Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kliendiinfo stend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupleja, müüja, klient, garantii, pretensioon, defekt, osutab, pretensiooni, hinnast, tootega, varalise, müügigarantii, ettevõtja, ebaseaduslikult, vastuolus, kommete, uksel, klienditeenindaja, stend, teenindav, vallasasi, müügikoht, avalduma, teenusepakkuja, kaubast, loobuda, tasumisel, ärinimi, tasutud, tõendavat, teadliku, veenduma1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid
Kaubandus õigused :D Kaubandus tegevuse seadus. Mõisted: 1.Kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7
33. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 34. Müügilepingu mõiste: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 35. Müüja kohustused: vt eelmine 36. Nimetage kasutuslepingud. Üüri, rendi, liisingu, litsentsi, frantsiisi, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu ja krediidi leping, 37
keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja
kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. (7) Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Käendus ja garantii KÄENDUS: (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale ettevõtjale. (5) Kauplemine võltsitud kaubaga, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse. § 7. Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud: 1) [kehtetu]; 2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta; 3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
ESITATAVAD NÕUDED Müüdav kaup või teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Kauba või teenuse müügil sellega tasuta kaasa antud või mis tahes müügiedenduse eesmärgil üleantavale vallasasjale või osutatavale teenusele laieneb samuti käesoleva sätestatu . Kui kaupa müüakse kaalu, mahu või mõõdu järgi vastavalt kliendi tellimusele ja asjakohane teave asub kauba vahetus läheduses selle müügikohas, ei pea müüja pakendatud kauba pakendi märgistus vastama kauba müügipakendile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastava või kasutatud kauba müügi korral peab sellise kauba müügikohas olema vastavasisuline teave. Kaupleja on kohustatud kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus-,
taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. 5 Tarbija teavitamine ja kauba märgistamise üldnõuded Tarbija õigus saada teavet: Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta. Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Kauba märgistamise üldnõuded: Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma
Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. (649) Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus (VÕS § 650) Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi (kohaldatakse VÕS §des 230 ja 231 sätestatut). Tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale
Kodutöö Aine - Tarbijakaitse Õpilase nimi Alljärgnevalt on esitatud probleemsituatsioonid, millele tuleb leida lahendus tuginedes tarbijakaitseseadusele. Vastuses esitada kindlasti ka konkreetne seadusesäte (-sätted), millele lahendus tugineb. 1. Tarbija ostis kauplusest DVD-mängija. Koju jõudes avastas, et tootel puudub eestikeelne kasutusjuhend, lisatud oli vaid inglisekeelne. Tarbija pöördus poodi tagasi, kuid müüja teatas talle, et antud kaubal ei käi järelikult eestikeelset kasutusjuhendit kaasas, kuna maaletooja ei ole seda tootele lisanud. Müüja keeldus vastutusest. Kellel on õigus? Lahendus: Õigus on tarbijal. TKS § 6 lg 1 kohaselt peab Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale tootja lisama kasutusjuhendi. Kuna tegemist on DVD mängijaga, siis võib eeldada, et on tegemist tehniliselt keeruka kaubaga
teenuse osutamine; 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 4) vallasasja hooldamine või parandamine; ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; 5) ilu ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. 1) kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool
ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa; tänava- või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine avalikul üritusel, mille korral kaubanduse korraldaja korraldab kauba või teenuse müüki või toitlustamist oma valduses oleva tegevuskoha kaudu. kaupleja - isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil. kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris · Kaubandusettevõtte mudelid: · iseseisev institutsioon, kelle põhitegevus on kaupade müük (Gabler Wirtschafts-
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule,
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
.............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD.................................................................... 11 SISSEJUHATUS Kaupa tellida ja osta on võimalik väga erineval viisil. Lisaks tavapärasele kaupluses kauba valimisele ning ostmisele levib järjest enam võimalus tellida kaupu erinevate postimüügikataloogide, telefoni, Interneti või TV-poodide kaudu, ehk teisisõnu sidevahendi abil.Samuti on levinud kaupade pakkumine viisil, kus müüja külastab kodusid või korraldatakse erinevaid esitlusüritusi kauba tutvustamiseks ning müümiseks. Kuigi neid võimalusi kasutada tundub esmapilgul mugav ja ahvatlev, tuleks siiski kaupade ostmisel sidevahendi abil või väljaspool äriruume olla tähelepanelik. Käesolev materjal tutvustab tarbija õigusi kaupade ostmisel väljaspool äriruume ning sidevahendite kaudu, juhib tähelepanu erinevatele ohtudele, mis sel viisil kaupade
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poo
· kauba puhul, mis on kiiresti riknev või mille kasutamistähtaeg on möödunud; · perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad); · audio- ja videosalvestused ning arvutitarkvara, juhul kui tarbija on ümbrise avanud; · reisi- ja teatud finantstoodetele; · loteriile või muudele enampakkumismängudele; · asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada. Sidevahendite abil sõlmitud lepingute ehk distantsmüügilepingute puhul on kaupleja rikkunud lepingut näiteks siis, kui on jätnud tellitud asja tarbijale tähtaegselt saatmata, teenuse tähtaegselt täitmata, on saatnud asja, mis ei vasta tellitule jms. · Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest (mis on tarbijal iga sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul) või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet (pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu kaebusi saab
Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on Tarbijakaitseametiga kooskõlastatud ning avalikult kättesaadavad ning kõik soovijad võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016)
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Õpilase tööleht E-kaubanduse plussid ja miinused. Kristiina Moosel 11.B Tutvu järgmiste artiklitega ja leia vastused allpooltoodud küsimustele. Märgi vastused töölehele. Millised on suuremad erinevused tavakaupluse ja e-poe vahel? E-kaupluse puhul toimub pakkumise tegemine, pakkumisega nõustumine ning lepingu sõlmimine interneti teel. Tavakaupluse puhul suhtleb müüja/pakkuja kliendiga näost näkku. E-poes on müüja kohustatud tarbijale esitama kirjalikult müügitingimused, oma andmed ning ostu sooritamise kirjelduse. E-poest ostmise puhul on tarbijal õigus kaup 14 päeva jooksul tagastada. http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf Mis on taganemisõigus? Millistele toodetele see ei laiene? Taganemisõigus: tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil asi on jõudnud tarbijani. Kui tarbijat pole teavitatud taganemisõigusest või
4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral · Keelud ja piirangud (1) Müüjal või teenuse osutajal on keelatud: 1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi; 2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 3) müüa markeerimata pakendatud kaupa; 4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa; 5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt.
1) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks 3 Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist – toode, hind, turustus ja toetus. Kõik need elemendid on omavahel väga tihedalt seotud ning ühte puudutavad otsused mõjutavad otseselt teisi. Seega tuleb iga konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega. Toode: Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta? Hind: Milline hind tuleks määrata? Turustus: Kus ja kuidas tuleks turustada? Toetus: Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma? Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Toetusmeetmed aitavad tõhusamalt täita nii firma üld- kui turunduseesmärke
ostude puhul tagasisidet valikute puhul, isikliku müügi puhul on tagasiside kohene 3. Müügitegevuse ajalooline areng konsultatiivne müük (1950. aastate teine pool kuni 1970. aastate lõpp) - kõigepealt selgitati välja kliendi seisund ja sellega seonduvad probleemid. Kliendi “surnuksrääkimine” asendati kahepoolse suhtlemisega, kus müügivestlusest võtsid võrdselt osa nii ostja kui müüja .Müüja ülesandeks oli pakkuda parimaid lahendusi. Nõudis põhjalikku ettevalmistust strateegiline müük (80. aastate keskel) – Hakati tegelema strateegiliste planeeringutega. Strateegia väljatöötamine tähendas müügi puhul selliste küsimuste lahendamist nagu: “Kellele tooteid esitleda?”, “Millal seda teha?”, “Missuguseid esitlusvõimalusi kasutada?”, “Kuidas konkreetseid tooteid siduda klientide
Kui kauba kogust mõõdetakse kilogrammides, liitrites või meetrites, tuleb lisaks müügihinnale välja tuua ka selle kauba ühe ühiku (kilogrammi, liitri või meetri) hind. Teenuse lõpphind ehk hind koos kõigi maksudega, tuleb tarbijale teatavaks teha enne teenuse osutamist. Sealhulgas peate tarbijale nähtavale kohale välja panema teenuste hinnakirja või tariifid, mille alusel hind arvutatakse. 1.3 Garantii Garantiiga kauba puhul tuleb teil teha vastav märge maksekviitungile või anda kaubaga kaasa eraldi garantiikiri. Muu hulgas tuleb garantiimärkes välja tuua müüja andmed, garantii tähtaeg, selle sisu ja kehtivusala ning garantiist tulenevad õigused. Garantiitähtajal asendatud asjale peate andma uue garantii, mille kestus on võrdne algse müügigarantiiga. Eseme parandamise puhul pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra. 1.4 Vaidlused
lisanditega). Toote paradigma lähenemise praktiline tähtsus. Tootena võib käsitleda kõike (füüsilised kaubad, teenused, organisatsioonid, kohad, ideed), mis kujutab potentsiaalset väärtust sihtturu jaoks, pakkudes tarbijatele kasu või rahuldades nende vajadusi. Toote kolm tasandit: 1) tuumiktoode põhiline kasu, teenus, 2) reaalne toode väliskujundus, pakend, hind, omadused, kvaliteet, kaubamärk, 3) toode lisanditega montaaz, krediit, kättesaadavus, kohaletoimetamine, garantii, nõuanne, müügieelne ja järgne teenindamine, teenindamine müügi ajal. Toote lisanditega ja toote ümber moodustuv "aura" võib uuringute järgi kanda 80% lisandunud väärtustes (toote mõjukusest), samas moodustavad nad ca 20% kuludest. Reaalse toote kohta kehtib vastupidine seos. Toote 3 tasandit mõjutavad väärtuse taju, teiste kasutajate soovitusi, tarbijate kvaliteeditaju, ettevõtte mainet. 19. Toote klassifikatsioonid, nende kasutamine prakti-kas
eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooted teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklaamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse, Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 12. Bärnd. Olemus, funktsioon Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 13. Teenuse turunduse eripära võrreldes füüsilise tootega Toote ja teenuse erinevused Üldjuhul toode Üldjuhul teenus · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav · Läheb pärast ostu-müügi sooritamist · Ei saa minna otseselt üle kliendi üle müüja omandusest ostja omandusse omandusse · On enne müüki raskesti
vaadeldakse kolmel tasandil. · Toote tuum on põhiline hüve, mida tarbija ostab. · Konkreetne toode koosneb kauba eriomadustest, disainist, kvaliteedist, margitunnustest ja pakendist. Nende paljude komponendidega rahuldatakse kõikvõimalikke vajadusi. Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse, usaldatavuse, täpsuse, tarbimise mugavuse. · Laiendatud toode sisaldab tootega pakutavaid lisateenuseid (paigaldamine, järelhooldus, garantii, kättetoimetamine, järelmaksu võimaldamine) Tänapäeva turul konkureerivad tooted ühes lisateenustega. 5.2. Toote liigitamine · Kasutuskestvuse järgi liigitatakse tooteid: lühitarbekaubad on tooted, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks; kestuskaubad on tooted, mis on mõeldud korduvkasutamiseks; teenus on müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus.
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida Turunduse kontseptsioonid Tootmiskonseptsioon – seda iseloomustab efektiivsus. Ettevõtte eesmärk on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ja massturundus. Ohud ja probleemid rakendamisel: madal kvaliteet, ületootmine ja ei ole valikuvõimalust. Tootekontseptsioon – seda iseloomustab kvaliteet. Ettevõtte eesmärk on
33 järgmistel tingimustel: 1) Ostjal ei ole kauba käsutamisel muid piiranguid peale nende, mis on ühenduse piires ettenähtud õigusaktidega või millest kinnipidamst nõuab riigiasutus. Mis piiritlevad geograafilist ala kus kaupa võib edasi müüa ning mis ei mõjuta oluliselt kauba värtust. 2) Kauba müük ega hind ei sõltu mistahes tingimistest, mille väärtust ei ole võimalik määrata. 3) Ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud. Kui on, siis las tehinguväärtus olla tolliväärtusena aktsepteeritav lõike 2 alusel. 4) Ostjalt saadud tulud ei laeku osaliselt, kaudselt ega otseselt müüjale, v.a. kui hinda on võimalik korrigeerida vastavalt art-le 32. Tehinguväärtuse korrigeerimine peale kauba vabastamist. 51. Muud tolliväärtuse määramise meetodid (ainult loetelu) 1) Identse kauba meetod 2) Sarnase kauba meetod 3) Arvutatud väärtuse meetod 4) Tuletatud väärtuse meetod
(2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel
annaabi.ee 
