Kohanimed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Kartograafia

Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj) g. Aeromõõdistamine (20 saj) h. GPS ja lasermõõdistamine (21 saj) 17. Milline oli Ptolemaiose tähtsus? a. 90-168 pKr b. Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti) c. Kooniline kaardiprojektsioon d. 4000 kohanime 18. Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias? a. Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d. Optiline (luubid) e. Foto-keemiline f. Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne) 19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a. Al- Idris'i maailmakaart (1154) b

Kartograafia

58

rtf

Onomastika, nimekorraldus

............................................ 13 3.3.1 Isikunimeseaduse eelnõu ....................................................................... 16 3.3.2 Isikunimede keelsus .............................................................................. 17 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid ................................... 19 3.4 Isikunimekorralduse ülesanded ................................................................. 19 4 Kohanimed ................................................................................................ 20 4.1 Kohanimekorralduse areng ....................................................................... 20 4.1.1 Kohanimekorraldus 1917. aastani ......................................................... 20 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 1918­1940 ................................... 21 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal ..................................

Onomastika

29

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

koordinaatsüsteemide info, kasutamise õpetused jne] · raamikirjad (raamjoonel paiknevad kirjad), [kaardivõrku markeerivad numbrid, kaardinomenklatuuri tähised (naaberlehe numbrid), teede suunad, administratiivüksuste nimed] · raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal] 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Kohanimi koosneb: · Nimetuum ­ kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita, Metsa, Lahemaa); · Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend ­ kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56

Kartograafia

12

doc

KARTOGRAAFIA

Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa). Asustussüsteem-ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt (linn, alev,alevik, küla, talu). Aadresssüsteem-aadressi komponendid (Tiigi tänav), kogu aadress (Kadrioru loss)

Kartograafia

11

doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. -- Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra (lööming), soodom (suur segadus). Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-India, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna-Eesti, Ida-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Väike-Maarja, Suure-Jaani, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Kodu-Eesti, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti (mullanduse terminid), Mandri-

Eesti keel

14

docx

Päästja praktika aruanne

SISUKORD SISSEJUHATUS Minu praktika aruandes on kirjutatud päästeasutuse struktuurist, töökorraldusest, tehnikast ja selle hooldusest, valveteenistuses osalemisest ning minu suurimast sündmusest. Praktika toimus 01.02.12-18.03.12, Paides. Päästja praktika on päästeameti õppekavas ettenähtud ja on üks olulisemaid osasid õppetööst. Eesmärk oli rakendada koolis õpitud teoreetilised teadmised päästja praktilises töös, mõista päästeasutuse administratiivset ja operatiivteenistusliku struktuuri, mõista komando töökorraldust ja rakendada päästetöös omandatuid kogemusi. Praktika juhendaja oli Valeri Ivanov. 1. PÄÄSTEASUTUSE VÄLJASÕIDUKORD, SIDEPIDAMISKORD JA TÖÖKORRALDUS Lääne päästekeskuse administratiivne struktuuri kuuluvad (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 1. Tuleohutuskontrolli büroo ­ juhataja Jaak Jaanso 2. Insenertehniline b

Praktika

18

docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga a

Eesti keele väljendusõpetus

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime

Kultuurigeograafia

Kommentaarid (0)