on kehtestatud- häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks.Hääled, mida kogutakse üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Hübriidne valimissüsteem (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari) Ühendab majoritaarse ja proportsinaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid
Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis,
...................................... 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus...................................................................11 4.1Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel...........................................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15
Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.
Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas
olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi
volikogu valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kus on rohkem valijaid, seal ka rohkem mandaate. Kogutakse hääli ning et osutuda valituks peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seaduses on kehtestatud. Kasutusel on nii avatud kui ka suletud nimekirjad, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 16. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Õigusliku baasi loomine · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni · Tagab infosüsteemide ja andembaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks
· Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjas, kuid pole keelatud kandideerida üksikisikuna. · Et osutuda valituks, tuleb koguda kokku kvoot. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. · Häälte ülekandmise põhimõte rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. (suurendada erakonna esindatust volikogus v parlamendis) · Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti- seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Seda kasutatakse selleks, et vältida parlamendi killunemist Parteifraktsioonideks. Hübriidsed valimissüsteemid · Tähendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (jagatakse võrdselt mõlema süsteemi vahel) · Käibel ka Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris
selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt,ilma ise võimul olemata.erakonna programm katab kogu valdkondade spektri,survegrupp keskendub aga ühele valdkonnale või probleemile,erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid:kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve.hästi väljakujunenud organisatsioon,tegevus ja nõudmised on suht püsivad,nad huvituvad eeskätt enese eluvõi äritingimuste parandamisest.edendamisgrupid:liikmeskond võib kiiresti muutuda,pole piiratud ei sotsiaalse klassi ega kategooriaga.tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal,iseloomustab nõrk sisemine hierarha ning tugineb vabatahtlike tegevusele.edendavad
mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju, Euroopa parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirjade põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel.
Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad Konservatiivne heaolumudel - 1. Kohal töötav inimene, tagab heaolu tervele perele Naine koduhoidja, nooremad peavad vanu üleval - sotsiaalse võrdsuse tagavad organisatsioonid Vanad kapitulistlikud riigid Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia
Kui seda ei juhtu, korraldatakse hääletuse teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Majoritaarse süsteemi eelised: Lihtsus ja inimestele arusaadavus. Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis.
Süst tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Hübriidilised valimissüsteemid - süst kasut. üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süst.i. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ning pooled teise süst.i alusel. Igal valijal on kaks häält. Eesti riigikogu valimissüst - kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1. voorus arvut välja iga rindkonna lihtkvoot, mille saamiseks jagatakse valimisrindkonnas kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2
2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. KODANIKUÜHISKOND Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim?
Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist? Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud
· NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk liikumised survegrupid parteid Põhiseadus 1.Millal on EV Loodud 2. Millele on rajatud EV 3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus? 4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik? 1.EV on loodud 24 veebruar 1918 2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele 3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni 4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas SLAIDIDELT 1.Õigus vabadusele 2
n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames n Pluralistlik n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja n indikaatoriks poliitika kujundajatele Avaliku arvamuse funktsioonid Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest
Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks
ülesannetest, pane tähele ka seaduse menetlust (108-109) (menetleda ja vastu võtta seadusi; ratifitseerida välislepinguid; kinnitada riigieelarve; kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid; kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust ülesanded) Koalitsioon parteid, kes moodustavad valitsuse. Tuleb ette ka valitsusi, kus kõik ministrikohad on ühel parteil, aga siis räägitakse parteivalitsusest, mitte koalitsioonist. Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse. Nende kohustusks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive (mõistuse piires, eks) Valitsuse moodustamise põhimõtted alustuseks valib rahvas Riigikogu. Valimistel enim hääli saanud erakonnale teeb president hea tava kohaselt ettepaneku moodustada valitsus. Valitsuse koosseisu kinnitab Riigikogu. Moodustamise kohta pikemalt lk 112 Monarhia ja vabariik monarhia ehk valitsusvorm, kus võim on pärandatav; vabariigi
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
5 otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: legaalsed vabatahtlikud mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid
Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad:
2)hääletav avalikkus(valijad) 3)tähelepanelik avalikks(jälgivad infot) 4)aktiivne avalikkus(osalevad arutelus) 1 Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos? Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed(ühiskondlikul tasandil) 3 · demokraatliku otsustamise tagamine · sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine · sotsiaalne kontroll:vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised(isiku tasandil) · isoleerituse vältimine · kaasosalisuse tunne ühiskonnas · manipuleerimisvõimalus · laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta(Rousseau) 1 Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian). Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil.
2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU)
teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil.
ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II maailmasõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitake kommunistlikku ideoloogiat Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt. Massiparteid, populistlikud parteid. Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse.
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus). 18. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos? Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
rahvastiku juurdekasv tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
· rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · rahvastiku juurdekasv · tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule · majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
