Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üld- ja aktiivbilanss (0)

1 Hindamata
Punktid

Overview

Üld-ja aktiivbilanss
Kodune ülesanne

Sheet 1: Üld-ja aktiivbilanss


Aktiivbilanss
Teravili eemaldab 1 ts Kg tonniga/kg
taim omastab NPK vastavalt
Andmed:
N 3 30
N org 0.5 min-mineraalväetis
2007 2008 2009 2010 2011 P 0.57 5.7
min 0.6 org-orgaaniline väetis
P2O5 tonni 4780 6127 3165 3478 3630 K 2 20
P org 0.5
K2O tonni 6673 9370 4447 4909 4865 Sõnniku näitajad
min 0.35
N min tonni 14069 22049 16517 16200 17321 Org/t kg
K org 0.75
Kokku org väetis tonni 822241 1032645 1207746 1270584 1329274 N 5.5
min 0.7
teravilja kogusaak tonni 879500 864200 873500 678400 771600 P 1
teravilja kasvupind ha 292300 309300 316400 275300 297000 K 3.5
2007 2008 2009 2010 2011 Keskmine
P2O5 tonni 4780 6127 3165 3478 3630 4236
K2O tonni 6673 9370 4447 4909 4865 6052.8
Kokku org väetis t 822241 1032645 1207746 1270584 1329274 1132498
N min tonni 14069 22049 16517 16200 17321 17231.2 koefitsendid et saaks eraldi leida vajalikud elemendid
P min tonni 2084 2671 1380 1516 1583 1846.896 P2O5 0.436 P
K min tonni 5539 7777 3691 4074 4038 5023.824 K2O 0.83 K
N org tonni 4522 5680 6643 6988 7311 6228.739
P tonni 822 1033 1208 1271 1329 1132.498
K tonni 2878 3614 4227 4447 4652 3963.743
N kokku tonni 18591 27729 23160 23188 24632 23459.939
P kokku tonni 2906 3704 2588 2787 2912 2979.394
K kokku tonni 8416 11391 7918 8522 8690 8987.567
teravilja kogusaak tonni 879500 864200 873500 678400 771600 813440
teravilja kasvupind ha 292300 309300 316400 275300 297000 298060
Teravili eemaldab kg tonni Saak t/ha
1 ha eemaldab NPK kg
N 24403200 24403.2 2.7 N 81.9
P 4636608 4636.6
P 15.6
K 16268800 16268.8
K 54.6
Üldbilanss Tonni
1 ha saab sõnnikut
3.8 tonni N -943.3
aktiivne väetise kogus(omastatav)
P -1657.2 = (minN*koef+orgN*koef)- eemaldatud N
Aktiivbilanss tonni
K -7281.2 Kõik sisse viidud miinus kasutatud ?
N -10950.1
P -3423.9 Annab tootjale parema ülevaate
K -9779.3
Aktiiv kg/ha
Üld kg/ha min Org kokku
N 78.7 34.7 10.4 45.1
P 10.0 2.2 1.9 4.1
K 30.2 11.8 10.0 21.8
2007...2011 Tera- ja
Põllukultuur kaunvili
Taimetoite- Kasutatud väetiskogus
Eemaldatakse Bilanss
element kg/ha
Üld aktiivne saagiga üld aktiiv min väetise puudujääk
N 78.7 45.1 81.9 -3.2 -36.7 61.2
P 10.0 4.1 15.6 -5.6 -11.5 32.8
K 30.2 21.8 54.6 -24.4 -32.8 46.9
Fosfor ja kaalium pigem peab olema miinuses kui plussis

Sheet 2: Kodune ülesanne


Teravili eemaldab 1 ts Kg/ts tonniga/kg
Aktiivbilanss
Andmed:
N 3 30
taim omastab vastavalt NPK
P 0.57 5.7
N org 0.5
P tonni
228 sõnnikust on 0,12%
0.12 0.0012 K 2 20
min 0.6
K tonni
570 sõnnikust on 0,57%
0.57 0.0057
P org 0.5
N tonni
1563 sõnnikust on 0,57%
0.57 0.0057
min 0.35
Kokku org väetis tonni
206239.5
K org 0.75
teravilja kogusaak tonni
119542.5
min 0.7
teravilja kasvupind ha
47817
100 %
Kokku org väetis t
206239.5
N min tonni
32.6871196436 kg/ha
P min tonni
4.7681786812 kg/ha
K min tonni
11.9204467031 kg/ha
N org tonni
24.5846696781 kg/ha
P tonni
5.1757199322 kg/ha
K tonni
24.5846696781 kg/ha
N kokku tonni
57.2717893218
P kokku tonni
9.9438986135
K kokku tonni
36.5051163812
teravilja kogusaak tonni
119542.5
teravilja kasvupind ha
47817
Teravili eemaldab
Saak t/ha
1 ha eemaldab NPK kg
N
2.5 N 75.0
P
P 14.3
K
K 50.0
Üldbilanss Tonni
1 ha saab sõnnikut
4.3 tonni N -17.7
P -4.3
Aktiivbilanss tonni
K -13.5
N -43.1
P -9.99 Annab tootjale parema ülevaate
K -23.2
Taimetoite- Kasutatud väetiskogus
Eemaldatakse Bilanss
element kg/ha
min väetise puudujääk
t/kokku
N
71.8
3434.487375
P
28.6
1365.2815714286
K
33.2
1585.9659107143
Vasakule Paremale
Üld- ja aktiivbilanss #1 Üld- ja aktiivbilanss #2 Üld- ja aktiivbilanss #3 Üld- ja aktiivbilanss #4 Üld- ja aktiivbilanss #5 Üld- ja aktiivbilanss #6 Üld- ja aktiivbilanss #7 Üld- ja aktiivbilanss #8 Üld- ja aktiivbilanss #9 Üld- ja aktiivbilanss #10 Üld- ja aktiivbilanss #11 Üld- ja aktiivbilanss #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kata18 Õppematerjali autor
Kuidas arvutada aktiiv ja üldbilanssi.

Sarnased õppematerjalid

Põllunduse konspekt
4
docx

Põllunduse konspekt

Iseseisev töö nr 2 taimekasvatuses PMT 4 tase Ülesanne: Valida põllukultuur, mille kasvatamist järgnevates tabelites iseloomustate Varajane oder VILJAPEA OÜ …………………………….. kasvatamine ………………………………………………… /kultuur/ /ettevõtte nimi/ 1.Kultuuri iseloomustus Kultuur Sort Kasvupind, Planeeritav Eelkultuur Kasutus- Seemnenorm, ha saak, t/ha otstarve kg/ha Oder Kaarel 80ha 6t/ha talinisu söödaoder 200 kg/ha 6 tahuline 2.Kultuuri väetamine Sõnnik, t/ha 0 N, kg/ha 0 N-väetis Väetise liik Mineraalväetis Väetist, kg/ha NPK 21-9-12 300kg/ha; AN 34,4 120kg/ha N, kg/ha 100 kg/ha P-väetis Väetise liik Mineraalväetis

Põllumajandus taimed
VÄETAMISÕPETUS
14
docx

VÄETAMISÕPETUS

VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4.

Maastikuhooldus
Väetusplaan
18
doc

Väetusplaan

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................

Agrokeemia
Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine
22
doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis ­ kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik ­ osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ­ ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed ­ olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvaru

Taimekasvatus
Agrokeemia
4
doc

Agrokeemia

1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.

Agraarpoliitika
Väetusplaan
10
docx

Väetusplaan

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4 3

Agrokeemia
Ökonomeetria
14
doc

Ökonomeetria

1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regressioonanalüüs

Majandus
Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused
24
doc

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARV

Tehnoloogia projekteerimise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun