Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOGUKONNATEATER". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sihtgrupp, lugude, kogukonnale, liikmetele, loominguline, väljendusviis, osavõtt, diskussioon, hingata, lavastusSotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale teatri kirjeldamiseks
lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6
Institutsioon: sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal
Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste
Proosateoste ülekandmine draamavormi muutus eriti populaarseks 19. sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste
lubamatu see lavale toomata jätta". Lavastust hakati Ahmeti mälestuseks mängima alates teisest etendusest, kriitikaski nähti Saaremäe rollisoorituses Ahmeti mälestamist: ,,Esialgu oli Üllar Saaremäe Oscaris, tema hoiakutes, ära tunda Dajani. See ei häirinud. Pigem soojendas. Nagu Dajanile sinna kuhugi Jumala juurde läkitatud aplaus." (,,Virumaa Teataja", Grünfeldt 2006). Mängukordadega on see ,,(kujutlus)sarnasus hajunud" ning esile tõusnud lavastus kui ,,läbitunnetatud tervik kõigis komponentides", kus ,,minimalistliku sisutiheda refrääni loob Tarmo Linnase muusikaline kujundus" ning ,,Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja täpne" (Purje 2007, Karulin 2013 kaudu). Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 ,,Postimehe" kultuurilisas järgmist: ,,15. november: Eric-Emmanuel Schmitt Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006)
Samas teatripraktikud teavad, et eesti publik pole mitte alati algupäraseid näitemänge teatris vaadata armastanud. On tõsi, et Eesti Draamateater on läbi ajaloo pööranud suurt tähelepanu nii eesti kirjanduse kui maailma draamaklassika lavastamisele, tihti ka olude ja moodide kiuste. 1990. aastail andis see isegi aluse taotleda Eesti rahvusteatri nime. Teatri tollase deviisi võib edasi anda direktor Margus Allikmaa pidulike sõnadega: «Draamateatri näitlejaskond ja selle loominguline kvaliteet on tähendanud ka alatist valmisolekut tuua lavale oma rahvusliku kirjanduse väärtteosed, et selle kaudu ütelda midagi uut rahvusliku iseloomu, rahvuse enda kohta.» Eesti rahvusteatri nime siis saada küll ei õnnestunud, sest selles nähti eelkõige majanduslikku mahhinatsiooni, aga sisuliselt on draamateater seda funktsiooni täitnud juba pikka aega. Tähtlavastused Teatriloolased väidavad, et Hugo Raudsepa näidendi «Mikumärdi» esietendus Draamastuudio Teatris 1929
Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted. Panso varasemate lavastuste hulgas on eriti märkimisväärne 62 aasta esietendunud ,,Inimene ja jumal", mis põhineb Tammsaare ,,Tõe a õiguse" II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalne (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tantsu aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös.
olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige. Suur diskussioon Stanislavski üle. Märksõnaks saab ,,elav Stanislavski" - teda peab mõistma ja kaasa elama. Olmerealism koosnes lüürilisusest, atmosfäärist ja sotsiaalsusest. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Ird hindas harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Nagu Menningki pidas ta oluliseks teatri õpetavat rolli ja tööd publikuga. Just Vanemuises viidi läbi esimesed publiku- uurimused,selgitamaks teatrikülastajate repertuaarieelistusi
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud
kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks. 2005 aastal pärjati piirkond oma tegevuste eest Eesti Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursil „Aasta Küla“ tiitliga. Aastate jooksul on piirkonna arenguks saadud erinevaid struktuurfondidest toetust ligikaudu 418502 eurot. MAK 2007-2014-3 toetustega on väljaehitatud seltsimaja-kogukonna keskuseks. Alates 2010 aastast on hakatud majas ka kogukonna liikmetele teenuseid osutama. KAMARI HARIDUSSELTSI ÜLDANDMED Nimi: Kamari Haridusselts Aadress: Kamari alevik ,Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48003 Äriregistrikood: 80120445 Kontakt: +3725235115,7756277 E-post: [email protected] Koduleht:www.kamari.ee Asutajad:19 Kamari aleviku füüsilist isikut Juhatus: Kalli Kadastik,Vaike Niklus,Marju Kalbus, Kaire Küppar,Alar Sadam EESMÄRGID JA EELDATAV MÕJU 1
Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast
· Siberisse küüditatud ja vangilaagrites kinnipeetud hakkavad vabanema. · Üldiste ühiskondlike muutustega kaasnevad muutused ka kultuurielus, nn kuldsed kuuekümnendad · Nimetus ,,sula" tähistab senise hirmuvalitsuse lõppemist ja märgib perioodi 1950ndate aastate keskpaigast kuni 1960ndate lõpuni (lõputähiseks peetakse Praha kevadet 1968 a, mil N tankid sisenesid Tsehhoslovakkiasse). Inimesed said jälle vabamalt hingata. · 1964 a tuli NL-s võimule Leonid Breznev Hrustsovi-aja üldised märksõnad: · Kolhoosid, maisikasvatus tema idee teha suured kolhoosid, hakata kasvatama maisi. Mais pidi olema imevili, millega lahendada riigis toitlustusprobleemid. · Kosmose vallutamine esimene tehiskaaslane 1957, esimene inimene kosmoses 1961 (Gagarin). I riik oli NL, kes vallutas kosmose! · Hoogne ehitustegevus elamuehitus läks hoogu (Stalini ajal ei pööratud inimesele
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme, poliitikat, üleüldisi globaalseid probleeme vms. Ma ei soovi siinkohal jätta muljet
mujalgi. Tallinnas asutas Kotzebue 1784. aastal koos kohalike mõttekaaslastega Tallinna asjaarmastajate teatri. Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid, lavastas neid ja mängis ise kaasa. Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises
Uuringute eesmärk Koguda teaduslikke andmeid pühapaiga asukoha, koosseisu, seisundi ja sellega seotud vaimse pärandi kohta nende hoidmiseks, tutvustamiseks ja taastamiseks. Andmete kogumine ei tohiks halba teha inimestele, pühapaikadele ega nendega seotud traditsioonidele. Peamine eesmärk: inimese ja rahvuse, k.a põlisrahva heaolu. Uuringute väljundid: Muinsuskaitse ja looduskaitse alla võtmine Kaitse ja maastikuhoolduse korraldamine Teadustöö Pärandi tagasi andmine kogukonnale Pühapaiga teadlik kasutamine Tööde järgud: Andmete koondamine enne välitöödele minekut. Kogu teave, mis varem selle pühapaiga kohta talletatud, kroonikad, ajalooürikud, ajalookirjandus, kaardid jne. Välitööde ette valmistamine – puudutab seadmeid, inimesi, koostöövõrgustikku Välitööd – maastikul liikumine, külades inimeste küsitlemine, paikade kaardistamine Kameraaltööd Järeltööd Andmete koondamine
tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi alusel; Toomingal mängisid meie-positsiooni loomises erilist Teater Nõukogude Eestis. Nii 1970. aastate kriitika kui ka publik hindasid kõrgelt kaasaja näitlejate isiksuslikkust ja näitlejameisterlikkust; väidetavalt tõusid toona isegi noorte vaatajate iidoliteks sageli just vanema põlvkonna näitlejad – Lisl Lindau, Ants Eskola, Jüri Järvet, Velda Otsus jt. (Neimar 2007: 148). 1970
looduskaitsetöid, loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? Loodusvaatlused, rahvuspargid ja kaitsealad, vesi. 17. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? Mitmete üksikteenuste ja toodete kombineerimine ja saadud komplekti müümine kliendile ühe hinnaga nn paketihinnaga. 18. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Vältida massiturismi; õpetada turiste positiivselt suhtuma; vähemsaastava transpordi propageerimine; infotahvlid, reeglid looduses käitumiseks. 19. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? 20. Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast? Transpordivõimaluste suurendamine, rohkem reklaame, soodsad paketid. 21. Mille poolest on olulised turismis lisateenused?
5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei
suhtekorraldusstrateegiate planeerimiseks. Uuringuid on võimalik kasutada vastastikuse mõistmise loomiseks või avalikkuse mõjutamiseks ja veenmiseks. Prof Dennis L. Wilcox-andis raamatuid... Kajastamine- onplaneeritud sõnumite levitamine valitud meedia kaudu, et toetada organisatsiooni huve. Kogukonna suhted- on planeeritud tegevused kogukonnas, et säilitada nii organisatsioonile kui kogukonnale kasu toovat keskkonda. Valitsussuhted- organisatsiooni nimel otseslt seotud seaduslike kogude ja reguleerivate asutustega. Lobby võib olla osa valitsussuhetest. Probleemi juhtimine. On organisatsiooni mõjutatavate avalikku muret tekitavate probleemide identifitseerimine ja suunamine. Tegevusharu suhted- on seotud teiste sama tegevusharu firmade ja organisatsioonidega.
alates 2010. aastast neljas eri paigas üksteisest peaaegu sõltumatult. Nendest kolm, P.A.I. 7 Järvamaal Paides, urban Võrumaal Urvastes ning Luige kroon Harjumaal Kiili vallas, on kogukonna poolt kohalikele elanikele vabatahtliku töö eest tänutäheks antavad alternatiivrahad ning üks, Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel, on alternatiivraha, mis väljastatakse Tartu Hoiu-laenuühitu liikmetele Eesti majanduse elavdamiseks. Järgnevates alapeatükkides keskendutakse eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadele pikemalt. Kuid lisaks eelnevatele tuleb tähele panna, et tegu pole ainsate Eesti alternatiivraha- algatustega: 2009. aastal käivitus Teeme Ära tegemistest välja kasvanud veebipõhine heategude vahetamise koht, Õnnepank, kus 1 heategu = 1 tänutäht ning samal aastal, tuli oma rahaga välja ka Tallinna Von Krahli teater, kus nende raha „kraal“ kehtis maksevahendina
3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine
Ajakirjandus- Sk on välja kasvanud ajakirjandusest. Sestap on ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid rahvusvahelised meediakorporatsioonid ja sk. sarnased. Mõlemad tegutsevad meediasüsteemis ja pruugivad sarnaseid koode. PR nõustaja funktsioon on 1. Pressiagentuur- ka P.T.Barnum´i mudel- peam selgepiiriline propaganda, 1suunaline kommu, pigem veenmine, kusjuures tema esimene ja käige tähtsam sihtgrupp on ajakirjanikud. Ajakirjaniku funktsioon on liialdus kui fakt, saavutada meedia tähelepanu. tõele ja sündmuste relevantsusele orienteeritud vahendamine. 1.mudel- propaganda, reklaam- ühesuunaline-saatjalt saajale.kasut spordis, teatris, tooteedenduses. Selle Propaganda- eesmärk ühepoolne- eemärgiga luua teatud liikumine või järgimine. kasutajal midagi vaja edendada v müüa.
elutingimusi erinevatel aegadel. Tähtsuse suhtes eristatakse · põhikujundeid , nagu näiteks teose peategelased, põhilise tähtsusega suuremad sündmused, teose peatükid ja alaosad · kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID Stiil kirjanikule, koolkonnale, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära; avaramas tähenduses ka maailmanägemisviis ja teose põhihäälestus. Stiili olemust on erinevad koolkonnad mõistnud erinevalt. Stiili klassifitseeritakse kõrgeks (emfaatiline, kõrgendatud, pidulik, nt klassitsismis), keskmiseks (neutraalne) ja madalaks (argipäevane, lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi
lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 6. SLAIDSHOW Draama (ehk dramaatika) näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanudse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi
Kokkuvõtvalt keele eneseleosutavad e. poeetilised funktsioonid. Need avalduvad siis, kui keel muutub igapäevase suhtlemistööriista asemel omaette eesmärgiks loomiseks. Eneseleosutavad funktsioonid tõstetakse samale pulgale osutavate funktsioonidega. Luuletustes muutub eneseleosutav roll tähtsamaks kui osutav sisu taandub teisaseks. Seega ei ole ilukirjanduse kõige tähtsam sisu, vaid välja tuleb tuua ka selle väljendamise viisi. Poeetiline väljendusviis lisab sõnumile suurema väljendusjõu suureneb tähtsus ja meeldejäävus. Poeetiline stiil Keeleline korrastus tõstab esile stiili, ehk kuidas on asi öeldud. Stiil sõnastusstiil; autori, ajastu, kunstivoolu maailmanägemisviis väljendub teose igal tasandil. Kirjanduses ei väljendu sõnum kunagi ainult sisust, vaid ka selle edastamise viisist. Luuletus vormisidusalt, stiilselt väljendatud sisu, sõnum, mõte.
Virtuaalsedstruktuurid •Omavahel lõdvalt seotud ettevõtete grupid •Peakontor on väike ja see koordineerib tegevusi ja funktsioone, mis ostetakse sisse erinevatest ettevõtetest. •Kasutab infotehnoloogiat •Võrgustiku struktuuri erivorm Organisatsioonikultuur... on organisatsiooni liikmete poolt väliskeskkonnaga kohanemiseks ja seesmiseks integratsiooniks kasutatavad väärtustele baseeruvad põhilised käitumisviisid ja tõekspidamised, mida õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid viise tajumiseks, mõtlemiseks ja tundmiseks organisatsioonis ettetulevate probleemide puhul (Schein, 1992). Organisatsioonikultuur on kirjeldav •Näitab, millisena töötajad tajuvad oma organisatsiooni kultuuri •Ei ütle midagi selle kohta, kas mõni kultuur on parem või halvem •Ei ütle midagi selle kohta, kas töötajatele see kultuur meeldib või mitte Organisatsiooni väärtused
Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on tegevusest emotsionaalseslt haaratud,
Miraakel on ilmalik dramaturgia on iseseisev ja ei ole seotud kirikuteenistusega. Sakraalne asendunud profaanse dramaturgiaga. Tema esituskoht ei ole enam kirik ja esitajad ei ole enam vaimulikud. Miraakleid esitasid asjaarmastajad, kes olid seotud keskaegsete puy'dega ehk teatud keskaegsed ühendused. Tuleb ladinakeelsest sõnast poodium ehk alus või aste. 1120. aastal organiseeriti esimene puy ja selle eesmärk oli kindlustada kõigile liikmetele väärikad matused. Selles rühmituses oli väga erinevaid liikmeid, põhivundamendi moodustasid zonglöörid ehk keskaegsed muusikud, võisid olla ka osavus ja tasakaalukunstnikud. Truväärid olid need kes lõid ise laule ja esitasid neid, Lõuna- Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Nad seisid ülikonnale lähemal kui nende rühmitusekaaslased. Puy'des oli kombeks korraldada poeesia konkursse, need luulevõistlused toimusid 3 korda aastas
nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud on lugude vormi valikut, autorite suhtlemisstiili ja ajakirja kujundust. Iseloomustatud on ajakirja sihtauditooriumi ja antud ülevaade levikust. 3 2. AJALUGU Kultuur ja Elu on eesti kultuuriajakiri, mis ilmub aastast 1958. Kuni 1960. aastani kandis ajakiri nime Kultuuritöötaja. Nõukogude ajal oli see Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu kuukiri
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud
printsiip edendab inimõitsengut või leevendab inimkannatusi". Omanikuväärtus mõiste, mille viis sisse Elaine Sternberg, näitamaks, et ettevõtte ei tegele mitte ainult kasumi suurendamisega, vaid ka "pikaajalise omanikuväärtuse" suurendamisega - mõiste, mis sisaldab firma investorite usaldust, mõistlikku äripraktikat, töötajaskonna võrdset kohtlemist, äritegevuses kodanikumõõtme säilitamist ja mõju kogukonnale. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. Printsiip (moraalne) moraaliväide või üldine moraalinõue, mis on moraalse arutluskäigu lähtekohaks. Samas võib see olla ka uskumus, mis on tegudele moraalseks
Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponndist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne.
annaabi.ee 
