TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning
Eriti oluliseks aspektiks on siin inimeste haridus, sissetulek, erinevates kultuurikontekstides ka sugu, rass, ühiskonna kastisüsteem jt tegurid. Teiseks võib teatud ühenduste tegevus just tuuagi kaasa ühiskondlikke ebavõrdsusi taastootvaid hoiakuid, nt võõravihkamist, kohaliku, aga ka laiema tähtsusega vägivallaakte. Seega on ebavõrdsuste olemasolu üks tõsisemaid tegureid, miks kodanikeühiskond ei suuda pakkuda lõplikku lahendust hea ühiskonna saavutamiseks. 3 AVALIK SEKTOR Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik. Riik on võimu- ja valitsemisintitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanneteks on valitsemine ning haldus. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. 3.1 Avaliku sektori funktsioonid: 1
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute õiguslik seisund: 1) Õiguste ja kohustuste maht avalik-õiguslikes suhetes; 2) Tsiviilõiguslikes suhetes Tunnused: 1) õigus varale; 2) iseseisev õigussubjekt; 3) osutavad teatud teenust. Seevastu on eraõiguslik juriidiline isik loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.) •MTÜ puhul peab asutajaid olema vähemalt 2, maksimaalsel asutajate hulgal piiranguid ei ole Sihtasutus • Seadusest tulenevalt luuakse sihtasutus vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning SA võib asutada ka märkimisväärse varata, kui liikmeskond ei annaks SA eesmärkide saavutamiseks midagi olulist juurde. Samuti on sihtasutuste loomise taotluseks sageli suurema läbipaistvuse saavutamine tegevuste osas ning parem kontroll organisatsiooni tegevuste üle. Sihtasutuse olulised erinevused MTÜ-st
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Kodanikuühiskond Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühin-guid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on kolmas sektor
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
TALLINNA ÜLIKOOL Haldus- ja ärikorraldus AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis Õppejõud: Sulev Lääne 2014 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 1. Avaliku halduse tunnused ...................................................... 4 1.1 Halduse ülesanded ja eesmärgid ........................................................... 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid ................................................. 5 1.3 Haldusorgan ......................................................................... 6 1.4 Hea halduse mõiste ................................................................................. 6 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng .............................. 8 3. Täidesaatev võim tänapäe
Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
korraldamine, kohalike omavalitsuste arendamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Maksu- ja Tolliamet o Statistikaamet o Rahandusministeeriumi valitsemisalas on maavalitsused 9) Siseministeerium: Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 11
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida.
korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele. 6. Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitteriiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 7. Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 8. Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakendame euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. Välis- ja julgeolekupoliitika
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks,
o Eesti Kaitsevägi (kuni 01.01.2009 oli iseseisev täidesaatva riigivõimu asutuse liik) o Maavalitsused o Ametid o Inspektsioonid o Nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused o Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi Valitsusasutuste hallatavad asutused Siseministeeriumi näite põhjal täidesaatva riigivõimu asutused: Valitsusasutused o Siseministeerium o 3 ametit o 15 maavalitsust Valitsusasutuste hallatavad asutused o SMIT ehk Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus o Eesti Siseturvalisuse Muuseum Rakenduskõrgkool o Sisekaitseakadeemia Ametite loomise põhjused: Tagamaks teatud valdkondades kiirem areng Ministeeriumid olid arengujärgus ja nõrgad või kandsid endas nõukogude pärandit
) Richard Titmuss (1907-1973) 4.Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999 efektiivne vabaturumajandus kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.); poliitilised õigused (valimisõigus); sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks); arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus. Riigi osalus heoluriigi kujunemisel Paul Spicker, 2000 stabiilse majanduskasvu kindlustamine inimõiguste kaitsmine ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) I. Mis on sotsiaalriigi põhimõte ja mida võib pidada selle elementideks?
teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad.............................................
o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt. Kodanikeühendused; Erialaliidud, kuhu ettevõtted on koondunud; Meedia Võrdlus: o Kui avalik haldus puudutab eelkõige just avaliku sektori ehk riigi toiminguid ning on selle keskne. Avalik sektor o siis avalik juhtimine puudutab lisaks avaliku sektorile ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioone. Kuid see on siiski hierarhiline, ülevalt-alla juhtimine avaliku sektori poolt. Avalik sektor juhib o Seevastu avalik valitsemine on võtnud horisontaalse kaasamise vormi. Selle puhul on erinevad sidusrühmad kaasatud avalikesse poliitikatesse. See võtab laiema ühiskonna vormi. kaasamine
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kul
c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle c. Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeeln d
Selle all mõeldakse riigiasutuste ja perekonna vahele jäävat elusfääri, seltsitegevust, vabaühendusi, omaalgatuslikke organisatsioone. Kodanikuühiskona alla kuulub ka GONGO (governmentally organised non-governmental organisation). Näiteks Eesti Instituudile annab selline staatus omalaadse vabaduse: allumata otseselt riiklikule bürokraatiale, saadakse raha nii kultuuri-, haridus- ja teadus- kui ka välisministeeriumi eelarvest. Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks
Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb. 3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
huvile ei tohi üles kaaluda asjaolu, et arvestada tuleb kõikide laste õigustega, mida LÕK sätestab (UN 2013). Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Positiivse vanemluse teema olulisust on rõhutatud ka ELi tasandil, ministrite komitee on 2006. aastal andnud soovitusi liikmesriikidele positiivse lastekasvatuse toetamise poliitika kohta. Lastekaitset on rõhutatud ka sotsiaalministeeriumi arengukavas 2012–2015, kus laste ning perede heaolu ja elukvaliteedi tõus on üks peamisest kolmest strateegilisest eesmärgist. Seeläbi loodetakse soodustada laste sündimust ja positiivse iibe saavutamist. Laste ja perede heaolu ja elukvaliteedi tõstmisele suunatud meetmed on kajastatud juba eelpool mainitud laste ja perede arengukavas (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). 2
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teosta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
