SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab
Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid: Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja
Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Arvestuslik kasum- kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja otseste- ja kaudsete kulude vahe Hinnavõtja- firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Lorenzi kõver- sissetulekute ebavõrdsuse graafiline kajastamine Avalikud kaubad- hüvis, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab. Kui hüvis tekitab välistuli, võiks tema tootmist subsideerida
olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast. Näiteks: saades hea hariduse ja arendades pma andeis ja oskusi, võid sa muuta oma tööjõuressursi tootlikumaks. b) Konkurents turgudel toodete pärast. Näiteks: me kulutame oma sissetulekuid, konkureerides teiste ostjatega toodeteturul. 4) Ettevõtlikkus:
Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Majapidamine on ühise eelarve majandavate inimeste kogum. Majapidamistel on järgmised majanduslikud rollid: - ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) - Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid. Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad om raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad.
suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c Praktiliselt pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete väetusnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (Xmaj) määrab puhas tulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendavalt väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega, majanduslikult optimaalset väetisnormi arvutatakse järgnevalt: Xmaj= b (P1-ce) - ev / 2c (P1-ce), Kus P1- saagi kokkuostu ja väärtushinnad, Ce- (enam)saagi koristamise kulud, Ev- väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. Majanduslikult optimaalse väetusnormi võib arvutada lihtsustatud valemi järgi: Xmaj= b- Yx' sü(kg) / 2c
Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem - kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. HINNAD: millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud.
Millist kolme funktsiooni täidab raha? · Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul? Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Rahalised hinnad annavad informatsiooni: - millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. - millist väärtust ettevõtted oma erinevatele
vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand.
konstantne ja ühtlasi alati kehtiv tingimus P=MR=A(T)R, siis tõepoolest on õiged kõik küsimuses loetletud vastusvariandid; 9.b; kui firma majanduskasum on 0, siis tähendab see, et firma kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed ehk firma on kasumilävel; saades seejuures nn normaalkasumit ehk teisisõnu ei ole taolisel firmal põhjust oma praegusest tegevusvaldkonnast lahkuda, kuna alternatiivsed variandid ei ole tulukamad; 10. 1.d kõver 0A on firma kogutulude TR kõver, sest TR=P×Qrealiseeritud ning hinnavõtjast täielikult konkureeriva firma korral on hind P konstantne suurus, seega ka kogutulud TR suurenevad kogu aeg konstantse suuruse (ehk hinna) võrra kui toodetakse ja realiseeritakse veel üks toode; 2.d; joon BC on täielikult konkureeriva firma toodangu individuaalne nõudluskõver d (NB! üksiku firma nõudluskõver on täielikult elastne!), nõudlusjoon dnäitab samaaegselt ka hinda P, piirtulu MR ja keskmist
agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax = Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetusnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetusnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt: b ( P 1−ce ) −, ev Xmaj = 2c (P 1−ce) P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – (enam) saagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetusnorm on hektarilt saadava kasumis suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi
hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda
Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe Turumajandus vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel Ettevõtlikus ettevõtja äritegevuse mootori ,,käivitaja" Majandussüsteem igapäevane elu, kus siis segunevad eraisiku vabatahtlik vahetus, riiklik regulatsioon ja ka tavad ning kombed Majapidamine ühtse eelarvega majandavate inimeste kogum Ressursiomanik üks majapidamise rollidest, kus nad siis omavad tootmisressursse (maavara, kapital, inimressursid)
vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis":
Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.”
protsentuaalse muutuse suhet teise kauba ( KAUP B ) hinna protsentuaalsesse muutusesse. Ristelastsusekoefitsiendi valem punktelastsusena: Q1 kauba A esialgne nõutav kogus Q2 kauba A pärastine nõutav kogus P1 kauba B esialgne ühiku hind P2 kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind Ristelastsuskoefitsiendi valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena: Nõudluse ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid: Kui nõudlus on elastne, viib kauba ühikuhinna alandamine müüjate kogutulude TR kasvule, kui mitteelastne, siis viib hinna alandamine müüja müügilaekumi ehk kogutulude TR vähenemisele. Hinna tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine) ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne. Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR).
AFC=FC/TP TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida
üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul. Selleks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). Osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKP-st, ongi tulemuseks näitaja, mida loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel makrotasandi näitaja arvutamine on äärmiselt lihtne ja ka rahvusvaheliselt võrreldav. Eraldi võib vaadata ka näiteks kaudsete ja otseste maksude osa SKP-st või lausa mingi konkreetse
valitsusametnikud. 2. Vaba ettevõtlus Mõiste Definitsioon Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kodumajapidamised Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral.
· Tarbijate käitumise kohta · Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta · Ressursside väärtuste kohta · Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses
agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b 2c Praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (xmaj) määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj.) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt b( P1 - ce) - ev xmaj = 2c ( P1 - ce) P1 saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetisnorm on hektarilt saadava kasumi suhtes optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi
hüviseid. Printsiip, mis määrab ära firma käitmise on kasumi maksimeerimine. Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Tavaliselt rahaline suurus. Otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui
Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x b suhtes): xmax = 2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetisnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata. b( P1 ce) ev 2c( P1 ce) xmaj = P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – enamsaagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta
ostjad või müüjad. Suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind Otsesed kulud – tegelik rahaline kulu mida firma teeb ressursside muretsemiseks (palk, materjal) Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe Majanduskasum – kogutulude ja ja kõigi kulude vahe Normaalkasum – tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja
kaudsed kulud mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2
Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe. Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades
alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus
mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivist loobumise hind. Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
turule (tootmisharru sisenemist). Homogeenne toodang tähendab, et turule müügiks valmistatavad hüvised on tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad teiste tootjate poolt valmistatutega. 19 Kasumi maksimeerimine lühiperioodil Kahjumi minimeerimine lühiperioodil Kasumilävi e tasuvuspunkt on selline toodangu maht, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed ja ettevõttel kujuneb nn nullkasum (pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit). Sulgemispunkt Kasum pikal perioodil Normaalkasum 9. Majandusressursside turg Intress on tasu, mis saadakse kapitali kasutamise eest. Palk on töö hind. Piirprodukti tulu (MRP) on täiendava ressursiühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud täiendav tulu e täiendav tulu, mida firma saab ühe
kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
töötajaid ning vähendavad tootmist 37. IS-LM mudelis on kaks muutujat, mida mõjutab intressimäär: reaalraha nõudlus ja investeerimiskulutused 38. IS-LM mudel käsitleb eksogeense(te)na: (üldist) hinnataset 39. Plaanitud kogukulutused on funktsioon: rahvatulust ja plaanitud investeeringutest ning valitsussektori kulutustest ja maksudest 40. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine suurendab reaalraha nõudlust ning tõstab intressimäära 41. Kui Keynesi risti mudelis vähenevad 100 ühikut, siis plaanitud kogukulutused PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 42. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob valitsuskulutuste kasv ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ……………… miljonit rahaühikut ning suurendab tasakaalu kogutulu ……………….
MR kõver aga on katkenud, kuna ka selle kuju ja tõus sõltub vastavast nõudluskõverast. TÖÖTURG Tööjõu nõudlus Tööjõud on olulisim tootmistegur Ettevõtted vajavad tööjõudu (L) selleks, et toota. Aga kui palju? Lihtne mudel: - ettevõte müüb oma toodangut hinnaga p - ettevõte peab maksma töötajale palka w - iga järgmine töötaja toodab vähem, kui eelmine (vähenev piirtootlikkus) Firma maksimeerib kasumit, mis on kogutulude ja kogukulu vahe Kasum on maksimaalne siis, kui piirtulu= piirkulu Firmal tasub palgata madalama palga juures rohkem ja kõrgema palga juures vähem töötajaid. Palga ja optimaalse töötajate arvu seos on ettevõtte tööjõu nõudlusfunktsioon Tööjõu pakkumine Sellest võib mõelda kahtepidi: Mitu tundi ma olen nõus töötama palga w juures? Mida kõrgem palk, seda rohkem tunde. Inimene
samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. TÕENE 99. Intressimäärad määravad ära …………… hüviste turul ning raha …………… rahaturgudel: : investeerimiskulutused; nõudluse 100. Teljestikus kus horisontaalteljel on kogutulud (kogutoodang) ja vertikaalteljel intressimäärad, on tüüpiline IS kõver: alla paremale langev 101. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine ………… reaalraha nõudlust ning ……….. intressimäära: suurendab; tõstab Mittehindeline test Teema 8 102. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest …mitteplaanitud varuinvesteeringute…… võrra: 103. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on: 0-i ja 1-e vahel 104
Esimesed vastavalt 36-42 %, teised 30-20 % ehk vähenenud ja sotsiaalmaksed 32-37 %. 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 7-8 % vahel ja võrreldes EL-ga madalam mõned protsendid 3-6 % võrra. 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga: tase ja dünaamka Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 15-18 %. Võrreldes EL-ga mõned protsendid madalam. 229. Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eestis 34-40 %, EL-s 44 % ümber. 230. Valitsussektori institutsionaalsete osade kulutuste suhe kogu valitsussektori kulude summasse Eestis? Keskvalitsus 74-76 %, kõikuv. KOV 23-28 %, kõikuv, sotsiaalkindlustusfondid 11-12,5 %, kõikuv. 231. Valitsemissektori institutsionaalsete osade lõpptarbimiskulude suhe kogu valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis? 25-20%
pangasääst=2% intresse aastas. Arvuta a) tomatikasvatuse kogukulud: -4080 b) tomatikasvatuse kaudsed kulud :16000+4000*0,02=16080 c) tomatikasvatuse majanduskasum: TR-(otsene+kaudne kulu)= 19000-(16080+7000)= -4080 d) tomatikasvatuse arvestuslik kasum ehk raamatupidamises kasutatav kasum : TR otsene kulu = 19000-7000=12000 · Arvestuslik kasum võtab arvesse ainult otseseid kulusid (tegelikke rahalisi väljamakseid) · Majanduskasum kogutulude ja kõigi kulude vahe V loeng Monopolistlik konkurents, monopol, oligopol · Monopol turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. o Info levik on hea, aga info ei ole täielik. o Firmasid on palju. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. Mastaabisääst on väike. o Toodang on erinev (diferentseeritud). Tooted on sarnased, kuid mitte üksteist
maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eesti Statistikaamet 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 50 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga:tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eurostat, Taxes on income 229. Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning nene võrdlus EL keskmisega? Eurostat, Total General Government Revenue %GDP 51 230. Valitsussektori institutsionaalsete osade kulutuste suhe kogu avaaliku sektori kulude summasse Eestis? Statistikaamet 231. Valitsemissektori institutsionaalsete osade lõpptarbimiskulude suhe kogu valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis?
2.2 Mudel graafiliselt Järgnevalt vaatame mudelit graafiliselt. Alustuseks näidatakse joonisel 6, kuidas riigis tehtavad kogukulutused määravad ära SKP taseme. Tarbimisfunktsioonist on teada, et tarbimine riigis sõltub sissetulekutest. Teatavasti lõpptoodete ja –teenuste väärtus on võrdne riigis teenitud kogutuludega ehk teisisõnu SKP väärtus väljendab ka majanduses tekkinud kogutulude väärtust. Ehk siis kodumajapidamistele tähendab töö sissetulekut, tootjatel aga toodangut. Kui on teada, et tarbimine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest, järelikult sõltuvad tarbimiskulutused SKP tasemest. Tarbimist tähistatakse joonisel 5 kõveraga C. On näha, et suurema SKP tähendab samal ajal ka suuremaid tulusid ning see põhjustab ka suuremad tarbimiskulutused (seda näitab C kõvera positiivne tõus)
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20 näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga
annaabi.ee 
