Kooli mitu nägu
Koolis
käimine on asi, mille peavad kõik varem või hiljem läbi elama.
Mõnele see meeldib, kuid mõnele mitte nii väga. Mis on koolis nii hullu , et paljud vihkavad seda?
Koolis
käimine ja seal õppimine on vajalik, et saada elus edukaks. Kui
koolist poppi panna ja eirata oma kohustusi, on võimatu saada head
töökohta, ja sa võid jääda kodutuks, sattuda narkootikumide
küüsi jne. Paljud noored ei mõtle sellele ja tahavad saada koolist
läbi lihtsalt. Kooli minnes kohtud paljude inimestega ja leida palju
uusi sõpru, mis on eriti tähtis algklassides.
Koolis on
mitu põhjust miks on see kohati raske. Üks oleks stress , mida
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
õppimata on. Kas õpitakse endale või õpetajale? Ma tean inimesi, kes õpivad õpetajale ning õpivad rohkem veel kui peaks, et saada häid hindeid. Tegelikult peaks olema nii, et sa õpid sellepärast, et sind huvitab teema ja ise oled huvitatud, et saaksid heasse keskkooli, et jätkata õpinguid. Õpetajatel peaks olema ükskõik, kas sa teed kontrolltöö järgi või mitte, kahjuks paljud õpetajad jooksevad mööda kooli, et sind üles leida ja mainida, et sinu kümme päeva on täis ja sa peaksid oma kontrolltöö järgi vastama, kuigi see peaks olema iga õpilase enda mure. Miks õpilased ei täida kohustusi? Ma usun, et paljudel puudub motivatsioon selle jaoks. Loomulikult mõjutab kaa tehnika tänapäeva noore elu, näiteks arvuti ja kuna see tundub põnevam, siis jäetakse kooliasjad unarusse. Mis siis on tähtsam, kas õppimine või koolis käimine? Mõlemad on tähtsad, kuid
(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3
3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.
..............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30
Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks
end ära. Seda enam kui kool sai uue kuue." Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi õpilase arvamus on selline: ``Noh loodame, et ei suleta ja saab seal koolis edasi käija, et kõigil oleks võimalus siin kool lõpetada . Siin on meil kõik võimalused , trennid ja huviringi. Paljud peaksid siis linnas kooli käima ja osale oleks see lihtsal üks pikk ja väsitav bussisõit. Gümnaasiumi sulgemine ei ole hea ! `` Sander süld : "No laste vanematel, kelle lapsed soovivad keskkooli osas õppida, tuleb rahakotti tugevalt kergendada. Kuna lastel, kes linna õppima lähevad, peab olema kindel koht elamiseks, toitlustus, seega kulutused tuleksid väga suured. Plus veel see, et hulk lapsi on järelvalveta, ning kes teab, mis ärevust suurlinna tuled neis tekitavad ?" 8
"Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid