurest süsteemist, siis nende raames erinevad käsitlused kardinaalselt nii õigusest kui ka riigist ja riigi rollist. Kontinentaalõiguse süsteemis 2 valitsevat doktriinide suunda: 1) Loomuõiguslik 2) Positivistlik 3) Normativistlikud doktriinid I maailmasõja eel ilmnema Anglo-Ameerika süsteemis: 1) Sotsioloogilised doktriinid ja konseptisoonid 1.1.1. Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem Tekkis 12-13. saj. Mandri-Euroopa keskosas. Juured Rooma õiguses. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühsikonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisis seoseid. Õigusnormide kaudu pürgiti
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Rahva riigivõimu subjektiks on riigiga seotud püsiva õigusliku kodakondsusega isikud. 5. Riigi mõiste. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik. 6. Riigi funktsioonid. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 1) Sisefunktsioonid(maksusüs., kohus, politsei, haridus) – riigivõimu säilitamise ja
Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 9.Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult
annaabi.ee 
