Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö - kuus mõttemütsi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müts, mõttemüts, bono, mõtteviisioova, kuut, kandes, tehnikat, seondub, käsitletud, jääma, välisring, vaatlejad, soovitav, kriitilise, toimivad, arutelud, juttuahendust, osalejate, psühholoog, koolitaja, teatakse, thinking, 2300, küsimusi, kuub, kasulikum, riskid, hädas, tõusta, pakutud, otsima, esitad, ettepanekuidahendustele, peaasi,,Kuus mõttemütsi" VALGE MÕTTEMÜTS-tähendab informatsiooni. Kui kasutusele võetakse valge mõttemüts, keskendutakse vahetult üksnes informatsioonile. Informatsioon võib hõlmata kindlaid fakte, mille õigsust on võimalik kontrollida, ja kergemat infot, nagu valikuvõimalusi ja arvamusi. Enda arvamuse puhul on muidugi tegu punase mõttemütsiga, aga kui kellegi teise oma, on tegu valge mõttemütsiga. Valget mõttemütsi kasutatakse üsana istungi alguses, see on just kui asetleidev mõtlemise taust. Saab kasutada ka üsna koosviibimise lõpus nii-õelda hinnangu andjana. Väga tähtis on valge mõttemütsi juures leida üles vajaminev ja puuduv informatsioon. Valge mõttemütsi puhul on tähtsad faktid mitte vaidlused, kuna vaidluse osana ei saa fakte võtta kunagi erapooletuna. Niisiis tagab valge mõttemüts käepärse viisi neutraalsete ja objektiivsete faktide väljatoomiseks. Valge mõttemütsi Jaapanipärasus seisneb selles, et jaapanlase
Kuidas sünnivad head ideed? Ebaõnnestu ja tee vigu! Ebaõnnestunud innovatsioon Ebaõnnestumine on sündmus, mitte inimene! Keskkond Üks ja sama idee ühes ja samas aeg-ruumis? Ideede tutvustamine • Sõnasta probleem, või • Sõnasta, mis Sind köidab, või • Sõnasta oma äriidee Põhjus, miks inimesed ei soovi avaldada oma äriideid (või ka lihtsalt häid ideid), on kartus, et keegi selle varastab! Soovid äriideed? Palun: Business Idea Center Edward de Bono kuus mõttemütsi • Kuus erinevat mõtlemislaadi muuta mõtlemistehnikaid, mitte osalejate mõtteid • Metoodika aluseks on paralleelse mõtlemise printsiip, kõik inimesed mõtlevad fokuseeritult ühel ajal ühele teemale Sinine mõttemüts • Keskendub mõtlemise Vaatleb protsessi protsessile • Sinise mütsiga kõrvalseisja pilgu
P(Ei) tõenäosus on 1/3, st is mees võtab enda mütsi. Teiselt poolt teades, et is mees võtab oma mütsi, siis järelikult js mees võib valida ühe kahest mütsist, kus üks on tema müts ja teine ei ole. Järelikult tõenäosus P(Ej|Ei) = ½. Seega P(EiEj) = P(Ei)P(Ej|Ei) = 1/3*1/2 =1/6 Nüüd arvutame P(E1E2E3). P(E1E2E3) = P(E1E2)P(E3|E1E2) = 1/6 P(E3|E1E2). Kui esimene mees võttis oma mütsi ja teine mees võttis ka oma mütsi, siis järelikult ka kolmandale jäi oma müts, seega P(E3|E1E2) = 1 ja P(E1E2E3) = 1/6 . P(E1 U E2 U E3) = P(E1) + P(E2) + P(E3) P(E1E2) P(E1E2) P(E2E3) + P(E1E2E3) = 1 1/2 + 1/6 = 2/3. Tõenäosus, et ükski mees ei võtnud oma mütsi on 1 2/3 = 1/3. TÕENÄOSUSTE KORRUTAMINE Tõenäosuste korrutamine kahe sündmuse korral avaldub: P(A B) = P(A) P(B|A). Kolme sündmuse korral P(A B C) = P(A)P(B|A)P(C|A B). Nelja sündmuse korral P(A B C D) = P(A)P(B|A)P(C|A B)P(D|A B C). jne. Näide 7
Tekkis ka teisi peakatteid: kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Kultusetseremooniatel kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. VANA-KREEKA (700-168 a e Kr) Peakatteid kandsid mehed vaid reisidel või tööd tehes. Sellest ajast on pärit lihtne peakujuline müts pilos. Pilos oli sagedamini töömüts ja seda tehti ka nahast. Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
pidulikumail puhkudel ka valget, värvilist või brokaadist vesti, teravate või veidi ümarate nurkadega; vesti asemel on lubatud ka must siidivöö. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki ja musta ristlipsu. Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk-kingad või elegantsed nahkkingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glassee-kindad. Smokingus ei käida tänaval. Frakk Frakki kantakse pärast kella kuut õhtul suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala-dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiin pael. Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest
sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB! Sobib igasse valdkonda, kui esemeid muuta. KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg
(sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~ Kes sulle putru pakkus?(soovimatule vahelerääkijale vm. sekkujale); Kuhu me risti teeme? (kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts, kuhu sa...? vms. (kui poisikesel liiga suured jalatsid vm. kehakatted) · Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi
264. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kiisuke, leevike ja Eevike, J. Oro, lk. 177. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Külmalind, Juta Kaidla, lk. 98. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6 TIHASED RASVATIHANE. Tihase ilmumine koduõue ennustas külmade algust üle kogu Eesti. Seatap- pudel oli tihane laudaräästas ja vaatas rasvasaamist pealt. Kui lambanahk juhtus õue tahe- nema jääma, koorisid tihased sellelt rasvakorda. Mart Mägeri väitel on rasvatihane paljude paikades külmakuulutaja talitihane ning külmalind. Mõnikord on tihaste ilmumist elamute juurde peetud ka tuisu endeks. Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal aga halvaks märgiks. Kagu-Eestis on ka kujutelm kahjulinnust seotud tihasega, kelle teatud häälitsemine piibi-
18 siiski ja läheb uurima. Nikolai ärkab üles. Ei saa midagi aru. Võtab ema ette. NIKOLAI Oh, kurat, vana lits, kus mu piletid on? EMA Mida? NIKOLAI Sina, lits, sitta ma sind keppisin, ma andsin sulle ju raha, kus mu pilet on? EMA Pojake, mis pilet? NIKOLAI Ära minuga nii räägi, vana lits. Ma tahan hoopis nüüd seda nooremat, tule siia vintske vitt! ÕDE Kolla! NIKOLAI Keda te petate? Kus mu müts on? EMA Sa oled verine, kas sind lasti? NIKOLAI Kus mu müts on? Karvamüts? EMA Kolja… ÕDE Kolla… Näeb isa. Läheb täielikku pöördesse. NIKOLAI Kes sa, vanamees, oled? ISA Rahune maha! Nii mitu korda Nikolai vihastab ja haarab kuskilt lehmaketid. Hakkab nendega peksma. Isa on konkreetne, ei karda ja pöörab poisi kettidesse ISA Mirdi, too kaevust vett! NIKOLAI Sa tahad mind ära uputada või? Ma ei sure iialgi, erinevalt teist. ISA Nikolai, nurka! Nikolai läheb nurka
Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu.
Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu.
Heaoluökonoomika kriitika avaliku valiku poolt. Heasoovliku despoodi mudel: despoodi aspekt – ei võta arvesse demokraatlikke protsesse. Nt valimiste tõttu seatud piirandud poliitikute valikutele. Heasoovlikkuse aspekt – otsuseid tehes peavad poliitikud maksimeerima ühiskonna heaolu. Heaoluökonoomika – inimesel on 2 mütsi: turul käitud enda soovide kohaselt, kuid AS-s töötades vahetad mütsi ära ja teenid ühiskonda. Avalik valik – inimesel on 1 müts: kui inimene käitub turul isekalt, siis miks ta peaks ametnikuna ühiskondlike huve maksimeerima. Avaliku valiku fookus: poliitilised protsessid. Poliitikad on poliitiliste protsesside tulemused. Et mõista riigi rahandust, peame uurima poliitilisi protsesse. Areng: 18.saj: Jean-Charles de Borda & Marquis de Condorcet 19.saj: Charles Dodgsoni 40ndad: Duncan Black 50ndad: Anthony Downs – An Economic Theory of Democracy – uuris miks inimesed käivad valimas
põhjustab, mis tagajärjed. 1. Kodutus. Tundub olema väga lihtsalt sõnastatav probleem. Kodutus on sõna otseses mõttes kodu puudumine. Täpselt samamoodi on asi ka teiste keeltes homeless in ingl. koduta, vähe kodu. Ka venekeeles. Kodutus on kodu puudumine. Mis on kodu? See, kuhu mütsi paned, see on füüsiline eluruum. Kolme erineva tasapinna mõiste. Kõigepealt on olemas füüsiline eluruum. See on ennekõike üldine ja füüsiline mõiste. See on elamuseadusele vastav ruum, mis käsitletud eluruumina. Ja see meile rohkem huvi ei paku. Eluase, on juba kraadivõrra kangem ja keerulisem mõiste. Sesmõtes, et eluase on sotsiaalteaduslik mõiste. Ja käsitleb elamist eluruumis, seda elamisprotsessi. Need suhted, mis tekkisid seoses sellega, et meil on eluruum, seda staatust mis eluruumiga kaasneb. Nt kui kikas ütleb, et elab kopli liinidel, siis milline ettekujutus tekib? Venelane, kunstnik, poheem. Mis arvate, kas kikas on pigem jõukas või pigem vaene? Pigem vaene. Elutingimused
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
maagilist funktsiooni. Olemasolevad teated seonduvad taas eelkõige sügistalvise perioodiga. Põhjarannikul (Kuusalus ja Jõelähtmes) on mõistatatud nn. jaguõhtutel (st. perioodil enne või enne ja pärast mardipäeva), Viljandimaal seostatakse mõistatamiskommet sügisese hingedeajaga, samuti on mõistatatud mardipäeval. Kogu Lõuna-Eesti alalt on teateid jõuluaegsest mõistatamistavast. Nende tavadega seondub põhiliselt kaks maagilist taotlust: 1) siis sünnib palju noorloomi või tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 2) lusikad ei kao ära. Teisalt on kirja pandud ka mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine
Lihtrahvale rohkem õigusi ja vabadusi andev seadus. Üheks suureks teeneks on Vladimiri puhul, et ta 1111 oli suutnud juba polovetsidele päris korraliku löögi anda. Kirjutanud raamatu ,,Õpetussõnu lastele" (venna ja vennapoja pattude alusel, nt ihnus). Veel raamatuid kirjutanud, autobiograafilisi. Vladimir MOnomahh elas 82-83. aastaseks ja umbes 83 pikemat rännakut )16 000 km läbinud). Väidab, et tegi kõik ise ja kontrollis üle. Isevalitseja sümbol monomahhi müts. Selle mütsi kinki Bütsantsi keiser KOnstantianus IX tütrepoeg Vladimir MOnomahhile isiklikult. Juba 19. sajandil lasid vene tsaarid mütsi uurida, et kas lugu on tõsi. 19. sajandi lõpul leidis, et pole päris Vladimir MOnomahhi ajast. Vb siis kingiti müts Vladimir Pühale? Tänapäeval, 20. saj alguses juba tõestati, et müts on tehtud 14. sajandi Kesk- Aasias, ilmselt kuldhordi khaan kinkinud Ivan Ile. Riiklik sümbol Vladimir MOnomahhi mütsist Ivan IV ajal
· Keeruta end ringi, rätt väljasirutatud käes. · Tantsida saab ka nii, et sina hoiad räti ühest ja laps teisest nurgast. · Laps jäljendab kindlasti kõiki sinu liigutusi. KORDUSED · Otsi laule, kus sõnu korratakse. Laulge neid koos. · Näiteks: "Sõnk-sõnk-sõnk särk selga, põu-põu-põu püksid jalga. Klap-klap-klap kleit selga, kau-kau-kau kingad jalga. Müt-müt-müt müts pähe ka käp-käp-käp käpikud." HIIREMÄNG · Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi: "Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse, hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) · Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Korda näpumängu ja õhuta last seda koos sinuga TIP-TIP-TIP · Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi:
( Vaatluse käigus rühmas 15 last) Lasteaias sain vaadelda keskmise rühma(4-6a. laste) jalutuskäiku väljaspool lasteasutust. Kõik lapsed saavdad endale selga kollased helkuritega vestid,mis õpetab lastele olema autojuhtidele silmapaistvad. Jalutatakse rivis,( kaks last paaris).Õpetaja kõnnib ees ja õpetab lastele, kuidas enne teed ületamist käituda ja kummal pool tee ääres peab käima. Mõned lapsed ei suuda püsida rivis ja kipuvad kõrvale kalduma ning teistest maha jääma ning venima ja juttu ajama. Jalutuskäigul oli mitu eesmärki. Üks eesmärk on lastele õpetada, kuidas õigesti tänavatel ja teedel liiklema ja käituma peab. Teiseks jalutavad lapsed metsa ja tutvuvad seal võsaülastega ning võrdlevad neid teiste lilledega.(n:sinililledega) Eesmärk on tunda kevadel tärkavaid lilli ja eristada võsaülast teistes lilledest, mis metsas kasvavad. Rühmas on igapäev 2 korrapidajat,kes vajadusel õpetajat aitavad ning kelle ülesandeks on
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisi
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
nii klassivõitlust, kristlust, revolutsiooni, kirjanduse funktsioone jm. On arusaadav, et Bataille' ideed polnud päriselt anarhistlikud, ent ei saa eitada antud mõtteviisi totaalselt pahupidipööravat efekti, mis omane ka anarhistidele: teatud mäss tava- naiivseile käsitluste vastu. Nõuaks ju kulutuse-mõiste poliitlise ökonoomia uut formeerimist, et arvestada selles ka mittetootlikku kulutust. Eelpool käsitletud kriitika pole ainus, mida anarhistid on loonud, ning ei saa öelda, et antud töö autor kõikide ideede või suurema osagagi neist täiesti nõustuks, ent eelnenu peaks andma aimu anarhistlikust mõtteviisist kui sellisest. Võib küsida, mis on toodud kriitika eesmärk, milleks on ta vajalik, kui ta ei suuda oma eeldustele tuginedes midagi uut, positiivset produtseerida? Töö autor usub, et siiski suudab. Taolise kriitika
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk 38–40 võib paljun
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Teemad Selle peatüki teemaks on pilditöötlus korrigeeriva kihi abil - Adjustment Layer. Lõhkuv ja mittelõhkuv pilditöötlus Pilditöötluse saab jagada keheks - lõhkuv (destructive) ja mittemõhkuv (non-destructive). Lõhkuva töötluse puhul töödeldava pildi info hävitatakse ja sa ei saa enam originaalpilti tagasi. Näiteks eelmises peatükis kärpisime pilti, siis meie kasutatud tehnika kustutas ülejäänud pildi osa jäädavalt. Palju nutikam on kasutada tehnikat, mis jätab originaalpildi muutmata. See tähendab, et ma saan igal ajal tulla oma pildi juurde tagasi ning teha uusi muudatusi, neid eemaldada või peita. Selles peatükis vaatamegi just seda osa, kuidas saame pilte töödelda ilma neid lõhkumata. Mittelõhkuv kärpimine Vaatame esimese näitena kohe pildi kärpimist ja seda nii, et pildi info jääb alles. Selleks pärast Crop Tool valimist eemalda seadete paneelil valik Delete Cropped Pixels
annaabi.ee 
