Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patsient, ravim, haav, diagnoos, 2021, südamepuudulikkus, haigla, turse, ravimiregister, õendus, haiglas, rindkere, patsienti, ärevus, kroonilise, tursed, kõhul, tool, kass, 2017, tunnet, nursing, põhidiagnoos, osakonda, iiveldus, siti, taja, kongestiivne, pearinglus, unetus, õhupuudus, riis, stress, kaasik, 2019, ravis, läbivaatus, rinnus.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu eas tehtuud parempoolne endarterektoomia. Aastast 2007 põeb I tüüpi diabeeti. Käesoleval ajal põeb hüpertooniat. Perekonnas ema põdes suhkruhaigust. Muid pärilike haigusi patsient oma suguvõsas ei suutnud meelde tuletada. Vanemad on elus, ema 87 aastat ja isa 85 aastat, elavad Viljandis. Elus on kaks õdet. Üks elab Tallinnas, teine Saaremal. Tervisega probleeme ei ole antud ajal. Kaks last patsiendil. Kahjulike harjumuse patsiendil praegu pole, kuid nooremas eas suitsetanud ca. 20 aastat. Alkoholi ei tarbi Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta.
postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult kaks haiget, kes jäid kauemaks ajaks haiglasse ja ühte valis tüdruk, kes käis samas osakonnas praktikal ja siis teist valisin mina, kuna patsient oli vene rahvusest ja mul oli lihtsameni teda küsitleda. Patsienti kliiniline diagnoos: .................. Ma sain jälgida patsiendi ainult postoperatiivses perioodis. Minu jälgimisaeg 18.04-....04.2012 Õendusanamnees
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 18 Chamberland, S. (2008) A Closer Look At Stability Of Surgically-Assisted Rapid Palatal Expansion................................................................................................. 18 2 1. SISSEJUHATUS Õendusloo patsiendi valisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Näo- ja lõualuudepiirkonna kirurgia osakonnast. Patsient on 26 aastane naine, kes tuli 26.04.2015 haiglasse plaanilisele SARPE operatsioonile ehk luule toetuva kiire ülalõualuu palatinaalsele laiendamisele. Diagnoositud on hambakaarte suhte anomaaliad. Kaasuvaid haiguseid naisel ei ole. Operatsioon toimus 27.04.2015 ja koju lubati patsient 29.04.2015. 3 2. ÕENDUSANAMNEES Õendusanamnees kogutud 26.04.2015. Patsiendi haiglasse pöördumise põhjuseks oli
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE..........................................................................
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............
a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3. Patsiendi rahustamine ja julgustamine: mida tehakse ja miks. Ravim: diasepaam 4. Atsetüülsalitsüülhape 250mg närimis- või kihiseva tabletina. Kontrolli, et poleks aspiriiniallergiat ega astmat 5. Nitroinfusioon ehk iv-nitroglütseriini-infusioon vastavalt arsti poolt määratud doosile 6. Beetablokaator kui löögisagedus on <60/min või süstoolne vererõhk <100 mmHg, beetablokaatoreid ei anta 7. Taga, et võetaks arsti poolt määratud laboratoorsed proovid: CK, CK-MB,
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE........................
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid...................................................................................
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
üldist toetavat ravi kasvajatega patsientidel. (Kaiu 2008) 4. LOKAALANESTEESIA Anesteesia on tundlikkuse väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike protseduuride puhul. Anesteesiat viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst. Teda abistab narkoosiõde. Anesteesia jaguneb lokaalseks, regionaalseks ning üldanesteesiaks.(...) Regionaalanesteesia on osaline anesteesia. regionaalanesteesia puhul välja lülitatakse ainult osa kehast ja patsient on operatsiooni ajal ärkvel. Sellisel juhul aju funktsioonid toimuvad ning inimene jääb teadvuses. see tuimestus enamuses juhtudes ei mõjuta ka patsiendi spontaanset hingamismustsit. Sellisest narkoosi vormi haiget tavaliselt normaalselt talutavad ja tuimestusel on vähe tüsistusi.(...) Regionaalanesteesiat jaotatakse 4 tüüpile: 1. Spinaalanesteesia (seljasüst). Anesteetikum manustatakse spetsiaalse nõela abil
See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.Esineb nakkav ja mittenakkav tuberkuloosi vorm.Nakatanut tuleb ravida kohe et et vältida nakkuse levikut, haigega kontaktis olnuid tuleb uurida ja teha ennetav ravikuur. Eestis vaktsineeritakse 1-5 päeva vanuseid imikuid BCG vaktsiiniga Jälgimine, abistamine ja nõustamine: köha, palaviku, higistamise ja kaalukaotuse puhul. Hooldustöötaja peab üles näitama erilist hoolivust. Mis on südamepuudulikkus ja milline on õendustegevus selle korral? On eluohtlik seisund, mille puhul süda ei suuda pumbata piisavalt verd ringlusesse. Organismis tekib hapniku ja toitainete puudus. Südamehaiged peavad regulaarselt kasutama ravimeid. Puhkamine vähendab südame töökoormust, kuid voodiravi peaks olema võimalikult lühike, et vältida trombooside teket jalgades. Patsiente on kõige kasulikum põetada lamamise asemel istuvas asendis. Söögikogused peaksid olema väikesed ning sisaldama vähe soola
Patsiendi muutub katkendlikuks, ta ärkab väga vara ja on rahulolematu. Kui unehäire põhjuseks loetakse masendust, ei ole mõtet määrata ainult unerohtu. Tabel Vanuri unehäirete põhjused · Vananemisega seotud unehäired: une pinnalisus, katkendlik uni. une rütmi muutused, varasem unisus (magamine, tukkumine). · Organite haigused ja sümptomid. astma ja teised kroonilised kopsuhaigused küfoskolioos südame isheemia, südamepuudulikkus ajuvereringehäired parkinsoni tõbi dementsus ja entsefaliit polüneuropaatia, lihaste haigused clustek peavalu uneapnoesümptom öine higistamine nüktuuria gastroösotageaalne refleks narkolepsia sümptom ,,rahutud jalad" öine epilepsia öine müokloonia hüpertüreoos ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus)
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.........................................
Määratakse plasma pH, vere süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt, 6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt
Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused Luustikku mõjutavad haigusi on palju ning erinevaid. Näiteks osteomüeliit (luupõletik- bakterite tekitatud luuüdipõletik, mis hematogeenselt algab luuüdist ja võib levida
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
Südamepuudulikkuse korral tuleks pleuraõõne punktsioon teostada juhul, kui patsiendil on pleuriitiline rindkerevalu või pleuraefusioon ei reageeri südamepuudulikkuse ravile2. Torakotsentees on vajalik liigse pleuravedeliku kogunemise põhjuse välja selgitamiseks või sümptomite leevendamiseks. Protseduuri teostamiseks kõigepealt puhastatakse väike nahapiirkond seljal ning seejärel süstitakse lokaalanesteetikumi antud piirkonda. Patsient üldjuhul istub sirgelt protseduuri ajal. Kuid sõltuvalt kohast, kust on vaja vedelikku saada, võib patsient olla ka selili või külili. Punktsiooninõel peab läbima nahka ning rindkereseina lihaseid, et jõuda pleuraõõnde. Nõela asukoha kontrolliks tuleb süstlaga natuke aspireerida kui tuleb vedelik, siis nõel on pleuraõõnes. Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha
tootetutvustuste alusel. ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid: · kontakti teel · piiskade teel · õhu kaudu levik
Metoodika peab olema teaduspõhine KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959) Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering sekkutakse häire säilimismehhanismi patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena patsient teeb kokkulepitud kodutöid teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod Peavalu Lähedaste hinnang Korduvad uuringud
) Laste trahhea on võrreldes täiskasvanutega tunduvalt lühem, mis võib põhjustada paremasse peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne kui täiskasvanutel ja muutub venivaks järk-järgult lapse vanemaks saades. Vastsndinutel on ka väga minimaalne hingamisvaru ja kopsuhingamise kompenseerimisvõime, mistõttu tuleb hingamise abistamisel olla kiire (Kallas jt 1999, Tsaikina 2005). 4
medikamentoossele ravile; 2) GERD jätkuv sümptomaatika maksimaalse medikamentoosse ravi foonil; 2 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov 3) tüsistunud GERD (Baretti söögitoru, striktuur, veritsus, respiratoorsed komplikatsioonid jne); 4) kaasuv hiatus hernia; 5) patsient eelistab kirurgiat medikamentoossele ravile (eriti noor pt); 6) PPI kõrvaltoimed (infektsioosne gastroenteriit, mineraalainete puudus). Siiski kui PPI patsiendile üldse ei aita, siis operatiivse ravi edukuse tõenäosus vähene. Ideaalne operatiivse ravi kandidaat = PPI annavad mõõdukat efekti, kuid GERD püsib. Operatsioon: laparoskoopiline Nisseni (360o), Toupet (270o) või Dor(180o) fundoplikatsioon. Nissen esmavalik, parimad tulemused.
Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada. Sülge alla neelata tohib alles siis, kui valu rinnus hakkab järele andma (2..5 min pärast). Tabletti ei tohi närida ega alla neelata. SL manustatult hakkab nitroglütseriin toimima 1..3 min jooksul ja toime kestab pool tundi. SL manustamisel peaks P istuma vi lamama, sest nii on vererhu alanemist kergem komplikatsioonideta taluda * Nitroglütseriini suusprei manustamisel tuleb ravim pihustada suunde vimalikult keelealusesse piirkonda, ei tohi samal ajal hingata, sest ravimit ei tohi inhaleerida. Pihustatakse 1..3 annust 30-sekundiliste vaheaegadega. Oodata vähemalt 10 sek enne kui neelatada tohib. Aerosoolina manustatult hakkab mjuma 2 min jooksul ja toime kestab 30..60 min. - Kestva ravi tulemusena vib tekkida tolerantsus ja ravitoime väheneb ning ei saavutata enam esialgset efekti. Eriti tuleks seda silmas pidada transdermaalselt manustatavate
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
IgG > 35 g/l IgA > 20 g/l kappa või lambda ahela ekskretsioon >1,0 g /24 tunni uriinis amüloidoosi puudumisel Lisakriteeriumid 1) Luuüdi plasmatsütoos 10-30% 2) Monoklonaalse immuunoglobuliini kontsentratsioon on väiksem, kui põhikritee- riumite punktis 3 3) Lüütilised luumuutused 4) Normaalsete immunoglobuliinide kontsentratsioon on madal IgM < 0,5 g/l IgA < 1,0 g/l IgG < 6 g/l Plasmarakulise müeloomi diagnoos leiab kinnitust, kui haigusnähtudega patsiendil -9- esineb vähemalt üks põhi- ja üks lisakriteerium või kolm lisakriteeriumi. Mittesekreteeriva müeloomi diagnostilised kriteeriumid 1) M-komponenti seerumis ja/või uriinis immunofiksatsioonil ei esine 2) Luuüdi klonaalne plasmatsütoos 10% või plasmatsütoom 3) Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon Soovitavad uuringud hulgimüeloomi puhul
1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest:
5. Asetage jalalabad üksteise peale nii, et pööramise järel pealmiseks tulev jalg on pealpool. Asetage patsiendi käed rinnale. Üks töötaja võtab ohutu võttega patsiendi seljast ja õlgadest ning pöörab ta enda poole, võimalikult ääre lähedale 6. Teisel pool olev töötaja rullib aluslina ja kaitselina võimalikult kaugele patsiendi alla. 7. Aluslina vahetamisel hoiduge kokkurullitud määrdunud lina kokkupuutumist puhta linaga. 8. Enne, kui patsient pööratakse teisele küljele, kinnitatakse puhas lina ja kaitselina madratsi ääre alla 9. Patsient pööratakse teisele küljele ja töötajate osad vahetuvad 10. Teisel pool seisev töötaja tõmbab patsiendi all lina sirgeks ja eemaldab määrdunud 11. Aluslina tõmmatakse sirgu ja pingutatakse, kohendatakse kaitselina ja ääred pööratakse madratsi alla 12. Patsient pööratakse selili 13
annaabi.ee 
