teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www.kunstihoone.ee/index.php? mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=111&yritus=n2itu s&asukoht=Linnagalerii&aeg=arhiiv&lang=est&club=1 &page=16 http://www.eaa.ee/hobusepea/pildid/saadoja.JPG http://www.kunstikeskus.ee/new/ktk/info/uudis_pilt/10_ 2008/tonis_saadoja.jpg http://www.uel.ac.uk/images/news/content10/TonisSaad oja.jpg http://uudised.err.ee/index.php?06140056
klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest;
See on asutatud 1856.aastal kaupmees Pavel Tretjakovi poolt, kellele kuulub praegu üks suuremaid ja kõige olulisemaid kunstikogusid maailmas Venemaa kunstist. 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . Pavel Tretjakov alustas oma maali kollektsiooni kogumist 1850.a keskel. Ja see viis mõne aja pärat selleni, et 1893.a avati suurele publikule Moskva Paveli ja Sergei Linnagalerii. Kollektsioonis oli 1276 maali, 471 joonist, 10 skulptuuri vene kunstnikelt aga ka 84 pilti välismaa meistritelt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 1918 . « » . . , 1927 . . 3.juuni 1918.aastal kuulutati Tretjakovi galerii
vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt globaliseeruvas maailmas, millest meil tuleb võtta parim reaalsuse ees silmi sulgemata. Selles koolis siin on sellele teele asutud. Kunstialast süvaharidust üldhariduskooli õpilastele annavad Viljandi Kunstikool, Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool. Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin
globaliseeruvas maailmas, millest meil tuleb võtta parim reaalsuse ees silmi sulgemata. Selles koolis siin on sellele teele asutud. Kunstialast süvaharidust üldhariduskooli õpilastele annavad Viljandi Kunstikool, Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool. Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin
Fouille". Lyon, Phrantsusmaa 1998-99 - Eesti kunstnike näitus. Inglise suursaadiku residents. Tabasalu, Eesti Personaalnäitused: 1989 - ETKVL. Tallinn, Eesti 1991 - Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1993 - Lillepaviljon. Tallinn, Eesti 1994 - L'Espace du Temps Present. Pariis, Prantsusmaa 1994 - Krediidipank. Narva, Eesti 1995 - Vene galerii. Tallinn, Eesti. 1995 - V.Veretagini nim. Stuudio. Moskva, Venemaa 1995 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1996 - Raadiomaja. Tallinn, Eesti 1996 - Linnagalerii. Narva, Eesti 1997 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - Tallinna Olümpia-Purjespordikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - La Gallerie Passage. Tallinn, Eesti 1998 - Université Stendhal. Grenoble. Prantsusmaa 1999 - Vene Draamateatri Galerii. Tallinn, Eesti 5 LISAD 1 LISAD 2: Maalid Vaikelu Paabeli torniga Õhtu Kevad
1962 ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis 1975 Tallinna Kunstihoones ja eksliibriste näitus (1932 1962) 1975 eksliibriste näitus Tartus Tallinnas 1977 Moskva Kunstnike Majas 5 1980 Eesti NSV Riiklikus 2000 Hansapanga kunstigaleriis Kunstimuuseumis 2001 Kultuurikeskus, Valga 1985 Tallinna Kunstihoones 2001 Linnagalerii, Pärnu 1990 Tallinna Kunstihoones 2004 Ammende Villa, Pärnu 1995 Tartu Kunstimuuseumis 2005 Evald Okase Muuseum, Haapsalu 1998 Raatuse galerii, Tallinn 2005 Evald Okase maalid Kunstihoone, 2000 Tallinna Kunstihoone galeriis Tallinn Akt. 1965 Naine kübaraga. 2002 Kaluritüdrukud. 1974
1953.a. Üle 50 aasta on Kohtla-Järve Kultuurikeskus olnud piirkonna kultuurikandja. 30.09.1952 Avati V.Kingissepa nimeline Kohtla-Järve Kultuurimaja 1989 Viidi läbi kapitaalne remont, mille käigus säilitati hoone originaalne sise- ja välisilme. 10.09.2001 Hoone kanti riiklikku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse numbriga 24653. 2004 Moodustati Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille koosseisu arvati endised Kohtla-Järve Kulruurihoone, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Linnagalerii. 2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi. 2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine. Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad
Esimesed märgid arenevast ideede konfrontatsioonist olid juba nähtaval viisil olemas seoses küsimusega nn. aastanäituste korraldamisest. Eesti Kunstnike Liidul oli traditsioon korraldada igal aastal suur ja kõrgetasemeline näitus, millest osavõtule pretendeerisid kogu Vabariigi kunstnikud. Tihe sõel näitas läbinute kõrget professionaalsust. Samas hakkasid tekkima galeriid, mille näitused tundusid olevat tunduvalt huvitavamad ja kaasaegsemad: galerii "Vaal", galerii "Luum" (hilisem Linnagalerii), Draakoni galerii kui nimetada olulisemaid. Tõsisema tagapõhjaga poleemika tekkis aga maalikunsti saatuse ümber ning siis polnud enam küsimus kunstnike soovis pääseda ametlikult vähemalt mingisuguselegi näitusele, vaid poleemika puudutas sügavat erimeelsust nii paljude kunstnike kui kriitikute vahel. 1990.a. alguses hakkasid kiiresti arenema installatsiooni ja videokunst (Jaan Toomik, Ene Liis Semper, Raoul Kurvitz, Raivo Kelomees, Kai Kaljo). Sellele suunale kuulus
annaabi.ee 
