Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
Boris Mänd on plageerinud vene ajaloolase Sterdjaevi töösi. Boris Mänd on vabadussõja kindrali ja venelasest ema laps, ta on talenti ajaloos ning kavatseb Tartus ajalugu õppida kuid teiste õpetajate väitel vähe inovatiivne, Martin Jutustes kahtleb kas on õpilast ülehinnanud kuid nende vaidluse vältel julgeb ta valetada õpetajale näkku. PEATÜKK KAKS Oleme koos Martin Justuse figuurika kuid mitte väljapaistvalt ilusa naise ja kuueteistaastase tütre Astridiga perekonna kesklinna korteris kus Astrit näitab isale oma tunnistust kus on kõik hinded rahuldavad, vaid käsitöö, võimlemine ja laulmine on hea tasemel. Martin kurvastab, et ta tütar ei ole näidanud huvi ülesse mingi kindla aine vastu. Proua Justuse kõnetab meest kui too sööb kotletti pärides millal nad Narva-Jõesuuse suvitama lähevad. Martin ei taha minna ja rahuliku vaidluse vältel selguvad järgmised asjad: Martini naine on suhteliselt usklik ja arvab olevat patt see,
o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav
kartis, et see viks ta üles anda), kes andis talle värisevate kätega bareti ja soovis talle jumala nnistust. Õhtul läks ta Selma juurde, kuid see ütles, et ei saa teda enda juurde jätta, kuna venelased kuulavad teda pidevalt üle (ei julgenud seepärast ka Evaldiga abielluda, kuna mees elas vltsitud isikutunnistusega ja oleks vangi viidud), andis talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast
Teose peategelane Marilyn on endine modell, hea väljanägemisega ning hoolitsetud. Armastab ilusalonge ja kauneid asju. Janile jäi ta kõige rohkem silma just oma ilu pärast. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, ning tolerantne oma mehe suhtes. Samal ajal, kui Jan Tartus niiöelda oma äriasju ajab, istub Marilyn kodus ning ei peta oma meest kunagi. Ainult ühel korras kais sõbrannade Nadka ja Viktoriaga väljas. Nad elavad Janiga luksuslikus Tallinna korteris. Pärast ema surma ei teadnud Marilyn midagi oma sugulastest ning arvas, et on maailma ihuüksi jäänud, kuid teose kujunemisel ilmuvad välja Marilyni isapoolsed sugulased. Reesi helistab Marilynile ning kutsub ta välja kokku saama. Marilyn on väga üllatnud ning lubab tagasi helistada. Pärast uurimist oma ema asjades avastab ta tõepoolest piltidelt arvatavad sugulased. Marilynil erilisi huve pole ning oma aega sisutab ta pigem sopates
põhjuseta. Kuigi alati oli temas mingi kogus sõbralikkust, tema endagi sõnul oleks temas nagu tekkinud iga päev sõbralikkust, mis mingil hetkel pidi lihtsalt vallanduma. See tähendas ka, et ta ei saanud olla kaua Fredericki peale kuri. Tegelase kunstiline teostus Miranda iseloom tuleb eelkõige välja tema enda päevikukirjete järgi. Olulised stseenid, mis näitavad Miranda iseloomu ja olemist, on mitu. Kui Frederick kutsub Mirandat auto juurde vaatama viga saanud koera, siis see näitab ilmselgelt, et Miranda on väga hea südamega ning kohati ka kergeusklik. Lisaks ka tema põgenemesstseenid, eelkõige kirvega Fredericki löömine, kus ta alguses kõvasti kõhkles, sest ta ei pooldanud vägivalda ning hiljem kahetses enda tegu. Samuti ka stseen, kus ta üritas kaval olla ja 10 Frederickile enda armastust kinkida, lootes, et seetõttu Frederick hakkab asjasse kergemini suhtuma ja vabastab ta.
Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi tõestamaks, et õigesti korraldatud lingvistilise treeninguga võib õpetada iga inimese kõnelema laitmatut inglise keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza. Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte,
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutami
Ka Hiinas valitses neokonfutsianism, mis püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna- riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga. Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine. Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad varasematest luuletustest ja narratiividest, mille motiive pidevalt laiendatakse ja edasi arendatakse.
Julgus tuleb alkoholiga: kui purjus pole, ei julge leppima/tüli norima vms minna. · Haridus pole hinnas. 4) Tsitaadid · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi
Julgus tuleb alkoholiga: kui purjus pole, ei julge leppima/tüli norima vms minna. Haridus pole hinnas. 4) Tsitaadid "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." 5) Kavapunktid 1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju. 2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees. 3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni. 4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt. 5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust. 6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi
seda nii, et kui Juula kuuleb, et midagi juhtus Noore-Antsuga või oma hauas saab ta rahulikult olla teades, et Maia surm makstakse kätte. Juuale see jutt eriti ei meeldinud ja ta tundis, et on nõrk ja vanaks jäänud kuid peab elama veel noorima lapse nimel edasi, kes läks ka Antsu juurde lõpuks kuid säilitas oma usu kuna töötas peamiselt loomadega, kelle pioriteedid ja arusaam elust on palju palju lihtsma. Ants oli ka just Maia sündmuste ajal läinud linna koera näitusele mis pidi väga tähtis olevat, Antsule selgitas, et siin maailmas, et kõik teakisd kes sa oled peab kõigepalt nägema mis sul on. Vaimustuses rääkis ta tõukoerast kes suudeti panna käituma nagu inimene ja seisma kahel jalal kui hõberebane kaela talla panna. Jutt arenes kuidagi ja edasi niimodi, et Ants ja Jürka hakkaisd kurtma jälle noorsoo üle, jõuti selleni, et noori peaks koguaeg valmavama aga ei suuteta, neljakäpukil ei saa õndsaks tuees näiteks
Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis
Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida
kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele. Higginsi väline viisakus seltskonnas võib osutuda vaid kätteõpitud käitumisviisiks, mis ei välista tema sisemist kultuuritust. Autori poolehoid kuulub Elizale, keda on kujutatud taibuka ja kujunemisvõimelisena, imeteldavalt väärikana, satiir on suunatud iseteadliku professori vastu. Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda
et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast. Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima. Praost räägib Ekkele, et ju vist naine on kittunud jätkuvalt ja, et ta ootab kanget vaidlust ning kardab, et ta pruugib vastusevõlgu jääda mõnele poja küsimusele. Peale selle kui poeg isaga kokku sai märkas Priit ja palus kuhugi privaatsemasse minna,
Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6 1.1. Vanaaeg..........................................................................................................6 1.2. Keskaeg.......................................................................................................9 1.3. Renessanss............................................................................
aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990. aastal olid Kupra kirjastuse tiraazid nii suured, et Kaugverist sai enne surma veel tõsiselt rikas mees
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Keha mullast, luud kivist, veri merevahust. Juaml võtab päikesetükid inimese silmadeks. Vahepeal tuleb teisitimõtleja e. Saatan, võtab orgi ja torkab inimesse 80 auku-iga auk oli haigus. Jumal näeb, et ta kätetöö on rikutud. Jumal loob mehe kõrvale kaitsja-koera. Saatan hakkab inimest kuisama, koer aga läheb talle kallale-tekib riid. Saatan on sunnitud taanduma. Ta rebib koeralt saba. Kui koeralt võtta saba, on ta haavatav saatana poolt. Koera sabast teeb jumal naise. 33. Pühakute elulood, millal loeti, ülesehitus. Igal päeval oli oma pühak ja igal hommikul loeti ette vastava pühaku elulugu. Tavaliselt on pühak noormees, kes käib koolis, on ideaalne laps, kuid ei naera kunagi. Vanemad tahavad teda karistada, kuna ta on teistsugune. Vanemad valivad talle naise, abielluvad, kuid pulmaööl ta põgeneb, sest ta on puhas. Ta läheb rändama (et leida ennast peab minema kaugele)
1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor. Kirjandusteadlaste põlvkond alates temast!! Armastusluule ,,Ohvri suits". 1921. A-l ballaad ,,Lapse sünd", järgmisel aastal ,,Kõik on kokku unenägu". Seejärel pikem paus, kuna keskendus õpetamisele. Tema maja sai sõjas pihta- käsikirjad hävisid. Viimane luulekogu 1950.a-l ,,Tuli ja tuul". Suri Rootsis, kuhu oli Soome kaudu põgenenud. 4. Paari luuletuse analüüs: LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa !
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma.
edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta kõik poisid linnakeses pankrotti viinud. Tom pidi endale tunnistama, et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Ta oli enesele teadmata avastanud tähtsa seaduse inimese tegevuses, ja . nimelt: et panna meest või poissi mõnda asj~a
Stabiilne ühiskond saabub siis, kui enamik inimesi ühe ja sellesama püüdmise peal väljas on ning sellesama püüdmises samaaegselt igati erineda soovivad. See loob sotsiaalse gravitatsiooni ning hoiab tõmbe- ja tõukejõud omavahel tasakaalus. Sel 10 viisil jääb inimesele üldises tasalülitatamises alles ka tema individuaalsuse illusioon. Nagu kaks koera ühe keti eri otstes, ise siiralt uskudes, et neis midagi ühist ei ole! Kahtlemata on raha võrdsustav ja sarnastav roll suurem kui erinevus, mida ta võimaldab. Hierarhilisemas ühiskonnas on nii sarnastumisel kui erinemisel suured seisuslikud tõkked vahel. Teise seisusesse, aadlikuks või mõisahärraks ei saa niikuinii! Seesama, suur vastasseis väärtustab seda Vargamäe sitahunnikut ja teeb ta rivaalide silmis millegiks märksa enamaks kui ta on. Siin töötab Midase efekti
Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puskin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu. Onegini stroof- 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked. Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
