“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged.
Daam koerakesega lugemiskontroll 1) Minu meelest kirjutas Tšehhov selle novelli, et kiruda tolleaegseid korraldatud abielusid ja aadlike üksluiset igapäevaelu. Ta tahtis jutustusega tähelepanu pöörata tunnetele ja saatusele, näidata, kui tähtis on armastus ning kui raske tihti sellega kaasnev paratamatus 2) Inimesel on igav ainult enda süü läbi. Siis, kui ta ise oma passiivsuses ei suuda elus midagi huvipakkuvat leida, ega asju enda jaoks põnevamaks mõelda, sest nagu öeldakse, ainult igaval inimesel on igav. 3) Sageli on igavuse käes vaevlevad inimesed just sellised Gurovi sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada. 4) Kui ühiskond on vale, jääb inimesele kaks valikut – kas hakata ühiskonnale vastu, püüdes elada ausalt ja õiglaselt, kuid tekitades sellega omale palju raskusi ja ül...
samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid omavahel vestlema. Pärast lõunatamist ad läksid kõrvuti - ja algas naljatlev, kerge vestlus. Gurov rääkis, et ta on moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas. Daamilt sai ta teada, et too on üles kasvanud Peterburis, kuid abiellunud S-is, kus elab
Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort daami keda keegi ei tunne. Naispeategelane Anna Sergejevna on üksildane ja kurb noor naine kes puhkab oma väikese valge koerakesega mereäärses kuurortis ja tunneb igavust. Ka tema on abiellunud noorena ja ilma armastuseta. Ta suhtub oma abikaasasse üsna üleolevalt, peab teda lakeiks. Esialgu plaanib Gurov Annaga vaid pisikest igavust peletavat seiklust. Mida kauem nad aga suhtlevad seda sügavamaks muutuvad nende tunded. Kuigi Anna peab oma seiklust Guroviga valeks ja arvab, et sellega ei peta ta oma meest vaid ennast ei suuda ta ka suhet lõpetada. Ta teeb endale etteheiteid, arvab et Gurov ei pea temast lugu.
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda
*Lugu loos MIS JUHTUS? Inimesed on nii painatud oma unistustest, et lõpuks polegi oluline see kuidas see unistus välja kukub ja milline see päriselt on (Kui head need marjad päriselt on?), vaid see, et unistus üldse täituks (peaasi, et üldse marjad on...). 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb jälitusmaaniat, aga haigushoogude vahel käitub normaalselt ja avaldab väga õigeid mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppimine on kaasaaitamine, peaks jõudma iga lugejani. `'Daam koerakesega'' Jutustuses on kirjanduses uudne lähenemine seotud armastusega. 40-aastane Gurov, kes on perekonnast ja teenistusest ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad lähema tutvuse järel armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on vaid üks järjekordne armuseiklus. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus, sest ta oli abiellunud armastuseta
Nelja aasta pärast on Jonõtsil suur praksis. Kulminatsioon: Jonõts saab Veeralt kirja, kus ka Jekaterina soovib Jonõtsit külla. Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 4. ,,Daam koeraksega" Sissejuhatus: Rannapromenaadil märkas naistemees Dmitri Dmitrits Burov noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. Sõlmitlus: Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. Teemaarendus: 1. Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. 2. Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. 3. Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. 4. Gurov suudleb Annat. 5. Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. 6. Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. 7. Anna mehe silmad on haiged. 8
kõrgemate ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Paljud inimesed ei julge tähtsate ja mõjuvõimaste inimestega suhelda. Öeldakse, et ei kõlba minul küll temaga rääkima minna, need nö kõrged inimesed on ka samasugused inimesed nagu kõik teised, olgugi, et nad võivad kõrgemal kohal töötada. Ja samas ei tohiks endast madalamal kohal töötavate inimestega ka üleolevalt käituda. Kõikidega tuleks säilitada viisakus. "Daam koerakesega" Kaksikelu Siin novellis on küsimus õnne võimalikkusest; armastus inimväärse elu ja õnne sümbolina õnne eest tuleb võidelda. Kõik see, mis oli Gurovile oluline, vajalik ja milles ta oli siiras see pidi toimuma varjul; see aga mis oli talle vastumeelne, võlts kõik see oli nähtaval. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid
hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. Belikov tahtis elada üksi oma elu, kuid ta sai surma. Aga sellepärast ei tohi selliseid inimesi hukka mõista, sest igaühel on omad vajadused ja arusaamad, millest tuleb lugu pidada. Dmitri Dmitrits Gurov ("Daam koerakesega") oli Belikoviga võrreldes rohkem lõbutsejalik naistemees. Meeste seltskonnas oli tal igav, tundis ebamugavust ja oli väga sõnakehv. Aga kui ta oli naiste hulgas, tundis ta end vabalt ja teadis millest rääkida ning kuidas käituda. Võis tunduda, et ta oli oma sellise eluga rahul, aga tegelikult tundis ta end üksildaselt. Oma abikaasaga ta väga palju koos ei olnud ning lastega tegeles lapsehoidja. Kuid kui ta tutvus Anna
tegelaste. Kõrge ametikoht muudab ka inimest. Ma ei oska siin otseselt mingit seisukohta võtta. minu arvates on teos nii koomiline kui ka traagiline. Koomiline selle poolest, et autor on võimalikult naljakalt kirjeldanud tegelasi ning see muudabki teose humooriliseks. Samas on teost ka pisut traagiline, sest mõlemad olid lapsepõlvesõbrad ning nende elu muutub täielikult ning sõpra sisuliselt kaodata on alati raske. "Daam koerakesega" Gurov suhtus naistesse ükskõikselt, tema arust olid naised alamast rassist pärit, kuid ise ta ei suutnud ilma naisteta elada kahte päevagi. Lisaks pettis ta oma naist ning ta ei suutnud meeste seltskonnas ollagi ning ta oli naiste suhtes väga ükskõikne. "Alam rass." "Naistes on siiski midagi haletsusväärset." "Nad ei tea ise ka mida nad räägivad." "Ärritav, naiivne." "Ma ei mõista neid üldse."
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub
Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 aasta kevadel sõidab Saksamaale ravile. Arstide ponnistused ei aita ja ta sureb Saksamaal sanatooriumis Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule Näidendid "Ilma isata" (1878) "Ivanov" (1887) "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1899) "Kolm õde" (1900) "Kirsiaed" (1904) Jutustused ja novellid "Ametniku surm" (1883) "Lastepere" "Daam koerakesega" "Magada tahaks" "Duell" "Maja ärklitoaga" "Hingevaev" "Paks ja peenike" (1883) "Igav lugu" "Palat nr. 6" "Inimene vutlaris" "Pruut" "Kameeleon" (1884) "Sahhalini saar" "Kiri õpetatud naabrile" "Stepp" (1880) "Tüüfus" "Kirurgia" "Jonõts Tsehhovi näidendid Eesti teatris Onu Vanja" "Kirsiaed" (2005; Eesti
3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed: · Stendhal "Punane ja must" (1831) esimene realistlik teos · Balzac "Isa Goriot", kuid peateoseks jõgiromaan "Inimlik komöödia" · Dickens "Pickwik klubi järelejäänud kirjad", "Oliver Twisti seiklused" · Flaubert "Madame Bovary" · Zola "Rougon Maqcuartid" · Dostojevski "Kuritöö ja karistus", "Mängur" · Tsehhov novellid:"Palat nr 6", "Daam koerakesega"; näidendid: "Kolm õde", "Kirsiaed", "Onu Vanja" · Thackeray "Snoobide raamat", "Edevuse laat"
enda lapsepõlvekodus, need aastad mis ta seal elas lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda.Ta käis Sahhalini saarel, et õppida tundma elu pahupoolt. Seal elasid sunnitöölised ja väljasaadetud. Ta viibi seal 3 kuud ja nim seda paika talumatute kannatuste paigaks. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. 2. Tsehhovi 2 pikemat jutustust ja 2 novelli. ,, Daam koerakesega" teema, peamõte. Tsehhovi tähtsus. jutustused: ,, Palat nr. 6" , ,, Daam koerakesega". teema on armastus. Gurov tutvub Annaga, kellest saavad lähema tutvuse järel armukesed. Gurov arvab et see on tühine armuseiklus, kuid tuleb välja et Anna on tema eluarmastus. Tsehhov oli see, kes mõistis et ,,väike inimene" pole üksnes elu ,,peremeeste ohver" vaid temagi kannav vastutust ebanormaalse elu eest. 3." Naer läbi pisarate" mis see tähendab? Millistes Tsehhovi teostes kajastub
..........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11 2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused Novellide põhitunnused :
Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teostest tuntumad on näidentitest näiteks : "Ilma isata" (1878) , "Ivanov" (1887) , "Kajakas" (1896) , "Onu Vanja" (1899) , "Kolm õde" (1900) , "Kirsiaed" (1904) . Jutustustest ja novellidest näiteks : "Ametniku surm" (1883) , "Daam koerakesega" , "Duell" , "Hingevaev" , "Igav lugu" , "Inimene vutlaris" , "Kameeleon" (1884) , "Kiri õpetatud naabrile" (1880) , "Kirurgia" , "Lastepere" , "Magada tahaks" . Anton Tsehhov oli abielus Saksamaalt Elsassist pärit ning Venemaal insenerina töötanud Leonard Knipperi tütre Olga Leonardovna Knipper-Tsehhovaga (1868-1959) vene teatrinäitlejannaga, kes suri 91-aastasena ning on maetud Moskvas Novodevitsje kalmistule koos Anton Pavlovits Tsehhoviga, kes suri juba 1904. aastal Saksamaal
Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris ka ,,Kalevipoja" eepose. Olen näinud tema tööd ,,Leinaja". Paul Burman maalis ja joonistas alguses peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, heledad ja vaheldusrikkad
pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt. Tsehhov leidis, et inimeses peab kõik kaunis olema. Tsehhovil oli 2 elueesmärki. Esimene oli lõpetada ülikool ja teine altruism ehk tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Altruism on vastand egoismile. Looming: Näidendid: "Ilma isata" (1878), "Ivanov" (1887), "Kajakas" (1896), "Onu Vanja" (1899), "Kolm õde" (1900), "Kirsiaed" (1904). Jutustused ja novellid:"Ametniku surm" (1883), "Daam koerakesega", "Duell", "Hingevaev", "Igav lugu", "Inimene vutlaris", "Kameeleon" (1884), "Kiri õpetatud naabrile" (1880), "Kirurgia", "Lastepere", "Magada tahaks", "Maja ärklitoaga", "Paks ja peenike" (1883), "Palat nr. 6".
Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1. Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil o...
vanematele vendadele vastandub noorim vend, lahkab usu teemat . Tsehhovi Looming: Proosa: I perioodi novellid- ,,kurbus"-voorimehe poeg suri, igapäev käis mees tööl ja tahtis kellegagi rääkida, kuid keeig ei viitsinud kuulata. Lõpuks rääkis ta oma hobusele oma mure ära. ,,rõõm"- üliõpilane kes oli ajalehte pääsenud, käskis kõigil seda lehte lugeda ja keksis sellega, hiljem tuli aga välja, et ta oli lehte saanud,sest ta jäi purjuspeaga hobuse vankri alla. ,,daam koerakesega"-naisest, kes on tüdinud oma abielust ja kohtub teises linnas mehega, kellesse ta armub.. ,,paks ja peenike"-kaks sõpra saavad kokku, suhtumine algselt võrdne ,kuid kui tuleb välja ,et paks on salanõuniks, siis hakkab peenike pugema. ,,magada tahaks"-13.a lapsehoidjal on suur koormus,ning ta tahaks magada, kuid laps ei lase, ning rõõgib koguage, lõpuks lapsehoidja ei suuda enam ning ta lämmatab lapse. II perioodi looming- inimhinge analüüs süveneb,lepplikuse kriitika
,,Ametniku surm" ,,Paks ja peenike" ,,Rõõm" Oma loomingus kujutab inimlikke nõrkusi, kurjust ja kannatusi. II periood: näidendid, jutustused. Tegevuspaikadeks Vene väikelinnad, miljööd ei kirjaldata, vaid antakse edasi detailidena. Korduvad motiivid on raisatud õnn, hingeüksildus. Stiilist täpne, ilmekas. ,,Daam koerakesega" ,,Palat nr 6" ,,Jonõts" Näidendid: ,,Ilma isata" ; ,,Kirsiaed"; ,,Kolm õde" ,,Kajakas"; ,,Onu Vanja"; ,,Ivanov" Ivan Turgenev Vene kirjanik, kes tuleb kirjandusse läbi luule. LOOMING: Romaanid: ,,Isad ja pojad"(põlvkondadevahelised vastuolud) ,,Aadlipesa"(armastusekolmnurk, pühendatud noorele
Tsehhovi novellid ,,Daam koerakesega" · Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks
õigustada. 8. Nimeta 80. 90. aastate jutustusi: ,,Maja ärklitoaga"- Kunstnik kohtub intelligentse ja haritud perekonnaga, kus on 2 tütart. Kunstniku ja vanema õe arvamused lähevad lahku, nooremasse ta armub. Noorem õde viiakse ära reisima, kunstnik leiab eest tühja maja koos vanema õega ,,Jonõts" Lugu noorest võimekast arstist, kes asub provintsi elama ja muutub seal ajapikku nürimeelseks väikekodandlaseks. ,,Daam koerakesega" Kuurordis kohtuvad teenistusest ära vaevatud mees ja noor naine, kes on armastuseta abielus. Neist saavad armukesed. Ajapikku mees loodab, et unustab naine, kuid see ei õnnestu. Nad saavad aru, et armastavad üksteist, armastusest sai kutse valest vabanemisele ,,Inimene vutlaris"- Lugu mehest, kes elab vutlarliku elu, ehk siis kõige eluväärtusliku eitaja, kes kardab kõike elavat ja uut. Ta armub õpetja õesse, kuid hiljem noomib läbi tema venna, kes ta trepist alla heidab ja mees sureb
erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad" MINIATUUR lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 4. LÜÜRIKA ehk luule. Luule tunnused on lüüriline, poeetiline sisu, rütm ja riim. Vormi põhjal jaguneb
aastani Aastal 1898, otsustas külma Venemaa talve eest Krimmi siirdunud Tšehhov osta Jaltasse maja, kus plaanis elada koos ema ja õde Mariaga. 16. jaanuaril 1900 sai Tšehhov teada, et ta valitakse Teaduste Akadeemia kirjandusosakonna liikmeks aga 1902 loobus ta akadeemikutiitlist, andes selgelt mõista, et põhjuse selleks andis nn Gorki afäär. Aastal 1933 maeti Tšehhovi ja tema isa põrm ümber Novodevitši kalmistule. Looming: "Kirsiaed" "Kajakas” "Onu Vanja" "Kolm õde" "Daam koerakesega" Heinrich Heine (13.detsember 1797 Düsseldorf - 17.veebaruar 1856 Pariis), saksa luuletaja ja publitsist. Alates 1803. aastast käis Harry Heine juudi erakoolis 1811. aastal nägi 13-aastane Heine Napoleoni sissemarssi 1816. aastal asus Heine tööle oma jõuka onu Salomon Heine panka Hamburgis. Düsseldorfi. Berliini Ülikooli, kus ta õppis 1821–1823, külastades teiste hulgas Georg Wilhelm Friedrich Hegeli loenguid.
millised on konflikti etapid. Kui naabritädi käib regulaarselt oma koera minu aiavärava taga kakatamas, minu laps koolist tulles sinna sisse astub ning selle jalanõuga tuppa tuleb ja kogu ülejäänud pere selle lõhnabuketi peale söögilauast üles hüppab, naine jookseb öökides põrandat pesema ja mina samamoodi luksudes lapse jalanõusid pesema, siis on tegurite analüüs tavaliselt teisejärguline. Vaene tädikene saab teada, mis võib juhtuda tema koerakesega ja väljaheidetega edaspidi, kui veelkord selline asi peaks juhtuma. Parimal juhul pärast rahunemist hakkavad inimesed analüüsima tegureid, mis viisid sellise reaktsioonini, millised olid võimendavad tegurid, mida konkreetse situatsiooni käigus keegi tundis, mida plaaniti ette võtta, milline oli sõnavara konflikti arenedes ja kuidas jõuti lõpplahenduseni, nii et tädike enam selle maja lähedalegi ei tule. Hilisem hindamine
· Novellid: o Novellett (väike novell) ,,Paks ja peenike" Kahe koolivenna kohtumine, mis muutub piinlikuks farsiks (fars pilkav naljalugu) o ,,Palat nr 6" Elu koledusest möödavaatamine tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist o ,,Inimene vutlaris" Piiratud maailmavaatega väikekodanikest o ,,Daam koerakesega" Elu on võimalik paremaks muuta raskusi ületades · Näidendid: o ,,Kajakas" Suhteliselt sündmusevaene. Räägib hingedraamadest ja tegelaste vahetest suhetest. o ,,Onu Vanja" Irooniline. Räägib nendest, kes ei suuda leida eluteed o ,,Kolm õde" Näitekirjanduse tippteos tema puhul. Räägib vene intelligentsi keskkonnast. Õed unistavad glamuursest elust, kuid ei oska
detailile. Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes
õnnetud elu seal väikeses provintsilinnas. · Sajandivahetusel pöördus ta uuesti satiirilise laadi juurde, milles on selgesti väljendatud autori suhtumist toimuvale. Novell ,,Jonõts" (1898) algab objektiivselt kuid lõpus muutub see teravaks groteskiks ja satiiriliseks visandiks. · Järgmine novell ,,Inimene vutlaris" (1898) on algusest lõpuni satiiriline. Ülesehituselt on see raamnovell. · Jutustus ,,Daam koerakesega" (1899) ja novell ,,Pruut" (1903) on tema viimased teosed. ,,Pruudi" põhimotiiv on, et iga inimene, kes elab niisugust elu, mis inimest ei vääri, peab varem või Hilja, seda mõistma ja vana harjumuspärase, kuid pehkinud maailma hülgama. · 44-aastaselt 1904.aastal sureb Tsehhov tuberkuloosi.
Tüdruk kiigutab last magama, aga see on kui vaimust vaevatud ja ei suiku kuidagi. Karjub ja kisendab päev läbi. Tüdruku ainsaks sooviks on seevastu kas või hetkki und. Lauldes lapsele unelaulu jääb ta magama. Ta näeb unes inimesi, kes kukuvad, ja lausa hüppavad poriloiku, ning uinuvad silmapilkselt raskesse unne. Samuti näeb ta ... Lõpuks taipab tüdruk, et ainult üks asi segab teda magamast. Laps! Tüdruk kägistab lapse ja suikub seejärel sügavasse unne. Daam koerakesega. Tegelased: DaamAnna Sergejevna, Dmitri Dmitrits Gurov Linna saabub keegi umbes 40aastane daam. Ta on ilusti riietatud ja käib regulaarselt oma väikese koeraga jalutamas. Linn on teda tähele pannud ja tunneb tema vastu huvi, kuid keegi ei tea temast vähematki. Anna on abielus ja elab mujal. Jaltasse tuli ta selleks, et oma mehest veidikeseks rahu saada. Gurov on tuntud naistekütt, kuid tal on ka seaduslik abikaasa ja 3 last. Kuid tema abikaasa on kõike muud kui mehele meeltmööda
Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis. Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX saja...
". Belikov: üliettevaatlik, targutaja, tagurlik, vagatseja .PÕHIIDEE: Õnnelikuks saada võib vaid riskides ja elu täiel rinnal elades, peab olema millegi poole püüelda. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika, Lugu mehest, kelle elu unistus oli mõis karusmarjaaiaga Kui unistus täitub, jääb olesklema. Pettus, sest karusmarjad on hapud, aga ta ei tahtnud teistele oma pettumust näidata. Taei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette. ,,Daam koerakesega" Mees, kes on oma senisest elust tüdinud, armub kuurordis olles noorde abielunaisesse. Neist saavad armukesed. Elukogenud mees arvab, et see on järjekordne armuseiklus, kuid hiljem saab aru suhte sügavusest. Mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. (lootusrikas) ,,Maja ärkli toaga" näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid lihtsalt on
,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn. Jutud olid kirja pandud kontsentreeritud täpse ja ilmeka stiiliga. Novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Näiteks novellid ,,Duell", ,,Maja ärklitoaga", ,,Daam koerakesega". Püüdis oma novellidega avada elu põhiolemust tavaliste ja väga tuttavate pisijuhtumite kaudu. Koolipõlves alustas näidendite kirjutamist, tema draamateosed, mida ta ise nimetas komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes.
Nende ,,väikeste inimeste" põhitunnus on inimväärikuse puudumine ja lömitamine endast kõrgemate ees. Tsehhovi novelle iseloomustab: a) Romaanilik mahutavus b) Sündmustiku teisejärgulisus c) Tähtsad monoloog ja dialoog d) Sümbolid looduskirjeldustes e) Keel on ökonoomne f) Hilisemates novellides jääb põhikonflikt lahendamata Mõned tuntumad novellid: ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Palat nr.6", ,,Inimene vutlaris". Kirjutas jutustuse ,,Daam koerakesega", mis räägib nn kuurordiromaanist. Tuntumad näidendid on ,,Kajakas", ,,Onu Vanja" iroonia ja kurbus andekate inimeste üle, kes ei suuda leida oma elu eesmärke, ,,Kolm õde", mida peetakse näitekirjanduse tippteoseks. Kujutatakse vene intelligentsi elu väikelinna väikekodanlikus seltskonnas. Viimane näidend ,,Kirsiaed" sümboliseeribi igaveseks kaduvat igavat elulaadi. ,,Kajakas" ja ,,Onu Vanja" on saatusedraamad, kus ei anta mingeid lootusi. ,,Kolm õde"-
"Kirsiaed", "Kolm õde" nind muidugi veelkord ka ,,Onu Vanjat". l l lNäidendid l"Ilma isata" (1878) l"Kajakas" (1896) l"Ivanov" (1897) l"Onu Vanja" (1899) l"Kolm õde" (1900) l"Kirsiaed" (1904) l Jutustused ja novellid l"Ametniku surm" (1883) l"Daam koerakesega" l"Duell" l"Hingevaev" l"Igav lugu" l"Inimene vutlaris" l"Kameeleon" (1884) l"Kiri õpetatud naabrile" (1880) l"Kirurgia" l"Lastepere" l"Magada tahaks" l"Maja ärklitoaga" l"Paks ja peenike" (1883) l"Palat nr. 6" l"Pruut" l"Sahhalini saar" l"Stepp" l"Tüüfus" Pilet nr. 11. M. Lermontovi luule, paari luuletuse analüüs 1837-1841
vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. "Kameeleon" vastavalt võimule muudab inimene suhtumist "Daam koerakesega" jutustus "Tossike" inimene laseb endale pähe istuda Näidendeid mängitakse üle maailma. Avanevad alles laval. 15 ,,Kolm õde" tegevus toimub väikeses provintsilinnas, mille prototüübiks Taganrog hall, üksluine. Seal elavad 3 õde: Irina, Olga, Masa, kelle suurimaks unistuseks kolida Moskvasse, sest seal on teistsugune, täisvereline elu. Kuid see unistus ei täitu, nad ei tee midagi selle
Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja. Inimese allakäik (tüüpsisuks): "Palat nr 6", "Janõts". Maaarsti allakäigu lugu, algul väga optimistlik. "Inimene vutlaris", "Karusmarjad" (Peategelane teeb karusmarjaaia, marjad rohelised ja väikesed ning hapud. Saavutas elus kõik, enam ei oska midagi edasi teha). "Daam koerakesega" (Lahtise lõpuga, otsene sündmustik puudub, peategelane Anna, abielus. Musta Mere ääres kohtab Gurovit armuvad. Mõlemad abielus ei suuda valida. Räägib vähe tegelaste tunnetest, kuid siiski selgelt välja toodud otsustusvõime puudumine). "Maja ärklitoaga" (Sama probleem. Peategelane kunstnik, suhted kahe erineva naisega. Inimene ei suuda elus lugu pidada väikestest asjadest, ei ole võimeline korda
Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada
Viljakatel aastatel uuendas draamat. Käis mitmeid kordi tervist parandamas. Looming: ,,Palat nr. 6" vene kirjanduse kohutavaim teos. ,,Inimene vutlaris", ,,Janõts"- peategelane on arst, kes armus ühte tüdrukusse, kes temast huvitatud ei olnud ja hakkas töö nimel rügama. ,,Ametniku surm" toimub sündmus kus ,,väike inimene" aevastab kindralile kukklasse ja vabandama, kuigi kindral on talle andestanud jätkab ta vabandamist ja lõpuks sureb. ,,Paks ja peenike", ,,Mure", ,,Daam koerakesega". Tsehhov püüdis elu põhiolemust tavaliste sündmuste kaudu, püüab võimalikult täpselt kirjeldada elu, kuid ei anna hinnangut. 27 Draamateosed: naer ilma naeruta. ,,Kajakas", ,,Kolm õde" rutiinist pääsemine, ,,Kirsiaed" Venemaa sümbol. ,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus
vastutust ebanormaalse elu eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. 16.2. Eesti luule 19601970. aastatel. V. Luik, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, A. Alliksaar. Paari luuletuse analüüs. Luule võimas esiletõus oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses
,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada
eest, kannab kurjust oma hinges ja avaldab oma käitumises. (Ametniku surm, Paks ja peenike). Lastest- vaeslaste kibe elu võõraste voli all (Magada tahaks, Vanka), heledamad lapsepõlve elumuljed (Grisa). Filosoofilised. Raamatu "Sahhalini saar" kallal töötas ta kolm aastat. Selles on juttu sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast. 90ndail kirjutas ta põhiliselt novelle/jutustusi (Palat nr 6, Daam koerakesega, Duell) ja ka proosat (Maja ärklitoaga ). Oma 54 tuntud komöödiad ja draamad kirjutas ta 1890. aastate lõpus ja uue sajandi algul. Kajakas ja Onu Vanja (1896), Kolm õde (1900), Kirsiaed (1903), Ivanov. ,,Paks ja peenike" Nikolai raudtee vaksalis kohtusid kaks head tuttavat: üks paks ja teine peenike. Kohtudes hakkas
annaabi.ee 
