Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodu ja tööelu erinev väärtustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodutööd, kodutööde, ajaga, poliitikaanalüüs, pereelu, tasuja, partner, statistikaamet, haridus, monitooring, tööhõive, peredes, isad, arvo, koduste, paindliku, tööelu, töökorraldus, hoolitseda, soorollid, elavate, saajad, kodutöid, majapidamistööd, remondi, hooldus, kogutöö, võimusuhted, sõltuvus, vordlus, dokumendid, rajaleidjategeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega. Vaid 8% valitsusliikmetest ja 20% Riigikogu liikmetest on naised. Võib siiski väita, et eesti ühiskond on muutmas oma hoiakuid. On vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus ning loodud soolise võrdõiguslikkuse büroo. Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel. Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline. Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus. Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada. Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise
loomulik, et nad võtaksid osa seni naistetöödeks olnud koristamisest, nõudepesust ja söögitegemisest. Aga kas see on ikka nii? Ajakasutuse uuringust selgus, et naised teevad ikkagi endiselt ära suurema osa kodutöödest. Vaatamata naiste ja meeste võrdsele osalemisele tööturul, pole sarnast võrdsust saavutatud kodus. Naised kulutavad endiselt meestest enam aega majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele. Kodutööd hõlmavad naiste ärkveloleku ajast üle neljandiku ja kodutöödele kulunud aeg on meeste omast üle poole pikem.Kaasaaegsete vaadetega naised ja mehed jagavad siiski majapidamistööd võrdsemalt. Ebavõrdsem tööjaotus ei pruugi tunduda ebaõiglane, kui see on kooskõlas ühiskonnas tunnustatud tavadega. Nii on Lõuna-Euroopas tavaks, et naise ajast suurem osa kulub kodu eest hoolitsemisele, kuid Põhjamaades teevad seda naine ja mees koos.
aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puudutavad ülesanded on sel ajal vaid naise õlul ning sageli tuleb hakkama saada ka selliste kodutöödega, mida enamasti teevad mehed. Eelnevalt kirjeldatu korraldamine võtab suure osa naiste ajast, kelle mehed töötavad välismaal. Peremustrid ja inimeste elukorraldus on erinevad. On naisi, kes käivad kas olude sunnil või inimese eneseteostusvajaduse rahuldamiseks mehe välismaal töötamisega samaaegselt Eestis tööl
kogu Maa. Enamik vägivallatsejaid on naiste lähedased. Naised kogevad seksuaalvägivalda 9x sagedamini kui mehed. 4 http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports-say/6845332 4 Tabel naistevastase vägivalla kohta. Allikas: csom.org Tabelis on protsentsuaalselt välja toodud seksuaalvägivalla toimepanijad. 34% on see meessoost sugulane, 3% juhtudest on see naissoost sugulane, 28% on see romantiline partner, 18% tuttav või sõber ning vaid 17% juhtudest on tegu võhivõõraga. Naistevastane seksuaalvägivald algab varajases eas. 29% kõigist vägistatutest on alla 11-aastased. 32% vägistatutest on 11-17-aastased, 22% 18-24-aastased ning vaid 13% on 25 aastased ja üle selle5. Ehkki vägistamist seostatakse sageli arengumaadega, on see suureks probleemiks ka läänemaailmas. Igal aastal vägistatakse Inglismaal 60,000-95,000 inimest. Politseisse antakse
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähen
tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul
Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufražettide3 liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja töölisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas. Teise laine feminism 1960+ Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku
selliseid muresid ei ole. (Kuigi on Eestis võimalik ka meestel lapsega koju jääda, kasutavad väga vähesed seda võimalust) · Töökohad. Võib öelda, et töökohad on jagatud kaheks meeste tööd ja naiste tööd. See tähendab, et tihtipeale otsitakse kindlale tööle kindlast soost isikut. See tuleneb ühiskonnas levivatest arusaamadest, et nii on. On alati olnud ja kuidas siis nüüd teistmoodi on. · Kodutööd. Tihtipeale teevad naised koduseid töid, mis on aga tasustamata töö. · Meeste madalam haridustase, suurem riskikäitumine jne. On teada, et meeste haridustee on aasta võrra lühem naiste omast. Meeste enesetappude arv on suurem kui naistel. Kõik need riskikäitumised tulenevad sellest, et ühelt poolt on ühiskond meestele kõrged ootused pannud ja kui neid ei suudeta täita, viib see just selleni. Teisalt aga arvatakse, et mehed lihtsalt on teistsugused.
Naiste- ja meeste maailm Tänapäeval ei saa mööda minna meeste, naiste ning perekonnaga seotud teemadest. Just nemad panevad aluse perekonnale ning teevad koos ühiseid otsuseid ja tulevikuplaane. Kui tekivadki erinevad ettepanekud, peaksid mehed ja naised siiski ühisele kompromissile jõudma ja arvestama mõlema osapoole mõtetega. Seetõttu, et naised erinevad meestest, rääkides väärtushinnangutest, on naistel ja meestel juba täiesti erinevad teemadki, millest kummagile rääkida meeldib. Ma arvan, et perekonnas on ühised lapsed mõlema jaoks olulised. Laste kasvatamisele peaksid mõlemad vanemad oma panuse andma. Vanasti oli nii, et mehed käisid tööle ja naiste kohustus oli teha majapidamistöid ja lapsi kasvatada, kuid tänapäeval on elukorraldus muutunud. Ka paljud mehed veedavad kodus lastega aega ning tööl käimine ja kärjääri tegemine on kujunenud naiste pärusmaaks. Mõistan mehi, kes tulevadki peale väsitavat pikka t�
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1
KESKAJA NAINE REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3. Naiste elu keskajal................................................................... 4. Perekond.............................................................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2 Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, ko
Kui võrrelda näiteks keskmisi miinimumsummasid võrdselt enim vastanute järgi (kesk- ja kõrgharidus), siis keskharidusega isikud pakkusid keskmiseks miinimumsummaks 510 eurot, kõrgharidusega aga 32 eurot rohkem. Kindlasti ei saa antud tulemustest teha ennetlikke järeldusi, et põhiharidusega inimesed ei oska säästlikult elada või keskharidusega inimesed oskavad majandada kõige paremini, kuna haridustasemete arv oli vastajate järgi erinev ja selleks, et teha kindlaks, kas haridus ja rahaline toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne) Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus. (2011. aasta statistika stat.ee) Kuu töötasu alammäär on 2012. aastal 290 eurot
. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks.
See toob endaga üldise kohustuse kodu korras hoida ning ka teisi kodutöid teha. Seega on naisel juba sünnist saati missioon saada laps ning tema eest hoolitseda. Kasutada ülivõimet mis nende kehale on antud - luua uus elu. Meesterahvastel antud võimet pole, neil pole sündides kohe olemas mingit alateadliku instinkti. Seega hkkavad nad seda otsima. Vanasti käisid mehed küttimas ning proovisid nii enda tähtsust tõestada - mida suurem oli saak seda uhkemalt nad enda tundsid. Kuid ajaga muutusid kohustused ning peagi vajasid mehed midagi muud millega ennast ühiskonnas tõestada. Selleks sai haridus ning töö ja võim. Peagi olidki tähtsamatel kohtadel mehed ja kogu ühiskond ja kultuuri oleks justkui rajatud meestel sest naised on ju kodus lastega. 21.sajandil on antud käsitlus õnneks muutunud kuid pole kadunud. Naiste võimalused ühiskonnas ja kultuuris on aastatega paranenud. Nagu räägivad artiklid siis kuni 1960
2 Avalikkuse laialdase informeerimise käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate 1 Alljärgnevad tahtlikud teod oleks kriminaliseeritavad: vägivallaaktide ärahoidmiseks võetavatest meetmetest. a seksuaalse toiminguna mingi kehaosa või eseme teise isiku tuppe, pärakusse või suhu viimine ilma teise 14 - Haridus isiku nõusolekuta; b seksuaalsete toimingute sooritamine teise isikuga ilma tema nõusolekuta; c teise 1 Konventsiooniosalised astuvad, kui see on asjakohane, vajalikke samme, et lülitada naiste ja meeste inimese sundimine seksuaalsetele toimingutele kolmanda isikuga.
manipuleeritakse või alandatakse teist inimest. Seksuaalne vägivald võib olla paarisuhtes enam levinud, kui seda arvatakse, sest patriarhaalne arusaam tähendab naise kohustuslikku allumist partneri seksuaalsoovidele. Seksuaalvägivald võib avalduda: mittesoovitud seksuaalsed puudutused (käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema
Tänu toetusprogrammidele, seminaridele, koolitustele on sooline võrdõiguslikkus tõusnud inimeste huviorbiiti ja tekitanud palju vastandlikke arvamusi. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika ühe selgepiirilise valdkonna. Eelkõige puudutab see võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste võrdset kohtlemist tööelus ning töö ja pereelu ühitamise probleeme. Alates 2000. aastast kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kolm uut funktsiooni: soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sellealase töö koordineerimine ning vastav seadusandlus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse võttis Riigikogu vastu 7. aprillil 2004.aastal. Euroopa Liidus on kaheksa naiste ja meeste võrdset kohtlemist reguleerivat direktiivi, milles toodud põhimõtted vajavad Eesti õiguskorda ületoomist
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu a
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda .............................
2013) 2. Google docs. Tarkvara [WWW] https://docs.google.com/ (15.11.2013) LISA 1 Meeste ja naiste tarbimisharjumused rõivastuses Eestis Lugupeetud vastaja! Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia tudeng ning käesolev küsitlus on koostatud eesmärgiga saada lühike ülevaade naiste ja meeste rõivastega seotud harjumustest. Andmeid kasutatakse uurismustöö koostamisel. Küsitlusele vastamine võtab umbes 5 minutit. 1. Sugu 2. Vanus 3. Elukoht 4. Haridus 5. Kui tihti külastate rõivakaupluseid? 6. Kui palju kulutate kuus rõivastele? 7. Kus poodlete peamiselt? 8. Kui oluliseks peate rõivaste mugavust? Võimalik valida mitu varianti. 9. Kuidas hooldate oma rõivaid? Võimalik valida mitu varianti. 10. Kui Teie ühele lemmik rõivaesemele tekib auk, riie rebeneb vms, siis...? Võimalik valida mitu varianti. 11. Kas olete kunagi lasknud enda mõõtude järgi rõiva õmmelda? 12. Milline on Teie riietumisstiil? 13
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendumine ei tee n
lapse huvisid ning seetõttu jäävad paljud elatisraha küsimused täiskasvanute,mitte lastekeskseks.) Ratsionaalsed.(Võimetus maksta alimente seoses majandusliku toimetulematusega. Selline olukord tekitab niinimetatud suletud ringi, kus üksikvanem, kes eraldielavalt vanemalt lapseülalpidamiseks elatisraha ei saa, tekitab tõkkeid ning piiranguid ka suhtlemisele lapse ning alimendikohuslase vahel.) TÖÖ JA PEREELU ÜHITAMINE Mehed-isad kohtavad vastakaid nõudmisi töötada pikki tunde omaenese karjääri ning perele majandusliku 11 heaolu kindlustamise nimel ja samal ajal olla ,,hea isa". Statistika alusel selgus, et mehed tegelevad naistega võrreldes vähem kodutöödega kõikides vaadeldavates maades. Kuid , et seda erinevust vähendada tähtsustakse poliitikas üha enam meeste ja naiste võrdsemat
ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja n
soolistest stereotüüpidest ja peaksid proovima uudseid ja isegi ,,vastukäivaid" asju, et uurida maailma ja piire. Sootundlik pedagoogika edendab võrdsust, et meestel ja naistel oleksid võrdsed võimalused. Sellest tulenevalt suunatakse õpilasi arendama oma võimeid, sõltumata sellest, kummast soost nad on. Kindlasti pole eesmärk teha poistest tüdrukuid või vastupidi, vaid kasvatada tööturul oma andeid kõige paremini kasutavaid, töö- ja pereelu tasakaalustada oskavaid, oma laste eest võrdselt vastutavaid lapsevanemaid ning aktiivseid kodanikke. Mida rohkem ma tegelesin selle referaadiga, seda raskem on mul formuleerida üht kindlat seisukohta laste õpetamisel. Ühelt poolt olen täiesti nõus sootundliku pedagoogikaga, et soostereotüübid on vananenud ning et lastele tuleb anda võrdsed võimalused ja lasta neil proovida erinevaid asju, näiteks poisid küpsetavad köögis ja tüdrukud teevad puutööd; samas
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................................................................................5 3.3 § 365...............................................................................................................................5 3.4 § 366........
mehed oma naisi julmalt ja jõhkralt. Üheks näiteks on siin Pablo Picasco. 3 Kui naine jääb vägivaldse mehe juurde, tähendab see, et ta naudib vägivalda või kiidab seda heaks. Kuna naiste- ja lastevastane vägivald on niivõrd tavaline , eeldavad paljud naised oma vanemate-sõprade-tuttavate ja eelmiste põlvede kogemustele toetudes, et vägivald kuulubki paratamatult pereelu juurde. See ei tähenda, nagu oleksid kõik naised, kes elavad vägivaldses suhtes, masohhistliku meelelaadiga ja tahaksidki sellist kohtlemist Kodune vägivald on tavaliselt ühekordne juhtum. Peres aset leidnud vägivald on harva juhuslik üksikjuhtum. Üldjuhul muutub vägivald peagi regulaarseks ja süstemaatiliseks ning võib kesta aastakümneid, muutudes ajapikku üha julmemaks. Naised põhjustavad ise oma käitumisega vägivalla puhkemise. Nad
SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme
(Rand 2000) Naised ja kuritegevus * Naiste osatähtsus süüdistatavate isikute koguarvus (Eesti keskmine): 1996.a. 8, 5% 1997.a. 9, 3% 1998.a. 9, 5% 1999.a. 9, 0% * Tallinnas ja Harjumaal on naiste osakaal kuritegevuses Eesti kõrgeim: 1996.a. 9, 6% (Harjumaa), 10, 7% (Tallinn) 1997.a. 11,5%(H), 13, 6%(T) 1998.a. 13, 5%(H), 14, 6%(T) 1999.a. 13, 6%(H), 15, 4%(T) Allikas: Statistikaamet Kuritegevuses süüdistatavad 3 Aasta Naised(arv) 1999 1006 2000 1116 2001 1201 2002 947 2003 1042 2004 1446 Allikas: Statistikaamet 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on
php?topic=1828.0 4 3. Põhimõttelised probleemid Tänapäeval arvab enamik naisi, et nad on võimelised rohkemaks, kui olema ainult ema ja koduperenaine, pealegi ei lähe kõik naised mehele ja kõik ei saa lapsi. Ja ilmselt ei oskaks me ühiskonna avalikku sfääri ilma naisteta ettegi kujutada. Kui võrdleme tänast päeva ajaga sajand-kaks tagasi, siis on sotsiaal-majanduslikus sfääris toimunud suured muudatused ja nii naised kui mehed peavad kujunenud olukorda normaalseks. Ent maailmas on maid, kus elatakse jätkuvalt niisuguste mõttemallide järgi, mis valitsesid sajandeid tagasi. Sellepärast on ka paljude naiste probleemid hoopis põhimõttelisemat laadi kui vaid sotsiaal-majanduslik võrdsus. Näiteks on mitmetes Lähis- ja Kaug-Ida maades naiste esmaseks taotluseks saavutada õigus olla koheldud inimesena
Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete
annaabi.ee 
