TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist
lahenduse kasuks, siis tähendab see tavaliselt seda, et vastustaja tunnistab rikkumist ning hüvitab selle kaebajale teatud summa raha maksmisega. Pärast sõbraliku kokkuleppe tingimuste läbivaatamist, ning kui inimõiguste kaitse vajadus ei nõua menetluse jätkamist, arvab Kohus kaebuse oma asjade nimistust välja. Kohus julgustab alati pooli sõlmima sõbralikku kokkulepet. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, asub Kohus kaebuse sisulise läbivaatamise juurde. Piinamise ja ebainimliku kohtlemise keelamine EIÕK artikkel 3 keelab piinamise ja ebainimliku kohtlemine. See on absoluutne õigus ehk neid ei või ära võtta ega piirata. Artiklile 3 on viidatud paljudes erinevates olukordades, kuid kõige tavalisem kontekst, kus see esile kerkib, on isikute kohtlemine, kellelt on võetud nende vabadus. Selle tulemusena peavad politsei ja teised kinnipeetute eest vastutavad isikud olema eriti ettevaatlikud, et vältida selle artikli rikkumisi. Tark on teha väärkohtlemise riski varasem
Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse. Tööandja peab järgima töötaja võrdse kohtlemist ja tagama kaitse diskrimineerimise eest. 5
Subjekti nägemuses vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti lastekaitses. Eesti lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse vajalikkus esineb eriti lapse kohtlemise koha pealt. Lapse kohtlemise põhitõeks on, et igat last tuleb kohelda kui indiviidi, tuleb arvestada tema isiksust ja erinevust ja sugu. Laste õigused on viimaste aastastega suurenenud ja lastekaitsel on selles suur osa. Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või karistatud viisil mis on lapsele piina valmistav, kehalisi kahjustusi tekitav või ohustab teisiti tema tervist
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust.
seadusandluse alusel, viia sisse karistused loomade väärkohtlemise eest jne. 2. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Võrdsuse all on silmas peetud loomade inimväärset kohtlemist ja nendega arvestamist, täpselt samamoodi nagu arvestatakse erinevate inimrassidega, unustamata samas siiski, et tegemist on loomade ja mitte inimestega (ehk ei tasu minna jaburaks ning lasta nt koertel valimas käia). 3. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Ehk: inimestel ja loomadel on erinevad vajadused ning neid arvesse võttes tuleb mõlemaid võrdselt kohelda, põhjustamata kannatusi kummalegi poolele. 4. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi?
mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. 3)Euroopa Liit- loodi 1
moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need on, seda suurem töötaja saavutused. Erinev kohtlemine mille põhjuseks on isiklikud omadused ja saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses on välja toodud erinevad diskrimineerimise vormid: 1. Palgadiskrimineerimine - mõnedele töötajatele või töötajate rühmadele maksvad rohkem võrreldes teistega. Igal riigil on olemas töötajad võrdse kvalifikatsiooniga ja kogemusega, kes tihti saavad erinevad palgad sama töö eest ja sama tegevusalal või organisatsioonil. Meil on
osapoolel palju teha, aga usun, et teatud kompromissid muudaksid olukorda märgatavalt. 4. Integratsioon tööturul Eesti tööturgu iseloomustavad suured etnilised lõhed ehk tööturu rahvuspõhine segregatsioon. Segregatsioon on nii horisontaalne, mis tähendab, et erinevast rahvusest inimesed jagunevad majandusharu ehk tegevusala alusel kui ka vertikaalne ehk erinevast rahvusest inimesed jagunevad hierarhiliselt ametikohtadesse (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Vene vähemuse positsiooni tööturul mõjutavad tegurid on näiteks eelnevalt omandatud haridus ja keeleoskus, mis on eestlastest tööandjate jaoks olulised. Nagu ka eelnevalt mainitud on omavahel tugevalt seotud tööhõives osalemine, rahvus ja eesti keele oskus. Eesti keelt esimese keelena kõnelevate inimeste seas on töötuse määr palju madalam kui muud keelt esimese keelena kõnelevate inimeste seas vastavalt 5,4% ja 9,9%
Riigihangete läbipaistvus ja kõikide pakkujate võrdne kohtlemine. Kui veel paar aastat tagasi oli ehitussektoris põhiprobleemiks tööjõudefitsiit ja ebapiisav ehitusalane haridus, siis täna mõjutab ehitustegevust üha süvenev tööpuudus ja tellimuste vähesus. Need vähesed laekuvad tellimustööd on küll juriidiliselt korreksed, aga nad on tugevate kriteeriumitega, mis tagab küll pakkujatele võrdse kohtlemise, kuid keegi ei taha selliseid pakkumisi vastu võtta. Kas see on ikka õige suhtumine tellijatel majanduskriisi ajal ja mis on selle tagajärjed? Kui vaadata positiivsest küljest, siis see, et pakkujaid koheldakse võrdselt, peaks tagama selle, et kehtiks demokraatia ja kõigil oleksid võrdsed tingimised ning selle koha pealt ei tehta mingeid erandeid. See tagab selle, et teenuseid ei saaks pakkuda vaid kõige jõukamad ettevõtted. Samas
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile
pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel tingimustel. Võrdne kohtlemine kehtib kõigi tööle asumise ja töötingimuste kohta (nt tasustamine, töölt vabastamine, tööellu naasmine ja uuesti tööle asumine, kui olete olnud töötu). Võrdse kohtlemise põhimõte töö saamisel näeb ette, et Teil on mis tahes liikmesriigis töö saamisel samad eelised nagu selle riigi kodanikel. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu kohaldatakse ka töötamisele avalikus sektoris: riigiettevõtetes (äriühingud, telekommunikatsioonioperaatorid, ühistranspordi ettevõtted), riigi asutustes või institutsioonides (ülikoolid, riiklikud haiglad, teadusasutused) ja avalikus teenistuses.
annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all." Positiivsel diskrimineerimisel võib ju tõesti üllas eesmärk olla, kuid kas ei peaks hoopis keskenduma asjaoludele, mis on sellise situatsioonini ühiskonnas viinud, et on vaja seadusi
2)riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13 2008. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8st peatükist: üldsätted, soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise diskrimineerimise vaidluste lahendamine, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise volinik, sotsiaalministeeriumi ülesanded soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel, soolise võrdsuse nõukogu, rakendussätted. 5 peatükk sätestab järgneva: § 15.Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: (1) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi volinik) on käesoleva seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid
Erinevasse seisundisse seadmine võib ilmneda näiteks sel moel, et teatud õigusi või soodustusi, kohustusi või koormust antakse või määratakse ainult meestele või ainult naistele. Kaudne diskrimineerimine Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui väliselt sugupoole osas neutraalne säte, määrus, kriteerium, tava või tegevus viib faktiliselt ühe sugupoole esindajate ebasoodsama seisundini. See tähendab, et nende olukordades hinnatakse vastavust võrdse kohtlemise normidele faktiliste tagajärgede valgusel. Kaudse diskrimineerimise määratlus eeldab, et mehi ja naisi võib/tuleb omavahel võrrelda rühmana. Kui rühmade võrdluses selgub, et märgatavalt suurem osa ühest või teisest rühmast on ebasoodsamal positsioonil, on kõne all kaudne sooline diskrimineerimine, v.a. juhul, kui tulemusi saab põhjendada sooga mitteseotud asjaoludega. Naiste ja meeste võrdne kohtlemine
Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005
töötasu suurus, tööaja norm, puhkuse kestus, töö tegemise koht, tööandja juures kehtivad töökorralduse reeglid (tööpäeva algus ja lõpp, tööpäevasisesed vaheajad). Kirjaliku vorminõude täitmata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust töötaja tööle asumisel. Kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat, siis ei nõua TLS kirjaliku töölepingut. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud (sugu, rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, vanus, puue, seksuaalne sättumus.). Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 21. Töölepingu vorm. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 22. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? § 3. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 23. Kuidas eristada töölepingut teistest töö tegemist reguleerivatest lepingutest? 24. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine? 8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda? 9.Loomade tapmise probleem. Inimelu pühadus kui spetsiesistlik argument. 10.Milline on mittespetsiesistlik tees elamise õiguse kohta + selle teesi võimalik kahesuunaline rakendamine. 11.Miks ei tähenda spetsiesismi kummutamine, et kõikide olendite elul on võrdne väärtus? 12.Singeri lõppjäreldused loomade kohtlemise küsimuses + teie hoiak. Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist." Ta lisab veel: ,,Ükskõik mis liiki olendiga on tegemist, võrdsuse printsiip nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega." Kuna ei ole garantiid et, võimed ja oskused oleks inimeste vahel võrdselt jaotunud, arvestamata rassi ja sugu.
täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud
Ja kõigele liskas pahandaksid suured rikkad reklaamitellijad, kui telekanal propageeriks mitte ostma. NB! See on see minu enda jutt...kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks
Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? V: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat lõppemisest arvates. 19
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile.
õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad? Mõiste - Mõiste "haldusorgan" tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist.
tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 22 Töölepingu vorm. Tööleping sülmitakse kirjalikult. Töölepingu andmed esitatakse kirjalikult enne tööle asumist või kahe nädala jooksul arvates töötajalt selle nõude saamisest. 23 Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumise kohta. 24 Millised andmed tuleb töölepingus märkida (küsimus on TLS § 5 kohta) Töölepingus tuleb ära märkida: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus;
erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.”4 Tähtaegade arvutamise erisused nt: „Halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta üksikisikuid väärhalduse ja riigivõimu omavoli eest ning kontrollida
19. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 20. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele 21. Töölepingu tingimused (olulised tingimused). 22. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi.
ideemüük John P.Kotter Lorne A.Whitehead Raili Tiits Tauno Ree Hea mõtte päästmine mahatrampijate eest Neli viisi hea idee maatasa tegemiseks ØSegadus ØViivitussurm ØHirmu külvamine ØNaeruvääristamine ja isiklik rünnak Ettepanekute kaitsmise soovitused ØÄrge kartke segajaid. Õige kohtlemise korral võivad nad teile hoopis abiks olla! ØVastake alati lihtsalt, otsekoheselt ja ausalt. ØJälgige publikut (mitte ainult ründajaid). ØOlge kõigi vastu aupaklik. ØOodake rünnakuid ja valmistuge nendeks. 24 rünnakut ØMe oleme siiani edukad olnud, milleks siis muutuda? ØAinus tõeline probleem on raha (või miski muu, mida ettepanek ei käsitle). ØTe liialdate probleemi tõsidusega. ØTe tahate öelda, et me oleme läbi kukkunud!
Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis; · õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutuses; · õigus kuuluda erakonda;
ÕIGUSÕPETUS Vastused Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv).
isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töölepingu vorm: Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 14. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 15. Kuidas eristada töölepingut teistest lepingutest, mille alusel ka tehakse mingit „tööd“. 16. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
selle eest tasu. Töölepingu vorm- Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 17) Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?- Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18) Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?- Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja
Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidgi tähtsaid ülesandeid. Nuku päritolu on jumalik. Nukud on sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist, puust, luust, kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. Vanimad nukud olid kultusenukud, mida kasutati mitmesugustes religioossetes rituaalides. Jumalate, deemonite või surnud esivanemate kujukestes kehastuv maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti
Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööandjal kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööandja peab andma eelisõiguse tööle jätmise töötaja esindaja ja töötaja suhtes, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Ning töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, ei või tööandja töölepingut üles öelda koondamise tõttu (v.a tööandja pankroti välja kuulutamisel või raugemise tõttu). Sama põhimõte kehtib ka raseda naise või naise, kelle on õigus saada rasedus-ja sünnituspuhkus, koondamise korral.
riigikohtunik Julia Laffranque • Sinna võib pöörduda siis, kui Eesti Riigikohtus õigust ei leia Autor: francois from Strasbourg, Prantsusmaa (2005) • Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (1987) • Selle alusel tegutseb ekspertide komitee • Ekspertidel on õigus külastada vanglaid, politseid ja vaimuhaiglaid • Esitab pärast visiite salajase raporti, milles võivad olla soovitused parandada kinnipeetavate olukorda Allikad Eesti Inimõiguste Instituut. – Inimõigused. http://www.eihr.ee/inimoigused/ (28.10.2012) Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks sai Julia Laffranque. –
sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile. säilitamisele. Inimeste vabadused Inimeste kohustused - -
edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega. Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele. Lapselon õigus sotsiaalsele turvalisusele, sotsiaalkindlustusele. Lapsel on õigus tasuta haridusele sh. tasuta põhiharidusele. Lapsel on õighus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Lapsel on
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 20. Kuidas eristada töölepingut teistest lepingutest, mille alusel ka tehakse mingit ,,tööd". Kindel aeg ja koht, kokkulepitud palk 21. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? 10 aastat 22
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle mittevõrdeliselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajaid, kes teevad paremini tööd. Samas ei tohi tööandja koondada töötajaid lähtuvalt nende soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest, mis tööga seotud ei ole. Tööandja ei tohi koondada: 1. Rasedat; 2. Töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. Töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust
Eelarvamused - vabasuhtluse takistajad Koolis ja edasises elus on paljud saanud ebaausa kohtlemise osaliseks. Küll eelistatakse pikk, küll peenikesi ja tihitpeale isegi naistele mehi. Kas ühiskond peaks toimima eelarvamuste ja eelistuste alusel või on kõik kõigi ees võrdsed? Eelarvamused on tekkinud tänu vähesele informatsioonile, ning need kujundavad negatiivset eelhoiakut. Tänapäeval saavad kõik ühiskonna osapooled sallimatuid pilke. Eriti julmi ja karmi hinnanguid annavad teismelised, kes arvustavad inimesi nende riiete ja välimuse põhjal
kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada. kuritarvitamise keeld kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega. haldusõiguse üldpõhimõtted iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Õiguse üldpõhimõtted: - Proportsionaalsus - Võrdne kohtlemine o Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või asjassepuutumatul alusel - Õiguskindlus ja õiguspärane ootus o halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav; o haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust.
diskrimineerimist keelavad normid). Nendest printsiipidest tuleks eristada veel õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ehk printsiipe, mis on tuletatud õigusest endast ja millele peab vastama nii seadusandlus kui ka õiguse rakendamine. Avalik võim on seotud õiguse kui tervikuga, kuhu kuuluvad ka õiguse üldtunnustatud põhimõtted, millega peavad kooskõlas olema nii põhiseadus kui ka teised õigusaktid. Õiguse üldtunnustatud põhimõtetena käsitletakse: 1. Võrdse kohtlemise põhimõte. Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. 2. Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse§ 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning
7. Sotsiaalne kihistumine Ühiskonnas võib inimene klassifitseerida erinevate näitajatega. Valdavaks on majanduslik sissetulek (palk, rikas, vaene jne) 8. Sotsiaalne liikumine vertikaalselt ja horisontaalselt Horisontaalne- liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel (nt. kolimine maalt linna või vastupidi) Vertikaalne- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel (spetsialistist juhiks saamine) 9. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning eeldada naise ja mehe võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. 10. Iseloomusta agraar- , tööstus-ja infoühiskonda
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele
Inimõigused Inimõigusi rikutakse alatihti ebaseaduslikult nii, et keegi ei pööra sellele suurt tähelepanu. Näiteks võib tuua rassismi, julma ja väärikust alandava kohtlemise ning usuvabadusse suhtumist. On palju, kes eiravad neid reegleid üleolevalt teades, et sellel pole tagajärgi. Inimõigusi peaks minu arvates rangemalt kehtestama hakata andes rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõigusi rikutakse kõikjal meie ümber ja me ei märka seda. Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism
Eesti Loomakaitse Selts Kati-Karolin Prangli Keskkonnakitse I Kes on Loomakaitse Selts Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing. 2004. aasta suvest maailma ühe suurima loomakaitseorganisatsiooni Suurbritannias asuva (Kuninglik Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Selts RSPCA) liige. 2005. a suvest on ELS samuti Suurbritannias tegutseva rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA) liige. 2005.a loodi Euroopa juhtivate loomakaitse organisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik ENDCAP. ELS on ENDCAP-i asutajaliige 2011. aasta alguses liitus ELS The European Network for Farm Animal Protection (ENFAP) võrgustikuga Liikmed
riigi õigusaktidesse. Pärast seaduse uuendamist võttis Euroopa Komisjon Eesti vastu algatatud kohtuasja tagasi. 3 Amsterdami leping. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://gender.sm.ee/index.php?097213407, 21. detsembril, 2011. 4 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 84. Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse koostamisel arvesse võetud ,,Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes" ning ,,Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega" ning nimetatud direktiivi muudatused.5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt Igal süsteemil on kaks omadust mitteamorfsus ja terviklikkus ning erinevad tunnused näiteks hierarhilisus, iseseisvus, organiseeritus
Rahvusarhiiv vanglad Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia) 2) Täidesaatva võimu põhiseadusorganid (nimetatud ja omistatud pädevus põhiseaduses) on peale ülaltoodud Vabariigi Valitsuse veel: Vabariigi President õiguskantsler Riigikontroll 3) Peale ülaltoodud valitsusasutuste ja Riigikontrolli on ATS-i järgi riigi ametiasutusteks 1 veel: Riigikogu Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei kohus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 4) Võrdse kohtlemise seaduse (§ 15) järgi on sõltumatu ja erapooletu asjatundjana tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik KOV üksuste haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). KOV üksuste haldusorganid vastavalt KOKS-le, ATS-le ja püsiasustusega väikesaarte seadusele on: Valla/linna volikogu kui esindusorgan Valla/linnavalitsus kui täitevorgan KOV ametiasutus valla- ja linnavolikogu kantselei valla- ja linnakantselei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
