tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas. Samuti on leitud, et inimesed, kellel on aktiivsem vasaku poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad rohkem ja väljendavad intensiivsemalt oma emotsioone.
Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. Gustav II adolfil polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda saksamaal, kuna ta lootis rajada Läänemerd ümbritseva riigi. 1635 astub sõtta Prantsusmaa kes ei tahtnud protestante aidata vaid hoopis tahtis ta põlisvastseid Habsburge nõrgendada.Ei prantsusmaa ega rootsi ei suutnud peale mõne olulise lahingu sõjas midagi muuta. Sõda venis ja venis aina pikemaks. Inimesi suri palju , nii sõjas kui näljahäda kogemisel ja kaa epiteemiate tõttu. Sõda laastas eriti Põhja- Saksamaad Mecklenburgis. Elanike arv langes metsikult. Hakati üha enam mõtlema rahu sõlmimisele. Sõda oli lootusetu. Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas. Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide
et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral - A kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) - A kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid) nt enesehinnang (Miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) - nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud - Suhtumine kõrvalsuhtesse, suhte kvaliteet, “kolmanda” omadused (atraktiivsus, sots positsioon, intelligentsus) - Käitumuslikud reaktsioonid (suhte hoidmisele suunatud,
selle teooria tähenduste rollideks on tõlgendada iseenda juht. aspektist loomine, seoste lugude tõlgendusraame Iseseisev mõistmine. kuulamine, (teadmisi, õppimisel ja Enesemoodusta rääkimine, emots.,hoiakuid) millegi uue -mine subjektiks vastuvõtmine. ja õppimise sisu. kogemisel. ühiskonnas. Olla kriitiline kõigi ja kõige suhtes. koolitaja Diskussioon Koolitatavad Koolitaja loob Koolitaja loob võimalused teemal ,,Kes ma õppimise olen?" räägivad rühmas väitluse õpisituatsiooni,
hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa
ning annab olukorrale uue tähenduse. 5) Järgnevalt on esitatud kaks väidet. Seadke väidete pooled vastavusse nii, et väited oleksid tõesed. · Kõikides keeltes on negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Rohkem kui positiivseid tundeid väljendavaid · Kõikides keeltes kasutatakse igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... Vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid 6) Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses 7) Kes eestlastest on rahvusvaheliselt tunnustatud emotsioonide neurofüsioloogia uurija ning on rääkinud sellest, et meil on peaajus 4 närviringet? J.Panksep 8) Katsed inimestega on näidanud, et ka mitmekümne näo hulgast märkab inimene esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii?
Ka tallamise teema on lastega looduses liikudes aktuaalne. 7. Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? Kui õpime tundma kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, on see kõige tulemuslikum looduses viibides - õppimine peab eelkõige toimuma seal, kus seda näha võib.Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või nähtust.Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega.Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht:
häirida. Ka tallamise teema on lastega looduses liikudes aktuaalne. 7. Kui õpime tundma kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, on see kõige tulemuslikum looduses viibides - õppimine peab eelkõige toimuma seal, kus seda näha võib. Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või – nähtust. Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega. Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis.
Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Meeltega tajutavate omaduste hulka kuulub: Vali üks: a. suund b. liikumine c. vorm d. kõik kolm vastust on õiged Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st
juhtub, miks antakse palju raskusi, kuidas sipeldakse raskustest välja ja miks elatakse ise elu keeruliseks. Arvatavasti on kaasaahaarav, sest elu ju ikkagi on seiklus ja seda on ka olnud minu oma. AKOHOLISM/KAASSÕLTUVUS Kaassõltuvuse sümptomid: 1.raskused eneseaustusel 2.raskused toimivate piiride seadmisel 3.Raskused oma isikliku reaalsuse omaksvõtmisega 4.Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanu eas 5.Raskused mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel 01.10.2017 Õdede-vendade vahelised seotus- arenguline perspektiiv Meie igapäevane mõtlemine õdedest-vendadest: tavaarusaamad, uskumused, stereotüübid Milliseid ütlusi,m vanasõnu vms, tele meenub sõnadega o Õde, õed o Vend, vennad Positiivse või negatiivse kõlaga, taustaga? Isikliku kogemuse suur mõju(rollid peres, kuuldu, nähtu) teadus kipub varju jääma
need on seotud seksuaalsusega. Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega. Suhted muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina tunnet. Enamiku noorte puhul on tõenäoline, et nende seksuaalse orientatsiooni kujunemine saab alguse juba enne murdeiga. Kuna murdeiga toob kaasa otsesema seksuaalse külgetõmbe ja seksuaalsed fantaasiad, hakkavad homo ja biseksuaalsed noored tõenäoliselt paremini oma seksuaalset orientatsiooni mõistma. Teisisõnu hakkavad need noored esimest korda elus
Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe tulemuslikkuse mõjuri kohta. Kohanemine – paindlikkus väljakutsete ja takistustega vastamisi seistes. Ausus – Usaldusväärsus toidab usaldust. Enesekontroll – Efektiivne tegutsemine surve all, selle asemel, et tunda paanikat, viha või ärevust. Optimism – Paindlikkus tagasilöökide kogemisel. Empaatia – Teiste inimeste, nii klientide ja tarbijate kui ka kolleegide tunnete ja perspektiivide mõistmine. Mitmekesisuse ärakasutamine – Võimaluste nägemine erinevustes. Poliitiline teadlikkus – Majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete trendide mõistmine. Mõjutamine – Pädevus erinevate veenmisstrateegiate vallas. Sidemete loomine – Ulatuslikud isiklikud suhted väga erinevate inimestega organisatsiooni kõikidelt tasemetelt. 37
Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas
kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile kas nähakse ohtu v mitte II Teine hinnang las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang suhtumine endasse,
kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress – seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile – kas nähakse ohtu v mitte II Teine hinnang – las omatakse toimetulekuks vajalikke ressursse III Ümberhindamine – sõltub eelmistest hinnangutest, kas nähakse olukorda positiivsemas valguses v mitte. Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll – uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni. Enesehinnang – suhtumine endasse,
2. Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine? Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 3. Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka. hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus. 4. Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega? Mandelkeha 5. Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees? Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel 6. Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud ajavahemikul olnud on? Selle info põhjal ei saa me väga hästi hinnata kui rõõmus ta olnud on. Isiksus 1. Jaak sai kohusetundlikuse skaalal 18 palli. Mida oleks vaja teada ja miks, kui kohusetundlik Jaak selle tulemuse põhjal on? On vaja teada teiste inimeste punktisummat ja võrrelda Jaagu vastust
37. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? • Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe tulemuslikkuse mõjuri kohta. • Kohanemine – paindlikkus väljakutsete ja takistustega vastamisi seistes. • Ausus – Usaldusväärsus toidab usaldust. • Enesekontroll – Efektiivne tegutsemine surve all, selle asemel, et tunda paanikat, viha või ärevust. • Optimism – Paindlikkus tagasilöökide kogemisel. • Empaatia – Teiste inimeste, nii klientide ja tarbijate kui ka kolleegide tunnete ja perspektiivide mõistmine. • Mitmekesisuse ärakasutamine – Võimaluste nägemine erinevustes. • Poliitiline teadlikkus – Majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete trendide mõistmine. • Mõjutamine – Pädevus erinevate veenmisstrateegiate vallas. • Sidemete loomine – Ulatuslikud isiklikud suhted väga erinevate inimestega organisatsiooni kõikidelt tasemetelt. 38
Peab olema selge pilt sellest, kuidas see, mida disainer kavandab, muudab nende elu paremaks. (Bailey & Conrar, 2008: 11) 2.6 Isiklik kogemus tootega Väga oluline on disaineri isiklik kogemus tootega. Ei tohiks tähtsustada vormi sisu ees disainer peaks looma visiooni ja emotsiooni pakendi sisust. See aga eeldab, et disainer on sisuga tuttav. Ei saa luua tõest visiooni emotsioonist, mida disainer pole ise kogenud. Toote kogemisel, tuleks püüda tajuda toote visuaalset välimust sellisena, millisena ta kõige atraktiivsem tundub. Pakendi kasutatavate materjalide dekoratsioon ja kompositsioon lisavad pakendile ja tootele samamoodi tajutavat väärtust nagu veele lisab väärtust selle serveerimine kristallklaasis, mitte plastikust topsis (Kirkpatrick, 2009: 101). 7
Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt. 7.Epistemoloogia- tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust. 8.Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse. 11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta.
Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne,et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksiolemine, pealesunnitud isolatsioon. Tegevused üksilduse kogemise korral: ● Sotsiaalne kontakt ● Aktiivne: sport, õppimine, töötamine ● Passiivne: nutmine, magamine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Armukadedus. ● Emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral ● Kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) ● Kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed reaktsioonid), nt enesehinnang (miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) ● Nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud ● Suhtumine kõrvalsuhetesse, suhte kvaliteet,“kolmanda“ omadused (atraktiivsus, sotsiaalne positsioon, intelligentsus) ● Käitumuslikud reaktsioonid – toimetulek võib kahjustada suhet
Vasak poolkera analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed Parem poolkera ruumitaju, võime asju abstraktselt ja tervikpildina ette kujutada, muusikalised võimed Oletatakse, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras ja negatiivsete emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. Lisaks on paljud uurijad rõhutanud aju parema poolkera erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel, millest tulenevalt näiteks kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. Nimeta tuntud emotsioonide uurijaid. Jaak Panksepa - Eestlane Paul Ekman Richard Davidson Charles Darwin Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest.
Liiga lihtsad tegevused ei motiveeri pingutama. Liiga suur risk ei motiveeri Ülehindab oma edu. Andmed, mis võivad olla vastupidised enda eduootusele, muudab soovitud suunas ja sobitab ülekaalus oleva edumotivatsiooniga Kõrge saavutusvajadusega inimene valib endale tegevusvaldkonnaks ala, kus ta eeldab edu saavutamist. Madala saavutusvajadusega inimest iseloomustab: Hirm ebaedu ees Ebaedu kogemisel häbi, rahulolematus Edu kogemisel kergendustunne Väldib väljakutseid Teda motiveerib pigem häbitunde vältimine, kui millegi saavutamine Valib väga kergeid või väga raskeid ülesandeid (Madalad ülesanded on võimalik ilma riskita kindlasti saavutada, väga raskete ülesannete puhul ei ole ebaõnnestumine nii häbiväärne) Pingutab tugevamini lihtsate tegevuste juures, milles ebaeduähvardus on väga väike Hoiab pärast ebaedu kord saavutatud eesmärgist kinni Ülehindab enda ebaedu
Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2. filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil: stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon (1809-1865) ütles enda kohta- kõik, mis ma olen elus saavutanud, olen saavutanud tänu meeleheitele).
) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest. Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid
Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...? 7. Iseloomustage kunstifilosoofia nelja põhivaldkonda! Esteetika kui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi
Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi.
sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis. Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud? Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub
Räägib ka teisest äärmusest, et sage ülehooldamine tekitab jälle passiivse ja pikaajalise sõltumise hoidjast. Räägib ka nutust ja ütleb, et lapsel on nutuks alati põhjus. Lapsel hakkab tekkima oma kehast aj selle piiridest kujutlus. See paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbioos ei lõpe paari kuuga vaid mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada teise eluaasta lõpul. Seda just mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisel. Näiteks: laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et ta saab hoidjat mõjutada. Eneseväärikuse kujunemiseks ongi vaja sellist kõikvõimsuse tunnet - hüüad ja ema tuleb ja toidab vms. Kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis kui ta saab aru, et ta ei olegi üks vanematega. Hakatakse piiranguid seadma, blaah, siis saab aru, et ei mõjuta kõike. *) eraldumine ja individuatsioon. Selles on omakorda neli faasi: 1) eristumine. Ligikaudu neljas-viies elukuu
33 Kokkuvõtte: - Emotsioon - organismi seisund, milega kaasnevad märgatavad kehaised muutused, mida subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. Inimesel on kokku 22 näolihatse paari, millest 18 on tegevad emotsioonide näoväljenduste esitamisel ja vaid 4 on seotud närimise ja mälumisega. ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete (meeldivate) emotsioonide töötlus leiab aset pigem ju vasakus poolkeras ja negatiivsete (ebameeldivate) emotsioonide töötlus valdavalt aju paremas poolkeras. 34 Empodoklese (492 - 432 eKr) Antiik-Kreeka filoosof - Esimesed katsed, et täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse.
- kolmandaks on ümberhindamine positiivse taseme saavutamisele aitab kaasa situatsiooni uuesti tõlgendamine - stiimulile antavad hinnangud individuaalsed Stressireaktsiooni kolm staadiumit · häire staadium oht indiviidile · vastupanu avaldamine ressursside mobiliseerimine (nt. vererõhk, kehatemperatuur tõusevad) · kurnatusstaadium stressitaluvuspiiri ületamine, pinge pikaajalisel kestmisel Stressi kogemisel on olulised individuaalsed iseärasused, hinnangud stiimulitele, hoiakud (maailmapilt) ja sotsiaalne keskkond (suhted). Võimalikud ressursid, mida saab rakendada stressiga toimetulekuks: isiksuslikud (nt. enesehinnang, usk enda efektiivsusesse, kontrollitunne), sotsiaalsed (suhete olemasolu ja kvaliteet; nt. perekond, sõbrad), materiaalsed (vahendite olemasolu). Tunnetatud kontroll uskumus, et tegevus viib ihaldatud tulemuseni.
Me sünnime maailma juba ajus valmis oleva masinaga, mille otstarbeks on muude asjade seast üles leida inimese nägu. 11.6. Emotsioonid ja aju Üks viis, kuidas teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad, on uurida ajukahjustusi. Mandelkehakahjustuse tagajärjel ei tundnud naispatsient enam ära hirmu. Aju parema ja vasaku poolkera ülesanded erinevad mõnevõrra. Aju paremal poolkeral on eriline roll emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel. Seetõttu kalduvad inimesed emotsionaalsetele küsimustele vastates pilku vasakule pöörama. 11.7. Emotsioonide kujutamine sõnades Emotsioonikirjelduste paljusus näib koonduvat positiivse ja negatiivse ümber. Emotsioone osutava sõnavara selge lahknemine kes negatiivseks või positiivseks teemaks paistab olevat universaalne nähtus. Näib olevat, et positiivsetele emotsioonidele osutavaid sõnu on keeles vähem ja need on oma sisult ühetaolisemad, kuid nende
Ka kuuluvustunne on oluline. · Vastastikune siin ei tuleks ainult palka käsitleda. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel. Kas Juhiks õpitakse või sünnitakse? Mingid eeldused peavad olema. Aga õppimisel ja kogemisel on oluline roll. Kogemus on vajalik selleks, et tekkiks tunnetus, mis maailmas toimub. Juhtimise rollid/ Juhtimise rollid ja oskused Esmalt konseptuaalne maailmataju üleüldisemalt. Erinevad olukorrad nõuavad erinevaid rolle. Juhi vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud: · Tehnilised oskused · Suhtlusoskused · Konsptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlust organisatsioonis ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Mida nõutakse juhtidelt?
niisama nende kutsetele tulla taas õhtuks pubisse või pidada vägev pidu ära öelda, siis hakka ettevõtjaks! Äri on alati hea ja tõsiseltvõetav ettekääne sellises olukorras ei ütlemiseks. Ja sa võid läbi äri saada nii edukaks ettevõtjaks kui ka leida endale uued ja huvitavad sõbrad. Hobid - vajadus hobidega tegeleda on samuti inimestel erinev. Neil on oma tähtis roll argimõtetest välja lülitamisel ja millegi uue ning huvitava kogemisel. Mõtle, kas sul jääb piisavalt aega oma hobidega tegelemiseks? Kokkuvõtteks - kui sa leiad, et sul on iseloomu ettevõtjana hakkama saamiseks ja sa oled kindel, et sa suudad läbi lüüa ettevõtjana ilma, et sulle tähtsad inimesed ei kannataks, sobid sa ettevõtjaks. Edu! Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks.
annaabi.ee 
